Sain just aru, et kell on 2 öösel, valentinipäev peal ja ma ei oska midagi uut ega üldse midagi vähegi huvitavat öelda seksuaalset sisaldava armastuse kohta.
Et arvan, et see on nagu muu armastus?
Kas mul on mingit tõendust? Mingit kogemust?
Minu kogemus ütleb õigupoolest, et ei ole. On armumine ja see võib olla lõikav ja pikaajaline ning mitte üle minna - issand, kui kaua ma Poeglapse isa taga nutsin! Phmt sama kaua, kui me koos olime!
Aga et lihtsalt inimliku meeldimise pealt tuleks seks ja siis me meeldiksime üksteisele ikka edasi ning armastus õitseks?
Kui ma olen inimestega seksinud ilma armumiseta, isegi kui on nagu suht meeldiv isik (loe: kena noor mees, kes otseselt jäle pole), mõne kuu kuni poole aasta pärast olen alati mõelnud, et fakk, ma ei taha teda enam nähagi. Kuidas ma nii lolli inimesega ...?
Vähemalt oli see kunagi nii.
Mitte et seesugust seksi oleks mu elus ... eee ... kaua olnud.
Kui tulla kaasajamasse perioodi mu elus, siis K ei ole tahtnud minuga magada - algul arvasin, et pole situatsiooni tekkinud, aga ükskord kuskil poolteist aastat tagasi langesid kõik asjaolud kokku (minu ovulatsioon, mu poja kodust ära olek, tema küllatulek) ja ma pingutasin natuke omalt poolt - ning kui peaaegu nagu näkkas, ta küsis leebelt, kas ma väga kurvastan, kui ta nüüd koju läheb, mina vastu et ehh, ei ... ja ta läks.
Ma ei kurvastanudki selle üle, et ta koju läks.
Aga ma kurvastasin väga, maapõhja, et ta mind ei taha.
Isegi kui kodust messengeris kinnitas mitu korda, et liblikad kõhus olid.
Olen ikka veel veendunud, et me oleks hea paar, aga samas - et ta mind ei taha, ei taha, ei taha on päris valus.
Ma ei suuda näha, kuidas saab olla, et inimene ei taha teist õnnelikuks teha, kui see viis talle endale just absoluutselt jäle pole.
Ma ei taju seda.
Et minuga magamine on absoluutselt jäle?
Noojah ...
Tõsi, talle on tegelikult "absoluutselt jäle" mõte armusuhtest - kuni ma rääkisin ja kinnitasin, et seks on suva, seda võivad ka sõbrad omavahel teha, oli ta kuidagi oluliselt rohkem hakkamas.
Aga väljendasin ka, et minu jaoks on armusuhe samuti suva, nimeta suhet, kuidas tahad, ega see inimestevahelisi tundeid, tegevusi, midaiganes-sisu ju muuda ... ja mis mõttes sa oled kategooriliselt vastu mõtetele "see on minu naine, see on minu mees"? Nagu - tegu on ju ainult sildiga, mis näitab, et mul ei ole piinlik, et mind sinuga kellegi mõttes ühendatakse?
Tähendab, sul on piinlik?
Tähendab, sul ei kõlba minuga ühendatud olla inimeste peades? Krt, ma olen nii hea, sa peaks ju rõõmus olema? Kurat, sa ei pea isegi minuga magama, kuni oled nõus mind rahva ees endaga seotud olevaks tunnistama, ma oleks sellega ka ju rahul?!
Ühesõnaga: draama.
Ja jälle lähen oma mõtetega privaatsete ahastuste teed ja üldse ei saa aru, mis värk on armastusega, mis värk on armumisega, mis värk on seksiga - ainult see on selge, et minu elus kõiki kolme ühe inimesega katta kauem kui paar aastat ei ole võimalik.
Kauem kui paar aastat ... viimasest paariaastasest korrast on ka umbes 15 aastat möödas või sedasi.
Nojah.
Aasta peale Rongi korrutasin endale, et suhted meestega ei ole mu forte.
Aga kuskil sees elas ja elab visa lootus, et pole lihtsalt Seda Meest leidnud, kellega kõik klapiks, aga leian ju veel, ei ole ju veel surnud ja ...
Küllap tuleb seda "pole mu tugev külg" endale lihtsalt rohkem korrutada taas.
