Ilu, naiste omapära? e. edevuse katk vol V

Mulle meeldisid mustrilised ja/või värvilised sukkpüksid ja sukad.
Tähendab, päriselt. Meel-di-sid.
Mul on Mittedepressiivses Väikelinnas alles mitu pakki avamata sukki ja sukkpükse, sest mulle meeldisid nad niivõrd, et ostmata jätta oli raskem kui osta, mis siis, et vahetu vajadus puudus. Mis siis, et raha oli kogu aeg liiga vähe. Mis siis, et tavalised olid vähemalt Tütarlapse jaoks vajalikumad. Ikka ostsin! Neti teel! Ei kahetse ka!

Välja arvatud et nüüd on osaühing pankrotis ja nende veebileht ka maas. Mis ma olin ainus klient või sinnakanti, et nad läksid pankrotti parasjagu minuta ajal? Viimased sukkpüksid tellisin kunagi aastavahetuse paiku, aga enne seda... Kas ma pidanuks neid varem jagama, võibolla kaks mu sajast lugejast tundnuks huvi? Appi! Ja kuhu lehele ma nüüd lähen, kui mul on meel kurb ja tahaks midagi ilusat vaadata? Midagi ilusat naturaalse kiuga? No ilmselt sinna, aga eesti leht oli oluliselt lihtsam. Nendega seal võõral maal ma ei saanudki kaubale, tegelikult. Katse osta uusi sukkpükse ja sukki nurjus. Aga ma olen ka suhteliselt sant, kaasa arvatud peast, ja võibolla teie saate ja võibolla on kellelgi sellest lingist kasu.

Oot. Midagi ilusat - ja siis ma lähen ja vaatan naisi, näiteks teda? (Need sukkpüksid olid mul ka, ei olnud eriliselt head, said umbes kümendal kasutuskorral otsa, sellepärast ka minevikuvorm.)
Jaa, muidugi, kuskil on ka ilusaid mehi näidatud, aga ma ei tea, kus. Ja üldse, see iluteema on nagu rohkem naiste oma.
Minu oma.
Täna hommikul käisin tegevusteraapias õmblemas (nukuriideid - kasutamas 20a vanu ideid kohmakalt ja kuidagi) ja seal kaks terapeuti, blondid ja noored, kenad ja kehalised, naissoost. Arutlesid, kas võtta šokolaad lahti või ei.
Võtsid, pakkusid mulle, sõid ise, aga parasjagu süütunnet oli ka maitseks juures. Sest ilu ja madal kaalunumber, need on peaaegu sünonüümid ju! Mulle teeb mu peegelpilt ikka veel rõõmu, kuigi ma olen paar kilo juurde võtnud, sest olen enda kohta jätkuvalt ebatavaliselt kõhn. Vahel silman end peeglist, kuigi meiki eriti ei tee ja kannan peamiselt dresse - ning see kombo pikenevast poisipeast ja kõhnadest käsivartest on ikka kena küll. Jep, sukki ja pükse ei saa ikka ära kantud, masturbatsiooni olematusest ei hakka rääkimagi, aga kena? Jaa.
Mulle meeldib end vaadata.

Mõtlesin selle üle, et valin raskeid valikuid, kui on midagi valida, ja teate - algul leidsin, et ei. Ma valin täpselt samuti kui kõik - see on kaalutletud üldistus - lihtsaima tee, mis on, endale lihtsaima. Näiteks koorisin täna apelsini, mille palatinaaber igati mõistlikult, lihtsaimat valides, maha jättis e. ei hakanud koju  kaasa vedama, ja see oli sihukese pisut sisu külge kuivanud koorega. Koorisin seda vannitoa uksel, sest vannitoas on palati ainsad prügikastid, ja kui koor ei eemaldunud kohe, mul aga olid jalad väsinud, istusin maha. Koorisin seal põrandal edasi ja mõtlesin, kooretükk kooretüki järel prügisse lendamas, kuidas see siis see raskem valik on? Mõni võibolla ponnistaks seista või kooriks voodil istudes apelsini ära ja viskaks siis kõik koored korraga prükki, aga mina koorin prügikasti, wc-harja ja kemspupoti - tõsi, suletud kaanega ja puhta - kõrval maas istudes, sest ma ei viitsi kaks korda edasi-tagasi käia. Häh. Ei ole ju raskem valik, lihtsam on?!

 Aga. Neli tundi hiljem, kui jalutasin mööda kleepekast "Disaster Artist" (olles täiesti kindel, et seal oli kirjas "Gothic Jesus" sest see sobis pildiga ja mul on juba mitu kuud harjumus näha seda, mida ma arvan tõsi olevat) (kui sa tahad, võid kohe ette kujutada või lausa kirjutada seda mõtet sisaldava loo - kunagi ma kirjutan ka, aga need tulevad erinevad jutud!) ja valisin mereäärse tee, mida mööda minna, sain korraga aru, et võibolla see oli siiski raskem valik.
Sest mereäärne tee oli libedam, pikem ja ILUSAM kui teine, ning mu valimisprotsess kiire ja otsustav.
Loomulikult ma valin ilusama. Isegi kui see on igatepidi ohtlikum ja jubedam. Isegi kui see mu hävitab, otseselt, koheselt, absoluutselt. See on ilusam. Jaa, selle ma võtan. Et teised kannatavad minust rohkemgi? Sitt lugu, aga ilus ju! See on minu tee. Ilus!!!
Raskem, lihtsam - täiesti kõrvaline tegelikult.

Me valime selle, mis meile on loomulikum, ja kuigi see on lihtsaim (alati, kõigile, muidu seda ju ei valitaks), ei ole see valik kõigile sama. Lihtsaim igaühele eraldi on erinev igaühele eraldi. Mingis osas võibolla sarnane, mingis osas erinev. Ka ilu on selline kvaliteet, mis mõnele on ja mõnele mitte, kellele ema, kellele tütar, kellele isa, kellele poeg. Aga avastus, mis on minu liikumapanija, see on asi iseenesest.

Jaa. Selle ma võtan!



Muide: mul on üle paar selliseid sukkpükse suurus 3. Sest mina ja Tütarlaps kanname mõlemad suurust 4, lihtsalt pikkuse pärast, ja nad said tellitud seda teadmata. Kingin (no pakendis ja puha) kommentaatorile, kes esimesena oma aadressi annab, postiaadressi siis. Ainus konks on, et posti ei pane enne, kui haiglast koju saan ja seda, millal, ei tea ma isegi veel. 2 nädala jooksul.