Mulle laekusid omapärased isiklikku elu puudutavad uudised.
Olen natuke segaduses, et kuidas niimoodi saama, seni pole ju sedasi old, mingi uus värk?! Aga ega ma kurb ole. (Uudised on sellist negatiivset laadi.) Pigem elevil. Et mis siis nüüd saab.
Aga pea valutab. Vat peavalu vastu see üldine elevustaseme tõus kuidagi üldse ei aita. Pigem on hullem kui enne.
***
Järgmisel päeval laekusid uued uudised (mitte netipask maskeerunud ajakirjanduseks, vaid lihtsalt uued uudised).
Oluliselt vähemproblemaatilised.
Teema avariiulilt maas. Oot, kas mul on millestki muust kirjutada üldse???
Kirjutan hummusest.
Sel teemal on mingi haip üleval. Ikka veel, kuigi ma juba 10 aastat tagasi lugesin neid: "See on nii hea! Sa ei usu mind, aga on!" värke. Nüüd ma ikka vahel fb-s silman teadet: "Sa ei saa kõigile meeldida, ega sa hummus pole," või reklaami: "Hullutavalt hea!" Ja ma olen, sellest hoolimata, et kord-paar aastas ikka proovin, rea peal: "Aga äkki ikka on kuskil päriselt hea hummus ka olemas? Äkki ma olen ainult mingit supermarketitesse mõeldut söönud, peediga ja ilma, aga plasttopsis ikka?! Kuskil on PÄRIS hummus ka."
Sest senised proovitud variandid üldse ei tõmba.
Ilmselt hummus lihtsalt ei maitse mulle. Mitte agressiivselt, näljaga sööksin küll, aga maitse pärast süüa, kui on ka teisi asju? Maitsvamaid asju? Näiteks kuiva näkileiba?
MIKS?!
(Pealegi saab näkileivale üldiselt võid peale panna ja siis muutub see imeheaks.)
Ja ma ei saa aru, miks see inimestele ahvatlev tundub.
Oh, ma olen nii teistsugune, isegi hummus ei maitse mulle! Ja mind üldse ei sega, kui pudruhelbed üksteise vastu kleepuvad ja mis mõttes putru ei tohi piimaga teha?! Piim (või koor ja vesi) teeb pudru üldse toiduks, muidu on see näljaga söödav, aga kes, pagan, sööks seda ilma näljata?!
Kuigi just praegu söön piimaga keedetud neljaviljaputru ja ei märka kuskil kleepuvust. Väga sõmer on.
Ja hea. Piimaga tehtud ju!
***
Puder söödud, joon kohvi.
Kohviga läks ka naljakalt. Püsilugejad teavad, et mulle maitseb Tchibo. Ikka veel maitseb, kuigi mitte enam niiiiiiiiiiii hirmsasti - eks ma olen end Tchibo sagetarbimisega ära hellitanud ja vaheldus on enamasti täitsa tore. (Kuigi Paulig maitseb nüüd kahtlaselt; ma pean olema hoolikas, et tuleks kohv, mitte põrandapesuvesi ega jube kange tõrv.)
Aga Poeglaps ilmutab teistsugust maitset. Esimest korda sain sellest aimu, kui Tchibo otsa sai, ma avasin Löfbergs Lila paki, tegin kohvi ja Poeglaps võttis ka.
"Oo! Seekord on väga hea kohv! Sa oled end ületanud!"
Kerime pool aastat edasi ja leiame Poeglapse vingus näoga juba piimast heledale kohvile piima lisamas. "See on nii kange!"
Ta võtab väga ära valgendatud kohvist lonksu. Ootab veidi. Maitse levib suus igasse punkti. Poja näole tekib sünge ilme. "Äkki mulle lihtsalt ei maitse see kohv? Järelmaitse on niiiii mõru!"
Nii et nüüd on meil kohv kahes purgis. Alumisel riiulil asuvas sinises säbruga metallkarbis on Tchibo minule ajaks, kui Poeglaps on koolis või magab. Ja ülemisel riiulil seisvas üleni sinises metallkarbis muu kohv (hetkel Jacobs) ajaks, kui ta kodus ja ärkvel on ning me mõlemad kohvi joome.
Olgu, kohv ka joodud.
Lähen kutsuga õue, nägemist!
Mina olen ka see veidrik, kes pole hummuseusku veel pöördunud. Mingid tomati ja peediga versioonid on minu meelest söödavad, aga see klassikaline on lihtsalt rõlge.