Sest selgelt ei ole.
mehed on mõnikord lihtsalt arad. kardavad end siduda või otsekoheseid naisi. midaiganes, see ei pruugi üldse sinu isikuga seotud olla, tavaliselt ei olegi. ja kui on, siis on tervislikum mõelda, et see polegi sinu jaoks õige mees, õige on tulekul. asjad juhtuvad kui lõpetad neile mõtlemise. mõnel joppab kohe ja mõni peab veidi ootama.
VastaKustutaTegelt on lohutuskomm, onjo, ma näen ja tänan.
KustutaLihtsalt - "asjad tulevad, kui lõpetad neile mõtlemise" tähendab mu jaoks umbes sama, kui abitule armastuseotsijale öeldakse "kuni sa ise end ei armasta, ei hakka ka keegi teine" ja siis on tal
a) halb, et keegi ei armasta teda (see oli enne ka)
b) halb, sest ta ei suuda end ise armastada ja on ise süüdi ka, et keegi teda ei armasta. (see on uus valu.)
Ehk: ma ei lõpeta sellele mõtlemist. Ilmselt iial, surmani välja.
Tulin koomast välja ja veetsin paar järgmist kuud oodates, et noh, NOH, nüüd ometi tullakse mulle voodiservale õhkama, oma kätt ja südant pakkuma ... NOH?!
Aga juhtus see, mis ikka juhtub: tuldi küll, aga kuna ei olnud tegu mehega, keda ma nagunii tahtsin, ma isegi ei registreerinud ära, et oot, praegu ta phmt pakkus, et jätab oma naise minu pärast maha v?!
VÕtsin komplimendina, aga absoluutselt mitte tõsise asjana.
Mulle töötavad sellised pakkumised aint inimestelt, keda enne juba väga hästi tunnen. Phmt kui mees ei ole mu sõber aastaid olnud või vähemalt mult paar korda välja sööma kutseid (MINA kutsun!) saanud, ta ei registreeru mu jaoks nagu mees, ta registreerub kui "ah, mingi järjekordne tolkam".
Kuigi "tolkam" ei tarvitse olla halvasti mõeldud, lihtsalt kerge muige ja üleolekuga. Mees ei tarvitse kuidagi paha olla - lihtsalt mitte See.
Tüüpi, kellega novembris välja käisin, ma vähemalt paar aastat ikka tundsin ka enne, kuigi mitte väga hästi. Aga pidasin kenaks ja ... oh, läksin ta sõnade võrku.
Ma ju usun, mida mulle öeldakse. Kui öeldakse.
Kokkuvõtvalt: kui mul on isane vallaline (ka) naistest huvituv sõber, ma mõtlen sellest, et miks me paar ei ole ALATI.
Ma ei mõtle suvalisest isastest - aga nendega ei hakka kunagi midagi looma just sel põhjusel. Et ma pole neist mõelnud.
Kui ma ei ole inimesest enne mõelnud, ta ei registreerugi mu ajus päriselt. Libiseb sisse, libiseb välja, ma ei saa aru ka, et midagi võiks teismoodi olla - pole sellele mõelnud, nii et pole olemas phmt.
Phmt on ilma mõtlemata mu jaoks tekkinud üks suhe - kui olin 20 ja totaalselt meeleheitel, et keegi mind ei taha, vana ja kole nagu ma olen.
Kustutaoli küll veidi lohutuskomm. ja seda, et ära mõtle ja asjad juhtuvad, võiksin pigem endale öelda, sest ma mõtlen ka pidevalt ühe asja peale, mida paraku ei juhtu ning seda peast välja saada on pea võimatu. näib, et mida ürgsem asi, seda võimatum. ilmselt suhetega samamoodi ja teistel hea rääkida, tee seda ja tee teist. kui sul on kindel kategooria mehi, kellest huvitud, siis pole vist hea nõuanne, et laienda kategooriat. see on sul oma meeltes kinni, keda soovid. ja nii on ka minul oma asjaga, ma tahtsin seda omas peas "õigesti". kui oleksin tingimusi laiendanud ehk vaadanud ka teisi variante, aga kuradile need oleksid.
