Tagasi tavaellu tasapisi

Ikka veel väsinud.

Tõsi, ilmselgelt seepärast, et pole olnud "Ooh, puhkan täiega" -aega, vaid kui ma natuke pildi ette sain, pidin kell kümme esmaspäeva hommikul jooksma poodi ostma valget triiksärki ja sealt poja kooli talle tantsimiseks särki viima. sest tal tuli meelde eelmisel õhtul kell 11, et särk ju! 
Eelmine valge triiksärk on talle ammu väike, see on see, mida mina kannan.

Võtan seda Poeglapsele liiga väikest särki
parasjagu seljast laval
Foto: Urmas Lipso

Ja siis järgmisel päeval valas mu tütar endale palju keeva vett jala peale ja ma olin kella poole kolmeni öösel üleval, toetades teda messengeri teel emotsionaalselt ta jubeda kogemuse sees.
Hea asi: EMO oli tühi, mu tütar seal ainus klient/patsient. 

Ilmselt on inimesed saanud memo, et tänu koroonale on arstiabi muus osas välja lülitatud, ja ei saa traumasid. 
S.t. inimesed, kes ei ole mu tütar =P

Ja nüüd ma olen ikka täiesti väsinud ja tahaks ainult maha heita. Isegi poes ei jaksa käia - aga juba kolistavad ukse taga uued kohustused, sest aeg aina veereb edasi.
Intervjuu ühe seksuaalsuse-uurijaga, rollimängijate kokkutulek, lugu Vikerkaarde, koera vaktsineerimine (enne peab talle usirohutabletid sisse söötma), K teeb illustratsioone, nii et raamat ei ole trükikotta minemas ikka veel, ja mul on külm ja paha ja viuviuviu.

Aga ma sain larpist nii hea laengu, et kannan välja. 

Esinemisest veel mõned pildid:

Huuli värvin

Veel vähem riideid

Panen öösärgi selga
(ja võin kohe öelda, et valetpidi läheb)

No panen hommikumantli peale

ja peidan valepidi öösärgi sinna alla

Ja pärast lava pilte, kus ainult mina, on ... polegi.
Ok, üks on, minu kuklast. 

Teise fotograafi pildid on veel nägemata. Vbla sealt oleks midagi võtta.
Ootan, aga mitte postitamisega.
Muidu, kuna seda mängu korraldasid väga lawful-inimesed, nad ei tahaks, et ma luba küsimata teiste nägudega fotosid kui enda oma, avaldan.
Nii et kui eelmistel kordadel pärast-larpi postitustes tegin pigem omatahtsi, sest korraldajad ei olnud diskreetsusnõuetes sedavõrd konkreetsed, seekord olen kuulekas ja vaga.
Sest kümnelt inimeselt umbes ma luba ei viitsi küsida. Mõni nagunii ütleks "ei" ka.

 
Jääb nii lihtsalt.