Poeglaps: Saad aru ... see on nii absurdne!
Olgu, et hästi mängida, on vaja, et oleks kõht täis, ei ole janu, yadda-yadda, kõik need asjad.
Aga kõige tähtsam on (dramaatiline paus) SOOJAD JALAD! Ma ei tee nalja! Mul läks nii halvasti, 4 surma, 1 kill (tõlkes "tapmine", aga no hoiame ikka originaalse teismelise kõnepruugi alles!) ja siis ma panin sokid jalga! Puhhhh! Ma kerkisin kuuendalt kohalt tiimis teisele, mul läks nii hästi ja me võitsime!
See on nii tüütu!
Ehk siis: keha.
Ka tema on avastanud, kuidas keha on sina ning sul on vaja keha eest hoolitseda, et sa hästi töötaksid.
Veel:
Poeglaps: See raamat on kuri!
(Neil on koolis kohustuslik "Pisuhänd" ja ma pistsin selle talle pihku instruktsiooniga lugeda kasvõi 5 lehekülge.)
Mina: Noooh?
Poeglaps: See ei arvesta piltidega lehti lehekülgedeks! Siin oli KAKS pilti ja ikkagi pean viis lehekülge lugema, et arvud klapiksid!
Veel:
inimestel on ikka vaja mölakas olla.
Keegi on minema viinud konipurgi eesukse kõrvalt. Ma nüüd pean sinna uue sisse seadma. Miks, no MIKS?!
Ma ka lülin inimesi, kes konipurke ära hiivavad. Kunagi püüti sellised kinni ja mõisteti nende üle kohut. Nürnbergi protsess oli selle ettevõtmise nimi.
VastaKustutaAga no tõesti, ilmas naljata, võta mu konid, aga mitte purki nende ümbert. :/