Kustutaega ma ei saa ka eriti laiendada ringkonda "mees, keda ma enne hästi tunnen" =)
KustutaSee ei ole võimalik, sest ma ei ... noh .. ma ei näe ja ei taju neid teisi. Võin küll mõistusega otsustada, et ok, kena mees, läheneb kenasti, no jagan kontakte või midagi (viimasest korrast, kui nii loll olin, on õnneks väga kaua möödas, aga see aeg oli) ... aga kui ta siis helistab, mul on aktiivselt jäle ja tahaks tast lihtsalt kohe lahti saada ja unustada ja iu, et tegelt ei ole temaga suhelda, kuni hakkab meeldima, variantki.
Sest algus oli vale. Kui alustatakse sealt, et "sina naine, mina mees", mul on "Kõik. Sa ei näe, et me oleme inimesed? Ma ei taha, iu, jälk, jälk, jälk!!!!"
Ma saan rääkida muidugi ainult enda nimel, aga minu jaoks ei pea inimene olema jäle, et temaga magamine oleks jäle. Piisab sellest, et mul ei ole aktiivset kihu temaga magada (ja "ega mind otse ei häiriks" ei ole arusaadavalt piisav, et aktiivseks kihuks kvalifitseeruda). Mis tähendab, et temaga magamine justkui petaks teda, jätaks talle mulje millestki, mida pole olemas. Ja just see pettus tundub jäle.
VastaKustutavõib ka niiviisi väljendada, et see oleks halastusseks ja ma ei suuda emotsioonide mõttes ette kujutada kedagi, kes halastusseksi üldse saada tahaks, mistõttu ma ei suuda ka emotsioonide mõttes uskuda, et selle saamine saaks kedagi õnnelikuks teha. Isegi kui ma kuuleks väga häid mõistuslikke argumente, emotsioonid ikka ei usuks.
Njah, mul on rohkem "mul on õhelus ja kerge ind - jee, kasutame selle ära ja mõlemad saavad head".
KustutaKui üldse õhelust ja indu ei oleks, oleks jah halb, aga kuna ma saan õheluse ja innu juba sellest, et kena mees mind tahab, läheks =P
Peab muidugi olema kena mees, keda ma tunnen =D Ja kes on vallaline.
KustutaKui ei ole vallaline, mul on mõistus ees ja hakkaks arutlus: "Oot, teil on avatud suhe? Ei, see on okei, ma lihtsalt imestasin ja olen nüüd ka segaduses ja ma vist ei taha sinuga musitadagi, sest ma kogu aeg mõtlen, kas see on ikka ok su naise arust."
Kuigi tegelt ma usun avatud suhetesse jne. Aga kui hakkab midagi suhtes mehega, pean ma ka ENNE teadma, et avatud suhe jne.
Ah, sain aru, miks ma nii tahan notsule vastu vaielda.
KustutaSinu jutust tuleb välja eeldus, et ta TÕESTI ei tahagi mind.
Ja ma keeldun seda uskumast lihtsalt.
Mis mõttes? Mis ma olen niiiiiiiiiiiii nõme, kole, mõttetu naine, et mind saab mitte tahta?! Pole olemas siukest maailma!
Ma ei saa aru, kas ja mis osa siit viimasest on eneseiroonia. Kui mitte miski, siis on väga paradoksaalne, kuidas su enesehinnang on samaaegselt null (sõltub kogu aeg absoluutselt kõige inimeste välistest hinnangutest) ja samas level 999 (mismõttes mingi mees MIND ei taha?).
KustutaSchrödingeri enesehinnang. Tema on ja teda pole üheaegselt.
Ei, sõltub teistest inimestest üleni.
KustutaÜldiselt on see "olen mis ma olen, vähemalt pandav ikka" - oot, pandav kaaaa ei ole???
Et ma olengi üleni räpms?
Mine persse, maailm, mida sa mult VEEL tahad, ma olen ju ometi oivaline???
njah, mu jaoks on kogu aeg enesestmõistetav olnud, et meeste seksuaalne huvi minu vastu on asi, mis mõnikord on ja mõnikord mitte, mõnel mehel on ja mõnel mitte. Ega mind ennast ju ka kõik toredad mehed seksuaalpartnerina ei huvita. Kunagi väga noore teismelisena arvasin, et huvitavad, aga see arvamus tuli lihtsalt sellest, et ma lihtsalt tundsin väga vähe sobivas vanuses mehi. Kui meestuttavaid rohkem tekkis, selgus, et mõne vastu on mul sekshuvi, mõne vastu sõbrahuvi, mõnesse armun (ja need kõik võisid esineda ka eri kombinatsioonides, aga ka ükshaaval).