VastaKustutaMina olen jällegi totaalselt selle piimaga pudru usku. Ainult ja ainult piimaga. Näljahädas ilmselt ka piimata, aga siis sööks ilmselt hummustki.
VastaKustutaTervitustega, Kellakagu
Mulle tundub, et piimaga putru armastavad inimesed, kellele meeldivad ka magusad asjad ilma haputa.
VastaKustutaUmbes et ühtedele meeldib Nutella ja piimaga puder, teistele ilma piimata puder ja näiteks hapukast kompotist tehtud tarretis. Ühtedele šokolaadikastmega, teistele jõhvikakastmega jäätis.
Ma olen selgelt see hapukama poole inimene. Keedetud piimal on mingi lääge maitse, mis on suht talumatu.
Võib nii olla.
KustutaMa olen hapu osas väga kõhklev, nt sidrun roosa kala peal on mulle: "Miks te head kala sedasi rikute?!"
Lükkan teooria ümber. Mulle meeldib Nutella, aga piimaga putru teen ainult sellepärast, et lapsele meeldib nii rohkem. Ja jäätis võib olla nii šokolaadi- kui jõhvikakastmega, kui on vanillijäätis. Ja hummus mulle ka meeldib, eriti, kui ise teen.
KustutaMulle meeldib piimaga puder, aga ei meeldi Nutella. Jäätist sööks iga kell jõhvikakastmega.
Kustutaäh, maailm on jälle keerulisem, kui ma arvasin...
KustutaPiimaga puder, ainult piimaga! Jämedat soola peale nii palju, et hamba all mõni tera lausa krõbiseb ja või pudrusilmaks. Teistmoodi ei taha.
KustutaVat Nutella on tõesti kahtlane kraam.
KustutaTemas pole nagu ... mitte midagi lahedat peale selle, et toob mälestusi.
Jäätise peale ei paneks üldse mingit kastet, kui valida saab =)
Piimašokolaad on ka üks neid asju, mis meeldib piimaga putru söövatele inimestele.
VastaKustutajaaa ... kusjuures Kalevi piimashokolaad oli mulle liiga mõru. Ma hakkasin šokolaadi sööma alles siis, kui tulid välismaa ülipiimased variandid.
KustutaA hummusel on minu jaoks mõte lihtsalt siis, kui ma tahan vähem liha süüa, aga ennast valkudest mitte päris ilma jätta.
VastaKustutaTa ei ole asi, mis mulle maailma kõige rohkem maitseks, aga teisest küljest ei ole ka need toiduained, mida ma temaga asendan, maailma kõige maitsvamast rubriigist. Nt ma saaks ka ilma pasteedita elatud, aga vahel pasteedileiba süüa on täitsa OK.
Ainult Rimi baklažaaniga hummus on osutunud küll selliseks, et ma söön teda vahel otse topsist lusikaga. Aga noh, baklažaaniga toidud on mu jaoks kõik suht vastupandamatud.
Mulle meeldib piimaga puder, aga magus ei meeldi. Putru söön alati või ja soolaga. Jõhvikaid söön suhkruta. Ja hummus ei meeldi :)
VastaKustutaSelle kohta ei tea, ma söön moosiga =)
KustutaMagusa moosiga =) Hapu moos oleks: "Krt, mis seda moosi siis üldse panna, panen niisama suhkrut. Või mett!"
Muide, jõhvikaid ei söö ma kuidagi, ei suhkruga, ei ilma. Täiesti mõttetu mari mu meelest.
KustutaMõtlesin oma pudrutunnete üle ja põhiline, mis peale jäi, oli see: piima on mõtet pudrule lisada siis, kui ma ei taha pudruvilja enda maitset korralikult tunda. Aga kui mulle selle teravilja maitse ei meeldi, mis häda mul siis temast üldse putru on teha?
VastaKustutaMinu arust teraviljal polegi õieti maitset. See tähendab, nisumanna puder maitseb natuke teisiti kui maisimannapuder, kaerahelbepuder natuke teisiti kui neljaviljapuder, rukkihelbepuder teisiti kui odrahelbepuder jne, aga see vahe on nii väike, et ei ole oluline. Keedan piimaga, moos peale ja läheb =)
KustutaVeega keedetud ... see on nii lahja ning imelik, et nagu polegi inimesetoit. Hobune võib süüa.
KustutaVõi näljaga. Aga isegi näljaga tahaks sinna palju võid peale panna. Või kasvõi Nutellat. Näljaga läheks seegi.
