Meta

Mina mõtsin: "Kõik on klaar, nüüd ei ole enam kobinat."
Osa sellest, miks Ukraina sõda mu jaoks phmt elu meeldivaks tegi: ühine vaenlane tundus ühendavat. 
Aga paraku:
Trollid (asuvad pealtungile).

Huvitav, et trollitakse peamiselt naisterahvaste blogisid.
Tõsi, enamasti ongi blogid, mida ma loen, naisterahvaste omad.
Enamasti ongi blogid naisterahvaste omad, ükskõik, kas mina neid loen või ei.
Aga ikkagi - kuidagi jääb mulje, et naistele on kergem peale lennata, seda tehakse kuidagi loomulikult, aga meestele ... mitte.
Vbla on valik alateadlik.
Vbla on teadlik. 

Palgalistel trollidel pigem teadlik - aga ma mõtlen nende palgaliste üle ja mul on ikkagi juhe koos: kuidas SAAMA kirjutada asju, mida ise ei usu? Pidevalt, süstemaatiliselt ja armutu järjekindlusega (+ajuti jubedate kirjavigadega)? 
Ma näen kaht varianti: kas sa usud, et teed head ja õiget asja, võitled headuse poolel, või sa teed oma ajus täiesti selge vahe sisse, kuidas töö ajal tööasjad, ja muul ajal nende teemadega ei tegele.
Võibolla ma eksin ja mingi variant on veel, aga minu ajju ei mahu, kuidas muidu saama. 

Mittepalgalised trollid, kes trollivad trollimise rõõmust ja ei saa selle eest isegi raha, on mulle veel arusaamatumad. 
Täiesti imelikud. 
Ma tean, Kaur kunagi seletas, kuidas vahel on tore öelda midagi, mis inimestel karvad turri ajab, ja vaadata, kuidas nad reageerivad. 
Ma olen isegi nõus. 
Ainult et ma ise usun, mida sedasi ütlen =) 
Et Hea Ema olemine on ülehinnatud, ole halb, see on täiesti hea =P
(Sest mina olen hea ema, olemata kuidagipidi Hea Ema. Kunagi ma sain siinsamas kõvasti sarjata selle eest, et arvan end hea ema olevat - siis ma veel ei teinud vahet, et hea ema saab olla ka Hea Ema olemata ja neil kahel asjal on maailmasuur vahe. Too i-ga kodanik, kes sarjas, ka ei teinud vahet selgesti.)
Et iga inimene võib teha just seda, mida tahab, ja see ongi hea.
Et inimesed on lollakad. 
(Kui meeleheitesse sattun ja maailm tundub jube, kuidas nii saama ja miks nii olema, mõtlen ikka veel sellele, kuidas maailmapalju inimesi valis Trumpi presidendiks. Ameerikas, mis on mu jaoks ses mõttes normaalne riik, et pole nagu LAV või Boliivia, mille osas ma dünaamikaid üldse ei adu ning sealsed otsused on täiesti segased, ja on samas ka riik, mille valimissüsteemi ma usaldan ja ei arva, et nagunii tulevad võltsid tulemused, vahet pole, millised need väidetakse olevat.
Nad valisid Trumpi presidendiks.
Inimesed ON lollakad.)
Aga ega ma ei naudi tegelikult, et inimesed seepeale kurjaks saavad. 
Ma olen rea peal: "Vaadake, nii saab ka mõelda ja see on täiesti hea!" ja siis nad üldse ei arva, et see on täiesti hea, ja ma hullun endamisi. 
Aga troll vist naudib seda, et inimesed närvi lähevad, ja kuigi mingi osa - MINGI osa - minust mõistab seda naudingut, see on nii väike, et ma alati unustan ta ära, kui spetsiaalselt ei süvene.
Sest noh: mina vihkan valu, ma ei taha kellelegi valu põhjustada, ainult siis põhjustan, kui mul on tunne, et tema põhjustab oma käitumisega rohkem valu, kui ma ei sekku. 
Miska mul on väga raske mõista vastupidist mootorit. Et teen haiget, vaatan, kuidas ta reageerib. 
Päris ... noh, võimalik siis, kui ei mõtle, et valu on valus, jah, mhmh. Või isegi kui mõtleb, ei tunneta kaasa. 
Aga hirmus, et sedasi saab. 
Phmt loomapiinamine, aint inimestega.

Kogu selle süngetoonilise jutu peale panen endast ilusa pildi. Olen alles viimasel kaheksal aastal aduma saanud, et KÕIGIST inimestest saab sittasid pilte, ükskõik, kui kaunid nad ka oleksid. Ilusaid pilte lihtsalt presenteeritakse rohkem ja siis võibki mulje jääda, et see või teine inimene on alati ilus. 
Heh. 
Keegi ei ole. 

Aga see on ilus pilt ikkagi. 

Tütarlaps pildistas