KustutaNo kui on piisavalt hea sõber, kes ei ole samas väga kole ega paks, ma tahan teda.
KustutaAlati.
Lihtsalt mul ei ole nii häid vallalisi sõpru eriti palju =P Vbla mõnda ei tahaks, aga pole sellist ette tulnud veel.
(Et on paks, on tulnud. Teda ma tõesti ei tahtnud ka.)
ok. siis ma saan lihtsalt jagada kogemusinfot, et kõigil ei ole nii. See, kas mees mind erutab või mitte, ei ütle midagi tema isikuomaduste kohta (kuigi isikuomadused mõjutavad seda, kas ma erutava mehega midagi erutavat ette hakkan võtma, pmst topeltsõel).
Kustuta...ega sa juhtumisi ei lähene neile meestele jutuga, et nad võiksid sulle lapse teha? :D Sest see üldiselt veits tõmbab masti maha tihti.
KustutaOn ette tulnud =P
KustutaSee "Schrödingeri enesehinnang" on tegelikult igati loogiline, sest põhjendamatult kõrge enesehinnang ja põhjendamatult madal enesehinnang on sama nähtuse (ebaadekvaatne enesehinnang) kaks palet.
KustutaAga tegelikult äratas mu tähelepanu siin hoopis see konkreetne juhtumikirjeldus: "minu ovulatsioon, mu poja kodust ära olek, tema küllatulek ja ma pingutasin natuke...". Sest paar lõiku hiljem tunnistad sa ise ka, et tema jaoks on absoluutselt jäle mõte suhtest. Ja sa vist oled talt last küsinud? Nii, ja kui see siia niimoodi kirja panna, siis minu jaoks tekib küsimus, et mis sulle selles olukorras ikkagi arusaamatuks jäi? Tegemist on ju suhtefoobikuga, kes teab, et sa tahad väga last saada. Vähegi vastutustundelise isiku jaoks on laps miski, mis kaks inimest tõenäoliselt igaveseks seob. Lapsi saadakse reeglina seksides. Järelikult: seks = igavene side = appii, põgene! Samasugune kiljudes põgenemine nagu mõnel inimesel ämblikku nähes. Ning see, et inimene on meeldiv ja liblikad on kõhus, võib lihtsalt veel kõvemini foobiapedaali sõtkuda.
Ja teine asi tegelikult sinu valentinipäeva-ängi juures on lood. St sa ei taha vist mitte armulugu, vaid muinasjuttu, seda, et kui nad ära pole surnud, on nad endiselt õnnelikult koos. Seda sa ikka tead, et lugu algab tegelikult lõpust? Ja et elu meenutab pigem lõputut seebiooperi, kus inimesed lähevad kokku ja lahku ja toimub suurem segadus? Selline muinasjutulikult lihtne ja konkreetse lõpuga lugu on isegi õnneliku suhte puhul ainult üks episood inimese elus. Ja kui mõtlema hakata, on sul neid (armu)lugusid ju olnud. Lihtsalt seda igavikku pole ühegi loo lõpus olnud, aga seda pole tegelikult ka neil, kes pikemat aega ühe partneriga koos elavad. Neil on lihtsalt mitmed lood olnud ühe ja sama inimesega.
Ah, minu ovulatsioon ei ole seksi osas oluline mitte "laps ju!" võtmes, vaid ma TUNNEN seda. Ovulatsioon on aeg, kui "kõik teised on ilusamad (ka koer), tahaks katsuda, tahaks silma vaadata, tahaks nunnutada", see on aeg, kui ma näen seksiga unenägusid, kui "sex is on" ja üldiselt tunnetan teisi kuidagi leebemalt ja füüsilisemalt kui muidu.
KustutaAga no kahtlemata ma ootaks õnneliku lõpuga muinasjuttu =) Et seda pole tegelt kellelgi?
No minu jaoks = kui ma sama inimesega aastaid ja aastaid ühe katuse all nõustun elama, ta peab mulle ikka väga hästi klappima.
Aga minu jaoks vist on uskumatu imelugu "armumine viib päris suhteni ja siis see kestab".
Sest mul ei ole kordagi armumine ses mõttes üle läinud, et suhe kestab ja kõik on hea, aga no ... läheb üle.