Mul on meeles üks suvi isa uue naise vanemate juures - tegelt see oli vast paar nädalat, kui sedagi. Meie elasime vennaga telkides, mis oli tore, ja käisime majas söömas. Ja muidu mere ääres ja metsas.
KustutaAga ma olin kogu aeg näljas. Hommikusöögiks oli veega keedetud puder ja hilisemad söögid olid ka way napid ja neid oli vähe mu jaoks. Ainult hommikust putru võis võtta nii palju kui tahtsime, edasi olid portsjonid - igale kolm kartulit, lihatükk ja salat nt.
Siis me kuhjasime oma pudrule O-Boy magusat kakaod, sest see oli pudrulisandiks ette nähtud, aga isegi koos sellega, see lihtsalt - ei olnud päriselt söök. Tundus, nagu sama kasuteguriga (täidab kõhtu, aga ei toida) võiks süüa paberit või heina.
O'Boyga.
Üks mu mitte-lihasööjast (st kõike muud sööb) tuttav on sama juttu rääkinud, et kui hommikul piimatoodet ei saa, siis jääb kõht tühjaks. Ta tarvitab seda küll reeglina eraldi - kohupiimakreemi või jogurti kujul.
KustutaÜritades kontrollida teisi hüpoteese: piimaga pudru sõbrad, kas teile meeldib ka vanilje maitse?
VastaKustutaMulle meeldib.
KustutaVanilje koore karamelli jäätis on teinekord nii üüber hea. Mitte alati ei tõmba, aga teinekord.
KustutaMulle vanilje meeldib.
VastaKustutaVanilje on hea, aga šokolaadi ei taha, kui, siis täiesti tume mõru šokolaad.
KustutaNo ei taha need teooriad alati vist klappida.
Kusjuures hummust ma veel polegi proovinud, maakas nagu ma olen.
Hummus maitseb mulle nagu kange hernepuder. Või siis läätsedest ja hernestest tehtud pasteet. Oleneb ka maitsestamisest, kuidas kikerherne spetsiifiline mekk on esile toodud või varjatud. Söödav, kui muud pole võtta.
KustutaPutru olen alati keetnud piimaga - ilma piimata on see mingi lahja dieettoit. Pudru peale võib panna nii võid ja soola kui moosi, oleneb, mis tuju on. Moos siis ikka hapude nootidega, näiteks maasikamoos ja mustikamoos on minu jaoks liiga lääged .- kirsimoos on õige asi! Aga šokolaadist olen tumedale eelistanud pigem piimašokolaadi. Jäätistest läheb nii pruun kui valge, pruun meeldib rohkem. Valge kõlba ka niisama süüa, mul pole vanilli vastu pidagi, aga natuke hapukat moosi või jõhvikasiirupit teeb asja veel paremaks. Mõrudest maitsetest ka - jõhvika ja pihlaka mõru mulle meeldivad. Kohvi mõru see-eest ei ole mu lemmik, harva, kui kohvi-isu tuleb.
Notsu tõdemus, et maailm on keerulisem, kui võiks arvata, on tõsi.
hummus ongi ju sisuliselt hernepuder. Rammu lisamiseks seesamiseemneid hulka pandud.
KustutaIlmselt ma seepärast lähen nii kirgliseks sel teemal, et veega keedetud puder on mu jaoks mitte-toit. Ehk see ongi söödav aint hunniku lisanditega. Aga piimaga keedetud putru võib vabalt süüa ka ilma milletagi, lihtsalt moosiga on parem.
VastaKustutaVeega keedetud puder ei ole mu jaoks üldse toidu kategoorias, noh. =P
Samas veega keedetud tatar, riis või makaronid on toit. Kuigi neid ma söön ka lisanditega, lihakaste, juust või kasvõi hapukoor. Aga hädaga saab kuidagi ka ilma toime. Üks söögikord, saab hakkama.
Ma ei tea, miks pudruga ei saa, pole toit.
aa oot tatar ei olegi sul pudru kategoorias?
KustutaMul on tatar või riis midagi muud kui puder alles siis, kui ma söön neid kuidagi teisiti kui putru. st kui tatra või riisi peale läheb võisilm, siis on puder. Kui ma teen neist pilaffi, siis on juba midagi muud.
Senise jutu põhjal kujutasin õudusega ette, kuidas piimapudrukeetjad tatart piimaga keedavad.
teine mõte, et äkki piim ise ongi see toit seal sinu jaoks? et kas seda teravilja on sinna sisse üldse vaja?
