Kui ma olin noorem ja tahtsin end ära tappa, siis tundus see olevat kõige kaugem koht (või noh, aeg - näete, kuidas aeg võib keeles ka tegelikult koht olla, kui vaid niimoodi tahta?), kuhu otsuse täideviimine lükata. (Enne seda oli 27, sest klassikaline staarisurma-aasta.) Ses mõttes, et "kui ma siis ka veel tahan ära surra, siis tohib, siis ei pea enam südametunnistuse ja teiste pärast muudkui edasi elama".
Sellest aastast kaugemale ma üldse ei mõelnud, v.a. need mõtted, mis olid juba seotud valgete juuste, õunaaia ja tötsa-tötsa astumisega vanuses 80+.
Nüüd ma muidugi üldse ei taha end ära tapnud ega muul moel surnud olla. =)
Elu on magus ja kaunis. Rohkem tahta tundub tõsine ülepingutus (kuigi ma ikka tahan rohkem, sest inimloom on lollakas) ning rohkem anda on alati rõõm.
Ainult ma olen saanud kohutavalt vanaks, õudustäratavalt vanaks lausa, varsti olen juba 35, ja nagu kõik naistearstid ütlevad, seks ajaks on parim enne viljakuse aspektis möödas ja edasi hakkab kõik muudkui allamäge minema.
Ei oskagi selle mõttega kuidagi suhtestuda, et mingisugune bioloogiline mäetipp on käes ja kohe varsti hakkab teiselt poolt all veerema. Lohutab mõte, et kirjaniku parim aeg olevat 50+. Enne seda saab siis õendusele pühenduda, veel 17 aastat, sest parimat kirjutamisaega vist ei taha enam selle töö alla panna. Parimat õendamisaega õnneks numbriliselt paika pole pandud, nii et võin ise valida, mis meeldib.
***
Selle eelneva jutu kirjutasin muidugi eeskätt selleks, et õigustada sünnipäevafotot, mis tehtud eelmise aasta lõpus (autor Meelis Krošetskin) ja millega ma soovin teile kõigile kõike paremat minu uuel eluaastal.
Kui mul ei peaks ka õnnestuma selle aasta jooksul inimkonda päriselt ära lunastada, siis vähemalt midagi lõbusat on ikka pakkuda =)
Heh, 30+ naised need parimad ongi. Nii et palju õnne ja pikka iga! Nii harva kui ma siia satungi, pean tõdema, et sa oled tore!
VastaKustutaAitäh ja tule jälle! =)
VastaKustutaPalju õnne sünnipäevaks!
VastaKustutaSul on väga tore ja huvitav blogi, nii palju tuttavaid teemasid, mis pakuvad äratundmisrõõmu. :)
Sirle
Ma (nagu neitsi Maarja) ütlen taas, et tänan ja tule jälle =)
VastaKustutaõnne-õnne!
VastaKustutaLihtsalt "tänan" ütlemine hakkab lamedaks muutuma =P
VastaKustutavahelduseks siis eluaastate kaduvuse teemaline luuletus Agrippa d'Aubignélt, tõlkija H. Tiidus.
Meist pole kaugel surm ja alles tema annab
meil elu igavese, mis vaid õiglust kannab.
Siis päästetud on elu ja võidetud on surm.
Me kõigi igatsus on ohtudeta rada.
Kes tahaks ränka matka veelgi pikendada?
Eks koduranda jõudes valda kõiki hurm.
=)
(Muuseas, kuigi ta on nende pikkade ridadega sihandane pentsik, on seda luuletust võimalik täiesti sisukaks ja rütmiliseks lugeda. Proovitud.)
VastaKustutakas need read on pikad? tähendab, kas need pikad read, millest sa räägid, ongi needsamad, mille sa siia kirja panid?
VastaKustutaei ole ju üldse eriti pikad.
Kas need peavad aleksandriinid olema? sel juhul on 1 silp ülearu, aga vbla ei saa eesti keeles pipardama hakata.
ma ei ole ise tõlkinud, originaali otsisin kunagi üles, aga ei mäleta.
VastaKustutaIgatahes, on ju pikad! =)
Kui ma loeks, siis ma loeks tegelt nii:
Meist pole kaugel surm (paus)
ja alles tema annab
meil elu igavese,
mis vaid õiglust kannab.
SIIS
päästetud on elu
ja võidetud on surm.
Me kõigi igatsus on ohtudeta rada
Kes tahaks ränka matka veelgi pikendada?
Eks koduranda jõudes
valda kõiki hurm.
ma olen heksa- ja pentameetritest rikutud.
VastaKustutailus
VastaKustutaMulle ilmselgelt ka meeldib, muidu poleks ju üles pannud.
VastaKustutaTänan!