Mina olen armunuks jäänud, ent mul on alati suhte mingis faasis tulnud ette selged tunnismärgid "aga ... aga ... aga ta ju ei ole minusse armunud, ei igatse mind, ei ihalda mind, ei mõista mind, ei näegi mind!". Ma ise võin suhte lõpetada, kuid seal taga on ALATI, eranditult ALATI olnud teise poole külmus.
Mina olen ikka armunud, aga tema (enam?) ei ole ja ma ei taha sellist suhet, kus minust ei hoolita, mind ei nähta, ma ei ole TÄHTIS.
Lihtsalt tissidega keha.
Alati on olnud märgid tema jahedusest, et ma ei saa endale välja ka vabandada enam, kuidas "see ainult tundub mulle" ja "pisiasjad, pisiasjad".
Mind on ühe korra maha jäetud. Poeglapse isa.
Ja oooo, kui raske see oli.
Enamasti ma lähen ise minema, sest misMÕTTES ta ei armasta mind??? Kuidas nii saama?! Appi!!!
Ja kuna osad suhted kestavad ja ma vaatan neid omaenda vaatepunktist ehk "kui mina hoolin, siis teine tunneb seda, nii et õnnelikud suhted on need, kus mõlemad hoolivad teisest ja uäää, miks mul ei ole?!" ma arvangi, et need koos püsivad on Õnnelikud Suhted.
Et enamik neist on tegelt minu vaatekohast sitad suhted, mida mina ei laskekski edasi kesta?
Eeee ... aga ... aga ... aga miks selliseid suhteid hoida? Et ilma oleks halvem?
No ei. Ilma on parem. Raudselt! Üksi olla (ilma kujundita, otseselt, nt kinos käia üksi versus käia kinos koos tüütu inimesega) on alati parem kui olla koos isegi veidi tüütu, kuigi phmt hea inimesega.
See oli praegu valgustav.
KustutaEt inimesed üldiselt ei ole armunud enam aasta-paari pärast, aga kuna mina olen, mind häirib, et minusse ei olda, ja lõpetan suhte ära.
Vau.
Vaata aga. Mida kõike ei õpi, kui talvel ei maga!
Kuigi - ma ei kirjutanud seda, sest enesestmõistetav mulle endale ju =P - mina käitun inimestega ikka nii, nagu OLEKSIN armunud, isegi kui pole. Sest mulle on loomulik märgata teise ütlemisi, märke lugeda, nende järgi toimida. Ma tegelt ei oota mitte igavest armumist, vaid et teine käituks minuga nagu enmamasti armunud teineteisega - mõistaks mind, ei peaks isegi sõnadeta.
KustutaKui sõnu mõistab, on juba hästi.
Ja HOOLIKS kah sellest, mida ma ütlen ja mõtlen.
millest see võetud meeste mittepuutumine tuleb üldse? umbes et kui juba suudad suhte ära lõhkuda siis juba on mõttetu mees? äkki oli mõttetu suhe?
VastaKustutahaHAHAHAHA jah need petjad mehed lihtsalt on sitas suhtes kõik :D Kvaliteetkraam.
KustutaMINA ei kavatse ever olla põhjuseks või isegi ajendiks, et suhe lörri läheb. Nagu ei iial.
KustutaKui on sitt suhe ja otsib paremat, palun, lõpetagu suhe enne ära, siis tulgu minu ukse taha kraapima.
Siis vaatame.
Üldiselt inimestel on seksiks vaja ikka midagi enamat kui lihtsalt jälestuse puudumine.
VastaKustutaMinu mustvalge maailmataju.
KustutaKas EI või JAA, mitte iial "muidu võiks küll, aga ..."
sul on tglt ka endal mitte-must-valgest suhtumisest näide käepärast: naistega sul ei ole ju nii, et kui sa nendega seksida ei taha, siis see tähendab, et nad on jäledad. Sind naised lihtsalt ei tõmba, ükskõik, kui toredad nad on.
KustutaSuurel osal inimestest (nt minul) on täpselt samamoodi ka nendega, kes on orientatsiooniga sobivast soost, sest õige sugu üksi pole neil seksuaalse huvi jaoks piisav kriteerium.
