pühapäev, 1. november 2009

Inimestest hea meel


Kuus päeva tagasi sõitsin ma Kesk-Eestist rongiga Tallinna.
Poeglaps magas sirevil pingi peal ja mina istusin teise pingi peal kõrvuti keskealise kõhnapoolse naisega. Mõlemad lugesime, mina mingit teismelistele suunatud haldjajuttu Holly Blacky arvutist, tema miskit vana väljanägemisega raamatut, mis paistis olema "Hobune, kes kaotas prillid ära" formaadi- ja eakaaslane. Minu raamat (mitte päris minu, tegelikult eelmisel päeval sõbra käest laenatud) oli põnev, tobe, detailide osas üsna hästi kirjutatud ja väga narrilt armuromantiline.
(Sai siia kaaneillustratsioonist pilt kah üles seatud.)
Lugesin innuga.
Kui me peaaegu Tallinnas väljas olime, sain oma teose läbi ja panin kotti. Kõrvalistuv naine oli ka oma teose läbi saanud ja ütles: "Kuulge, ma sain selle raamatu nüüd läbi. Tahate, võtke endale, lugege - ja kas andke edasi või ärge andke, ise teate."
Minus võttis võimust soe ja hell tunne tema kui kaaslugemissõbra vastu. Kui see teismekas oleks minu oma olnud, ma oleks selle talle vastu andnud, aga kahjuks oli see laenatud! Nii et ma ainult tänasin särava naeratusega, võtsin raamatu ja, pakkinud enda ja oma poja kokku, lahkusin rongist.
Kodus läks mul paar päeva aega, et raamat, mille pealkiri oli "Varjatud seosed nähtamatu maailmaga" lahti teha. Pealkirja järgi ootasin mingit igavat esoteerikat, aga teie olete muidugi juba taibanud, et tegu oli kristliku kuulutusega.
Krt, kus ma pettusin! Isegi igav esoteerika olnuks parem!
Kusjuures see polnud isegi hea kristlik kuulutus vaid sihuke loogikavigadest kubisev, kus tuuakse mingi täiesti asjassepuutumatu näide ja lisatakse "millest loomulikult järeldub, et" ja põrutatakse veidra dogmaatikaga edasi.
Oma haneksminemise vabanduseks võin ainult tuua, et raamat oli tõepoolest ilmunud aastal 1984 ning polnud väliselt üldse sarnane "Vahitornide" ega "Mormooni raamatuga", mis on minu ainsad kogemused vabalt jagatava kristliku kirjandusega.

Aga ometi, aga ometi - mu hinge jäi unelm sellisest olukorrast, kus kõik maailma lugemishuvilised ühistranspordis, kui nad on oma raamatu läbi lugenud (eeldusel, et raamat polnud just nii hea, et teda igal aastal üle lugeda) vahetavad reisi lõpus teoseid ning hea tahe ja keskpärane ajaviitekirjandus jõuavad inimeselt inimeseni, üha kaugemale ja kaugemale, ja kõik on õnnelikud ja maailm palju parem.
Nii võiks ju?
/võtab järgmisel korral reisile minnes kaasa mõne lugemiskõlbuliku mittelemmikraamatu. Äkki sattub mõni lugemissõber minu lähedale.

Ah, ja kuigi sealt on elajaloomalik tulemust linkida muidu kui kopeerides, pakkus see test mulle mu armsaima printsi resultaadiks (õhkab hardalt).

You Scored as Julian

His capacity for mischief and hatred is great, but like most of the princes his love for Amber guides his most important actions. His favorite haunt is Arden Forest, which he traveses on his horse Morgenstern. More than anything else he dislikes being beaten at his own game. In this way he is probably the least mature of all the princes. Still, he is an excellent swordsman and cavalryman, and defense of Amber itself has often fallen into his hands.

Julian 92%
Caine 92%
Corwin 67%
Merlin 67%
Oberon 67%
Luke 58%
Eric 58%
Bleys 58%
Benedict 58%
Gerard 50%
Martin 50%
Random 42%
Dalt 42%
Brand 33%

(Naiste test oli esiteks igavam ja teiseks ei pakkunud resultaat sugugi samaväärset rahuldust):

You Scored as Dara

Merlin's mother and Corwin's mate.Even with their enormous differences she remains fond of Corwin, and although she refuses to admit it, she is suspected to be searching for him on her own. The feeling in the Courts of Chaos is that if anyone finds him it will be her.Tied to rationality much less than Amberites, and yet understanding Corwin's inborn dependence on reason, she is able to spring free from traditional thought and figure things out in a wholly unique manner.

Dara

83%
Fiona

67%
Llewella

58%
Deirdre

58%
Vialle

42%
Flora

25%

Dara nimelt on kõige tüütum naistegelane kogu sarjas, v.o ainult Deidre v.a. =(

4 kommentaari:

  1. Mul on "Tithe'i" järjed kah. Võin laenata, propageerin seda ikka mõnuga. :)

    "Tithe'i" tahaks tegelikult ära tõlkida. Ammu juba.

    VastaKustuta
  2. Kusjuures ma väga mitme koha peal mõtlesin lugedes "kuidas seda adekvaatselt tõlkida" ja mõtlesin omast arust väga geniaalselt välja ka.

    Ma võin tõlkida ja saata sulle toimetamiseks mustandeid, ja sa võid kirjastaja otsida, kes tahaks proua Blackile raha maksta ja avaldada :P

    Võin raudselt lubada, et tõlgin paremini, kui neiu, kelle tööd ma ise praegu toimetan.
    /irvitab, aga mitte õelalt. kuskilt tuleb ilmselt alustada ju./

    VastaKustuta
  3. Kasvan suureks ja asutan ise kirjastuse, vohh.

    Oot, ma olengi juba suhteliselt suur. Järelikult...?

    VastaKustuta
  4. See raamatuvahetus ongi väga eluterve tegevus ja reisides väga mugav ning praktiline, kui ööbida sellistes hostelites ja hotellides, kuhu rännurahvas jätab läbiloetud raamatud ja kus saab oma raamatu uue vastu vahetada. Avastasin niimoodi The Time Traveler's Wife'i, mida ma ei raatsinudki enam edasi vahetada, vaid tassisin koju kaasa, olgugi, et ta oli mõttetult suures formaadis ja üpriski nätsutatud olekus.

    Kunagi sattusin ka mingile bookcrossingu lehele, kus propageeriti enam mitte vajaliku raamatu jätmist pargipingile vmt kohta. Eesti ilmastikuga tuleb muidugi hoolikalt valida, kuhu neid poetada...

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.