KustutaTatar ja ka riis on pudru kategoorias helvestena. Muidu on teistmoodi, phmt "soolane toidusüsivesik", umbes nagu keedukartul - aint keedukartulit ma viimati tegin .... eee ... mitme aasta eest.
KustutaPmt saab ümarateralisest riisist ilmselt piimaga putru ja ma nooruses olen söönud piimasuppi tatraga. See oli täiesti okei. Aga ma ei viitsi sedasi jantida. Kui ma keedan riisi või tatart, on sinna kõrvale nt sibulaga praetud singikuubikud või mingi kanakarri vms, ma ei võta neid kui putru - siis ma peaks ju neid moosiga sööma :D
Ainus soolane puder, mille puhul ma otseselt pudrusõna kasutan, on kartulipuder. Kõik muud toidud on lahus sedasi, et kui on puder, on magus, ja kui on soolane, ei ole puder.
Isegi soolase maisipudru kohta ütlen lihtsalt "polenta" ja kogu marmelaad.
Ja kartulipuder MUIDUGI käib piimaga. Võeh, ilma piimata?!
Vist piima juures lähebki mu "pole puder, aga kui on samas pudru moodi, pole üldse toit" tunne. Et kui piim on sees, võib täitsa isegi mittemagus olla, aga on puder. Ja kui piima pole, on kas mitte-omaette-söödav lisand kastmele või pole ülldse inimtoit.
Piim ei ole omaette söök =) Piim ei ole söök ju =) Ei täida kõhtu sedasi.
KustutaKorra ma keetsin maisimannaputru nii, et paki põhjas oli natuke mannat ainult. Arvasin, et jätkub pudruks, aga tuli kuum jook, kergelt paksem kui niisama piim.Jagasime pojaga pooleks, minu meelest oli hea, tema meelest JUBE HEA, IMELINE, parem kui sinu tehtud mannapuder isegi!
Aga pärast selle ärajoomist olime mõlemad: "Nii, aga süüa tahaks ka ju!"
aa vat kartulipuder on asi, mida ka mina tahan piimaga.
KustutaKuigi päris aus olles on koorega, eriti vahukoorega parem ("vahukoor" rasvaprotsendi, mitte vahustatuse mõttes).
Võimalik, et mulle meeldiks ka piimapudrud, kui neid hoopis vahukoorega teha.
A mis minu jaoks huvitav: tuleb välja, et kõigi jaoks ei tähendagi tatrapuder seda, et terved tatraterad ja võisilm sinna juurde. See oli lapsepõlves mu absoluutne lemmikpuder (ja kõige vähemlemmik oli piimaga mannapuder).
mõtlesin kartulipudrule edasi ja jõudsin järeldusele, et kui mulle meeldib vahel süüa keedukartuleid, pannes neile soola ja oliivõli/võid peale, siis tõenäoliselt meeldiks mulle selline kombo ka kartulipudruna. Sest ma ajan kartulid taldrikus kahvliga nagunii puruks.
KustutaMa olen pudru osas täiesti VVN parteis. Ja tatar ei ole absoluutselt mu jaoks mingi puder, see on liharoa lisand, nagu kartul või riis. St riis ei ole ka puder, riisiputru ma ei söö, riisi keedetuna jms armastan väga.
KustutaPutru keedan alati piimaga (tegelikult piima ja vee panen pooleks, aga piim peab raudpolt olema, muidu pole mingi söök) ja valgupulbrit segan ka veel sisse, või siis ühe muna. Ja ehkki ma võiks seda valgupulbrit ja muna ju segada ka veega keedetud pudru sisse, siis sellegipoolest pole see mingi toit. Hädapärast võib ju süüa (kui selgub, et piim on halvaks läinud) aga siis tahaks kohe varsti jälle midagi süüa.
Jupjupjup!
KustutaMa ka ei kasuta puhast piima eriti, ikka vett ka =)
a kas te koorega olete proovinud teha?
KustutaIkka. Vesi + koor = phmt piim ju =)
KustutaMa olen sedasi (veega segatult) lapsena koort ka joonud, kui piim oli otsas, aga hirmsasti tahaks.
Täitsa sobis.
Koores peaks vähem laktoosi olema, ka veega lahjendatult. Ja küllap ka (protsentuaalselt) vähem piimavalke.