Ma kusjuures mõtlesin sellele ja leidsin, et kui on tore naine ja hea sõber, ma ütleks talle enne, et kui mul ei tõuse, jätan pooleli, see on okei, eks? aga prooviks ära ikka. Sest äkki on hea? Kuidas ma tean, kui pole proovinudki?
Kustutanovat see on see koht, kus mina olen üsna mustvalge, ses mõttes, et kui mul ei tõuse, siis mul oleks ebameeldiv alustadagi.
Kustutaumbes et seksi jaoks on vaja kõigepealt ikka ihaldada, keel ripakile ja lollakas nägu peas.
Kustutaja mulle endale ei meeldiks üldse mõte, et keegi seksiks minuga lahkusest.
KustutaSee ei ole ju üldse meelitav. ma tahan, et sekspartner oleks minu järele kiimaline, mitte lihtsalt vastutulelik.
Mulle aga hirmsasti meeldib, kui minu vastu hea ollakse. Kui minu vastu hea ollakse, sest nii väga tahetakse mulle head teha ... oo, OO, mul tekib sellest mõttestki kerge erutus =P
KustutaPhmt mu jaoks ei ole väga vahet, kas ma erutun mõttest, et keegi erutub minu peale, või mõttest, et keegi teeb endale kaheldavalt meeldivat asja, et ainult mulle head teha, ma nagunii erutun ALATI sellest, et keegi teine teeb midagi enne - aga et ma ise erutuks esimesena? Ma ju alati erutun millegi peale, see võib äärmuslikul juhul olla ka, kuidas kõlab teise hääl või et ta hoiab mulle ust lahti ja vaatab samal ajal silma või käepuude x3.
Aga teise inimese erutus on isegi vähem erutav kui tema soov mulle rõõmu teha. Kõva riist vähem erutav kui: "Tee minuga, mida tahad, ma olen üleni sinu!"
Ega mu jaoks siiski eriti vahet pole, mis see mootor on, mille peale ma just käima lähen. Aga see võib vabalt olla "ma meeldin talle nii väga, et ta teeb endale muidu vastumeelseid asju, mis on magusad vaid mõttest, et nüüd saab mulle rõõmu teha!"
mulle meeldib ka, aga see on oluline pigem lähedase suhte kujunemise jaoks ja selleks, et mees otse vastumeelt ei oleks. Iseenesest hea fetiš, aga kahjuks mulle sellest üksi ei piisa.
KustutaKui mulle on juba selgeks saanud, et jah, ta tahab mulle head ning jah, ta meeldib mulle ka, siis edasi tahan ma juba, et lihtsalt minu kohalolek, nt minuga koos seksikate asjade tegemine teda pöördesse ajaks.
See tundub kuidagi eksklusiivsem. Sest hea inimene on ikka kõigi vastu hea, a intiimsuhtes tahan ma nagu erilisem olla.
No seda olen oma seksuaalsuse osas avastanud aastate eest juba, et mind erutab usaldus. Ja väljaspool seksuaalsust meeldib usaldus mulle ikka hirmsasti.
Kustuta"Ma usaldan sind kohtades ja asjades, kus ma teisi ei usaldaks" on mu jaoks piisavalt eksklusiivne, et vaimustusest oigaksin.
Siia võib ka olla koer maetud. Inimesed saavad aru, et seks on ka tulevikku suunatud - valmisolek seksida on nagu öelda "usaldan sind praegu ja tahan ka tulevikus usaldada". Nagu me näinud oleme, siis see, kui inimene (ntks Rongimees) ütleb, et "oli tore, aga aitäh, rohkem ei taha", ei istu sulle kohe üldse mitte, nii et see pretsedent, et suur usaldusejagamine peaks ka edasikestev olema, on loodud. Ja paljud pole selliseks asjaks valmis, tänapäeval eelistavad nii mõnedki meist suhet stiilis "no seksime alustuseks paar kuud ja siis vaatame, kuidas muu klapp on ning kas tahame sellest sellist suhet teha, mida ka teistele näidata".
KustutaHästi öeldud.
KustutaAnnab natuke teise maigu hetkele, kus mees ütleb mulle: "Ma ei taha sulle haiget teha!" ja mul on kogu sisemus sõlmes ja krt, kuidas sa mulle hullemini haiget teha saaksid kui praegu???
Aga njaa.
Kui idee on "ärme üldse alusta, siis ta vähemalt ei tapa ennast", on selgem.