Täna kõndisin Vabaduse puisteel ja tuul täis vabadust tõi mulle suure koguse kuivanud lehti juustesse. Hästi hall ja külm ilm, päike ei olnud veel pilvede tagant välja tulnud (nagu ta hiljem tegi) ning üldse väga selline... magusvalus hetk oli. Väga sügisene.
Ja siis mõtlesin, et tegelikult on hea, kui vahepeal on valus ka.
Tuletab meelde, mismoodi on päriselt elus olla.
See ei ole ju elu, kui haiget ei tee =)
***
Muidu:
"Asjad, mida keegi mulle ei rääkinud" on täna väga nunnu pildi üles pannud.
Selline mõte mind küll lohutab mu kurbadel hetkedel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.