KustutaVähemalt on laktoositalumatuid, kes mõõdukas koguses vahukoort saavad tarvitada küll - ja samas koguses piima oleks juba kurjast.
kuna meie pere oli veepudrukoolkonnast, tundu piimapuder veider ja pigem ebameeldiv toode. samas mulle istub pigem hirss, oder (võiga), tatar -- need on kõik vee ja soolaga asjad. segupudru piima ja moosiga kärab hädapäraselt ka, aga eks ta üks limane värk ole.
VastaKustutaOdrajahupuder piimaga, mu lemmik =P
Kustutama teen helbeid pekikuubkutega
KustutaNähtavasti on inimeste maitsepungad maru erinevad (jättes kõrvale ainevahetuse iseärasused, nt et kõik ei omasta laktoosi ühevõrra hästi).
VastaKustutaKodus vaatan ma ka, et A. haputaju on märksa tugevam kui mul. Ja minu jaoks on paljud asjad, mida talle meeldib tarvitada (igasugused šokolaadilögad või -määrded), talumatult lääged.
Minu jaoks on eri teraviljadel väga erinev maitse ja ma söön ainult neid, mis mulle maitsevad ja kõhule sobivad. Oder maitseks, aga kõht hakkab valutama. Manna on täiesti mõttetu. Hirss maitseb jumalikult. Ja viimase aja absoluutne lemmik on kaerakliid. Kaerakliipuder võiga on võrratu. Kui kogemata liiga palju keedan, saab seda pärast võiga tükikestena praadida ja riivjuustu peale riputada, nagu itaallased maisi-polentaga teevad.
Ja hea on see just sellepärast, et keedetud kaerakliide maitse on ise täiesti hõrk.
Veel üks asi. Kas piimaputrude austajatele maitsevad ka hapukoorekoogid - tähendab, koogid, kus kreem on hapukoorega tehtud (mitte ei ole taina sees)?
VastaKustutamhmh.
KustutaHapukoorekoogid on hääd!
Kustutano vähemalt midagi on maailmas loogiline!
Kustutamulle meeldivad piimapudrud, hapud õunad ja kommid, hapukoor (söön tavaliselt süüa tehes poole niisama ära), maisimannaputru magusana (polentat õigel kujul söön ainult itaalias)...see-eest tavamannat pigem harva, hirsipuder on OK, kliid segan vahel külmutatud mustikate ja kuuma veega või siis keefiriga või kombineerin mingite helvestega ja keedan pudruks. Nutellat ei ole kunagi armastanud (Itaalias on aga päris head muud pähkli- ja pistaatsiavõided... aga neid tarbin niisama vahel magusaampsuna)
VastaKustutamulle meeldivad ka hapud õunad ja tuntava happega mandariinid ja jänesekapsas. Aga vat äädikas mulle ei meeldi, kõik marineeritud asjad on kahtlased v.a. kurgid - nende puhul on kuidagi hea =)
KustutaJa umbes korra elus olen söönud marineeritud rääbiseid, kus marinaad oli hea, ja mõned korrad on seenemarinaad hea olnud.
Aga üldiselt on marineerimine mu jaoks: "Miks kala on ära rikutud? Miks seened on ära rikutud? Miks mereannid on ära rikutud?!"
Hirsiputru ma olen üldse paarkümmend korda elus söönud, oli ok, aga mitte rohkemat. Ei tõmba, ei tõuka, piimaga kõlab kõik puder =)
Kusjuures äädikamarinaadiga on mul sama lugu, sh kurkide koha pealt. Ma kahtlustan, et mu kõht vajab kurkide seedimiseks abihapet.
KustutaIseasi on hea palsamiäädikas, aga seda panen ma nii, nagu maitseaineid ikka pannakse - tilgakese, mitte ei ujuta kõike üle.
ja seetõttu ei armasta ma ka siidrit, sest sellel on äädika maitse.
Kustutasee-eest vein ja hapuõlu (sour) - andke aga kätte. Ühesõnaga, on maitsvad happed ja ebamaitsvad happed.
Mu lemmik-lemmik-lemmikalkohol on naturaalne kuiv siider =D
Kustutaja see ei tundu liiga hapu või et nagu marinaadi jooks, ainult till ja küüslauk veel puudu?
KustutaPole natukenegi äädika moodi =P Üldse sarnasus puudub mu jaoks.
Kustutamnjah, vbla on asi selles, et mu jaoks tähendab "äädikas" peamiselt veiniäädikat, sellel on kindlasti siidriga rohkem sarnaseid maitsekomponente kui sellel läbipaistval 30% äädikal.
Kustuta