Kirjutistest

Isiklik teade:
Notsu, sa olid "mähh, minu blogist pole keegi kirjutanud!" kui olin "vau, mu võrgupäevikust tehti kirjandusmuseumis seminar?!"
Noh, mul on nüüd artikkel käes (ema saatis, ärge küsige, miks või kust tema selle sai, sest ma ei tea) ja sinust on seal maailmapalju juttu. Küll su kommentaaridest, aga just sellest ka, kuidas sa kirjuta(si)d rohkem kui tavaliselt (siis).
Kui tahad, ma saadan sulle ka.

***

Minu võrgupäevikust ongi kirjutatud päris teaduslik ja tark artikkel?
Krt, ma ikka olen mingis mõttes nagu ... mingi ... avalik figuur vist? 
Rabav.
Igatahes ma VÄÄÄÄGA tänan, Triinu Ojamaa, nii huvitav ja süvenev!
Ühtlasi sain lugenuna veidi targemaks blogimise teoreetiliste taustade osas - ma ise läksin ainult loogilist joont pidi: "Nojah, esimese ülikooli ajal ma kirjutasin päevikut arvutisse, mis laual. Kes külla tuli, võis ka lugeda. Kui kodune nett sai normaalsuseks, viisin päevikugi netisloetavaks." Üldse ei mõelnud, et mingid veebilehed või asjad asjaga seotud on.
Oot, või mõtlesin? Kusjuures ... kuskilt ajusopist imbub mälestus, et kunagi, kui mitmetel tuttavatel oli "oma" veebileht, ma kaalusin seda võimalust - ja jätsin tegemata. Arulagedalt keeruline ju! Ja mille nimel?!
Blogimine aga oli lihtsaks tehtud ja tore. 
Selle sain ise kodus ette võtta iga kord, kui tahtmine tekkis. 

***

Mingi osa mind mõtleb, et vbla see lugu, mida praegu kirjutan, on hoopis kõrgema ambitsiooniga ja lennukam kui see, mis K.-ga koos loodud ja romaanivõistlusele läks. Too on palju argisem ja turvalisem, ainsad kohad, mis päriselt filmilikud ja mitte-päris-igaühe-elu-pealt-ettekujutatavad, K. kirjutatud. 
Aga siis tuleb meelde, kuidas aastaid ja aastaid keegi "Lihtsaid valikuid" ei tahtnud ja ei hinnanud. Et noh, liiga teistmoodi, liiga imelik, liiga võõras - ja no selge. I just can't win =P

Paganas, nüüd mul ei tule meelde, kust laulust see fraas (I just can't win) mu ajus on ja ei saa üldse teile seda siia üles panna.
Jah, ma guugeldasin. 
Väga palju laule on nende sõnadega, seda Õiget ikka ei leidnud. 
Mul on meeles, et naisehääl, et ma väga hästi tean seda lugu ja et see meeldib mulle hirmsasti. 
Palun, otsi.
Kas see võiks olla Garbage, I'm only happy when it rains?
Kuulan ... nojah, kõik muu klapib, aga neid sõnu pole. 

Aga see uus lugu on ... noh, vähemalt meeldib ta mulle väga ja kahtlemata on ta IMELIK. Ma saadan Raulile (see tähendab kirjastusele Viiking), kui valmis. Sest see on natuke kummardus Steven Eriksonile ja Raulile meeldib Erikson. 
Lisaks on see üsna omamoodi ja Väga Ulmeline tähenduses purskav maagia, täiesti ebatavaline ühiskond ning minu eri ses osas, et peategelast pole. 
Ma olen kirjutanud küll peategelastega lugusid. Isegi rohkem kui ilma. Aga minu maailmanägemisega klapib rohkem "igaüks on peategelane ja kokku on elu keerukas põiming, üksi ei tehta seal midagi eriti suurt".
"Kuningate tagasitulek" sobib hästi näiteks. Tal on puudusi (kurat, et ma seda viimast osa ei viimistlenud, kurat, üks esimeses osas üles ehitatud liin, mida võinuks seal välja mängida, ei tulnud üldse mainimisele, kurat!), aga olemuslikult on ta Just See.

Ühest inimesest ei sõltu eriti midagi, ent paljudest koos annab mõndagi palmida. 

Nojah. 
Pole ime, et ma ei teadnud, mida "agentsus" tähendabki ning pidin seda Kauril endale seletada laskma. 
Ma ei usu agentsusesse =)
Aa, sõnaseletus: et üks isik saabki maailma muuta ja MUUDABKI.