Kui ma kipun mingi järjekordse lapseliku kangekaelsusilmingu peale vihastama, on mul kombeks ähvardavalt öelda: "Kuule, ma hakkan varsti vihaseks saama, kui sa/te järele ei jäta, tuleb pahandus."
Poeglaps on suhtlusmeetodi üle võtnud ja endale kohandanud. "Emme, tule! Emme, tule! Emme, tule! Emme, tuu-lee! Emme! Tule! Varsti hakkan nutma!" (Öeldud veenvalt ja tõsiselt, vähimagi nutumärgita.)
Ja siis on mul järgmine probleem. Võiks peaaegu öelda, igavikuline küsimus:
Kuidas on võimalik, et kui ma ostan endale keskmiselt korra kvartalis uusi rõivaid (ütleme umbes 4 ühikut, pealekauba aluspesu, sukad jms), proovin neid eelnevalt selga ja toon koju ainult nood, mis nii meeldivad kui sobivad, pole mul ikkagi pool aega midagi selga panna?
Noh, selliseid "hädaga võib ju nii ka õue minna" komplekte on olemasolevast võimalik koostada, aga kindlat reibast meelerahu "Peeglike-peeglike seina peal, kes näeb täna jälle krdi hea välja?!" on võimalik saavutada ikkagi üsna piiratud hulga rõivastega, ja need on ka enamasti juba aastaid vanad.
Mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks (kui ma olen ostnud nii palju nägusaid pluuse) vajub mulle kappi avades esmalt sülle kuhi vanu meeste T-särke, mõned äralõigatud varrukatega, mõned niisama, mingeid 7 a tagasi ostetud trikotaazhsärke ja -pluuse (kõik eredamavärvilised kui ma hetkel enda seljas heaks kiidan, sest ei lõheroosa ega kevadisest leherohelisest tooni võrra sinakam justkui ei ole enam eriti minu värvid, ja liiga lühikesed on need särgid ka) ning sületäis kampsuneid, osad liiga lühikesed (selle tagumikuga, mida ma praegu kannan, sobimatud), osad lihtsalt jaburad (fuksiaroosa hõbedaste õmblustriipudega villane rõivaese ka nagu ei ole enam asi, millega ma linna tahaks minna, isegi kui rinna ees on märk "PUNK PRINCESS").
Ja üldse, kus on garderoobis need uued asjad, mis nagu peaksid olema, sest ma ju alailma ostan neid?! Täiesti arusaamatu.
(Tegelikult on nii, 3-4 asja aastas lähevad emale ikka ka, ja mõned asjad on mu õekilluke saanud enda omaks minu vabal tahtel ja mõned asjad on ta lihtsalt ära vinnanud, paar särki (lühikest) on juba Tütarlapsele antud ja osad asjad on maal ja osad vanemate juures ja...
Aga ikkagi!
Ja üldse, mismoodi on võimalik, et viimasel 2-l aastal ostetud 7-st rinnahoidjast on alles 1?!)
Jah, jah, tibin olla on kevadet rinna sees kanda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.