Kook läks untsu.
Kas seepärast, et panin ühte komponenti (brändit) 8x rohkem kui ette nähtud eksikombel või seepärast, et laotasin taigna liiga õhukese kihina plaadile, selle asemel, et see kõrge servaga koogivormi toppida, või seepärast, et kõigest hoolimata püüdsin hoida kinni originaalselt küpsetusajast - vahet pole.
Untsu läks. Raisus on. Isegi siga ei sööks.
Enesetunne on sellest tulenevalt kohutav.
Löök oli nii ränk, et üldse ei kisu alustama uue laadungiga (kuigi ained on juba kodus valmis ja kuivatatud puuviljad 3. päeva leos, plaan oligi kohe 2 laari teha).
Isegi piparkoogitainast, mis ometi on iga kord välja tulnud seni, ei taha teha!
Saate aru, see tainas oli enne ahjupanekut NII MAITSEV!!!
Mis mõttes läks nii suur kogus suurepäraseid koostisaineid (ja nende hankimiseks kulunud raha) ning tegemisõpetuse detailsesse järgimisse pandud tohutu vaev ja energia selleks, et moodustada plaaditäis tugeva söemaitsega mustjaspruuni nätsket küpsist?!
Üldse, miks peab olema koogitegu nagu Harry Potteri nõiajoogi valmistamine?
"Sega jahu vürtsidega, tõstes seda kõrgele ja lastes siis potti tagasi kukkuda, et õhk vahele pääseks" ja "klopi munad kolmandas kausis korralikult segamini ja lisa nad siis taignasegule lusikatäis haaval, nii ei vaju võivaht lössi" ja "ära jäta jahu lisamise ajal visplit hetkekski seisma, et väärtuslik õhk välja ei pääseks" ja "toida kooki paaritupäevaste ajavahemike järel".
Ainus, mis puudu, ongi nõiasõnad ja "sega režiimis 3 päripäeva, üks vastupäeva, kusjuures hingata tohib ainult vastupäeva segamise ajal".
St. võivaht on nagunii rohkem nagu kamakas ju. Ja taigna saab kergeks, lisades veidi soodat, see õhu taignasse segamine on suht mõttetult vaevarikas.
Ja üldse, ma istusin kella neljani öösel üleval, et see asi oma madalal kuumusel neli ja pool tundi küpseda saaks ja tulemus on praktiliselt täitsa ebasöödav =(
Maailm on haud, sõbrad on varjud ja armastus tühine tunne.
Rõõmusta, see oli kõigest kook, mitte mingi elu metafoor või midagi sama diipi.
VastaKustutaSee on mingi tont, mis käib ringi ja külvab ängi. Siinpool ekraani on ka äikesepilveke teist päeva pea kohal. Võibolla on saabuvast haigusest...
VastaKustutaköh
irve, ma kujutan ette, et kuna põhjus on nii tühine, siis ma äkki võin endale lubada ahistustundele järgi anda ega pea selle vastu võitlema.
VastaKustutaSest kui kaua inimene ikka mingi koogi pärast jaksab õnnetu olla? =)
Ning jah, haigusealgmed mõjuvad ka äärmiselt masendavalt.
Ma olen vastu kõiki ootusi augusti lõpust saati üsna terve olnud (sülitaks üle õla, aga see on loll ebausk), kuid mäletan hästi, kuidas mustade prillide silme ette tekkimine on selge märk sellest, et järgmisel päeval on palavik ja pea tatist paks.
Koogitegu meenutab kõigist meie argielu asjadest kõige enam alkeemiat.
VastaKustuta(a võivaht ei tohiks ju tegelt olla kamakas, pehme ikka)
(See võivaht on mu meelest siuke pehme kamakas - ütleme, võrreldes vahustatud munakollaseid ja võivahtu on võivaht neist kahest siuke, mis kallutades ei voola ja mille kiireks segamiseks on ikkagi _jõudu_ vaja)
VastaKustutanjah, ma kujutasin "kamaka" peale ette midagi sellist, mis kallutades kukub, mida võivaht samuti ei tee. Hmm. Tglt käitub võivaht üsna munavalgevahu moodi - hoiavad kausist kinni, aga eri põhjustel.
