10 päeva kassihoidmist

Kass istub kraanikausikapil ja vahib mind süüdistavalt.
Ma ei reageeri ka, sest KOLMANDAT korda poole tunni jooksul valada tühjaks ja täita puhta veega kruus kraanikausis oleks selge tunnistamine, et mind ei huvita mu enda mugavus, vaid ainult kassi tujud.
Siis lendab kõrgel majast mööda lennuk. Kassi silmad lähevad kaks korda suuremaks, neisse ilmub unistav pilk ja ta jälgib mürisevat lennumasinat lummatult.
Koerale meeldivad samuti lennukid, kuigi tema puhul on lennukilembus ses mõttes arusaadavam, et ta on ka linnufänn olnud juba väikesest saati ja kõik, mis lendab, huvitab.
Ka kärbsed.
Minu kodus kassi kärbsed üldse ei huvita, aga koer jälgib neid ning üritab kiirete pealiigutustega kinni napsata.

Lisaks maitsevad kassile koerakrõbuskid (need, mis mu kunagine klassiõde tõi - ma vist pole sellest rääkinud? Tal muutus koer allergikuks ja et sellesinase kutsa kõrvad pärmseenest paiste ei läheks, tohib ta süüa ainult spetsiaalset allergikutoitu. Seega jäi perenaisel üks tosinakilone lahti tehtud kott koeratoitu üle. Kuigi me pole IIAL erilised sõbrad olnud, otsustas ta minult küsida, kas mulle võiks tuua. Võis ikka, nii tore! Ja need krõbud meeldivad väga nii Totorole kui ka Korpusele), mille tasakaaluks on, et koerale maitseb kassikonserv (mida kass ise eriti ei taha).

Kassi saabudes ei teinud kumbki loom kuigivõrd tsirkust. Paistsid mõtlevat: "Aaah, see tüüp! Teda ma juba tunnen!"
Ent koer siiski oli häiritud.
Suhtus ja veidi suhtub kassi pisut kõhkelvalt, ei taha tast mööda minna pea poolt ning samas ruumis vähem kui meetrise vahega põrandal magavad kass ja koer on minu heldinud pilkude ning vaikse kudrutamise allikaks - s.t. sellist olukorda et tule üldse tihti ette, enamasti on üks ühes ruumis, teine teises ja kass üldse kuskil aknalaual või muidu kõrge koha peal. 
Ja kui kass tahab, et koer mujale liiguks, istub ta tema kõrvale ja põrnitseb.
Ma pole näinud, et Totoro üle minuti vastu peaks.

Üldiselt ma ei näe, et kassi munadest ilma jäämine (tal on kassiaids, nii et mulle tundus ka, et pole ilus teda seda levitamas hoida ja valikud olid phmt kas kastreerimine või toaelu) väga mõjutanud oleks. Sööstab ikka ajuti mingi nähtava põhjuseta siia-sinna mööda korterit ning kraabib ennastunustavalt jalamatti. Võibolla on ta veidi leplikum krõhvitsemise suhtes (kui ei meeldi, kõnnib ära, mitte ei küünista - aga ka siis, kui küünistas, küünistas tegelikult hellalt, verd välja ei tõmmanud) ja on natuke vähem kärnas teiste kassidega kaklemisest. Aga kärnad ja kaklushaavad on ikka olemas.
Ilus, sile, pehme ja paks on ta nüüd küll.
Mitte jube paks, aga pigem siiski kerekas, mitte selline nälginud vare nagu vahepeal.

Koer (räägime vahelduseks temast samuti) ajab ikka veel karva. Nagu - JUULI on peaaegu käes! Mis krdi "kevadine karvavahetus"?! Kusjuures suurem karvaajamine on möödas, ei tule enam midagi tuustide ja tortidena maha, aga lihtsalt KARVA, KARVU jääb igal sügamisel pihutäis kätte.
Kas kuumus on põhjuseks? Kas koera keha mõtleb: "IKKA on palav, ajame veel maha!"?

Ikka on palav.
Mhmh.
Aga vähemalt õhtul 7 paiku on juba hea olla. Arvestades, et vahepeal oli ka kell 21 liiga palav, edasiminek.
Või on nädal pööripäevast edasi juba normaalne, et ööd on pikemad ja jahedamad?