VastaKustutaJa seesinane võivaht võib teha väga mõnusalt kerkinud koogi, ta ei lähe küll ilmaski soodasesse kohevusse, aga ega ei peagi ju.
Muidu kahtlustan minagi seda, mis sa ise, et küpsetamisaeg peaks õhukesel koogil olema väiksem (kuidas temperatuuriga oli? mõni selline ohtra puuviljaga kook läheb ju üldse 100 kraadi ringis, kuigi siis hüütakse teda pudingiks).
kook, milles on 8 (!) x rohkem brandit, lihtalt ei saa ju halb olla. Isegi kui on kõrbenud:)
VastaKustutajustnimelt: 8 korda rohkem BRANDIT..
VastaKustutajuhuu, ma ütlen!
Aga mulle meeldib see pisike "ahastav" vaesuse rõhutamine alati---raha läks tyhja jne. Mul endal alati esimese asjana meeles finantside õhenemine...Raha on asi,mis p e a b õigesse kohta minema ja kui läheb mööda,oh,ah...
VastaKustutaMa elasin kõige kõvemini kaasa ikka sellele, et "head toiduained läksid raisku". olen kogenud. Selle kõrval on raha raiskuminek ikka leebem.
VastaKustuta(rohkemabrändilastele: rohkemast brändist ei ole pika küpsetamise peale kardetavasti tolku, ta sunnik aurab kergemini kui vesi)
Mis tähendab, et brändit koogi sisse? Seda tuleb lihtsalt koos teega koogi kõrvale rüübata. Lisaks minimiseerib see kadusid, kui küpsetisega juhtub korvamatu - selle tõsiasja mittearvestamine maksis praegu muidugi kaheksakordselt kätte...
VastaKustutaMuide, segamine režiimis "kolm päripäeva, üks vastupäeva" töötas vähemalt õunapirukate taigna tegemise juures täiesti normaalselt. Hingamisega ei eksperimenteerinud...
Äkää, brändi on täiesti hea kergitusaine tegelikult ja kui hästi välja tuleb, siis maitseb sellise kergitusega kook paremini kui soodaga kergitatud. Alkohol aurustub küpsemise ajal ja teeb koogi kohevaks, capisce.
VastaKustutamhmh, olen kuulnud jah, aga kuidagi tundub "vale" hüva rüübet sel viisil raisata :)
VastaKustutama paisutasin seal brändi sees kuivatatud puuvilju.
VastaKustutaneed olid mu elu parimad rosinad-kuivatatud aprikoosid-ploomid ja apelsinikoor, mis ma enne hajupanekut taignaga koos suhu toppisin ja ära sõin.
Tegelt - äkki selle koogi asemel tulekski teha tainas lihtsalt? Ja siis süüagi ära tainas?
Nii ei lähe midagi untsu, brändist saab parima kätte ja elektrit kulub ka vähem.
Või siis ikkagi vahepealne variant puding - ei küpseta, ei söö toorelt, vaid keedad hoopis (ei tea, kuidas tuleb, ei ole proovinud, ma ei viitsi igasuguste veevannidega eriti jahmerdada).
VastaKustutaLaurile lohutuseks, et koogi sisse kärab päris hästi ka selline kehvem rumm ja kehvem brändi ja "muu piiritusjook", mida väga juua ei taha.
aa ja ma muidugi kadestan hirmsasti kõiki, kelle kõht on nii tugev, et toore taina ja jahu söömise välja kannatab (ma ei saa õieti kamagi süüa). Ennem läheks mulle juba see kõrbenud küpsis kui toores tainas (süsi on ju kõhule hea).
VastaKustutajah, mul on ka kehvem brändi.
VastaKustutaHead ei raatsiks osta kooki valamiseks kohe kuidagiviisi.
aga mina tegin apelsiniporgandimarmelaadi ja see keeldus tarretumast. asi oli tõenäoliselt selles, et mu isa sõi ära neljanda apelsini, mis sisse oleks pidanud minema. nüüd on mul kaks liitrit ilgelt magusat apelsini-porgandisiirupit ja hunnik riivitud porgandi-apelsinikooreplöga. epic.
VastaKustutaÄkki aitab, kui moosipaksendajaga uuesti läbi kuumutada? See paksendaja peaks pektiinist koosnema, st just see, mida vajaka jäi.
VastaKustuta