Nüüd ongi parem, piisas pisiasjast

Sitt hommik. 
Mikk tappis ennast ära.
Ma järjest sügavamalt süüvin ideesse "K jaoks kuulusin ma juba ammu friendzone'i, SELLEPÄRAST see (ja teine, kolmas, kahekümnekuues asi)" ja "sellepärast mul suhetega kõik nii halvasti ongi, et ma olen VÄÄRAKAS, mitte lihtsalt natuke veider" (minu vaste queerile, kväär pole sõna ega asi). Ja siis ma läksin pojaga ka veel vaidlema, sest ta ei näe paljusid neid momente, kus naistel ikka ongi kogu aeg lühem kõrs by default. 
Loos, mida ma tõlgin, jõudsin just sinnamaani, kus imik uppub oma pudelipiima sisse ära. (Sel oli hea põhjus, miks ta rinda ei saanud.) Poeglaps sai oma matemaatikaeksami hinde kaks punkti madalama kui "no kui VÄGA halvasti hinnatakse, sellest ikka halvem ei ole."
Eesti keele eksam juba läks halvemini kui ta ootas, aga no seal minul polnud mingeid ootusi ka. Tegelt on kõik kama, noh - keskkoolis sees, mis need eksamid enam, eks ole. Pole oluline.
Ainult et täna halvad asjad kuidagi kuhjuvad. Keegi ei mõista mind, keegi ei armasta mind, oh, kus ma jään. 

Sitt hommik. 
Sa ei armasta mind ja ainult mina tean, kuidas see haiget teeb. 
See väärakas olemine - koos kõige muuga, mis teeb minust minu - teeb praegu haiget. Vähemalt saan korraga täiega aru, miks demiseksuaalidel on omaette lipp ja miks ei ole lihtne väärakas olla isegi mitte ainult süütu demiseksuaal olles. 
Olen väärakas ja selle üle uhke? Jaa, aga elu võiks siiski olla lihtsam. Inimesi, kes ON oma sõpradega suhtesse saanud, on jumala palju!

Kurat, olles oma elutraagikasse süüvinud siin, lasin ka vee-vahukoore segul, mis oli pliidile pandud, ootuses, et varsti lisan ka pudruhelbed, üle keeda. MASENDAV. KÕIK läheb halvasti!!!!! 
Piim on ka otsas. 
Oh, kus ma jään. 
Ok, lugesin artiklit, kus Kaja Kallas ütles uuesti ja jälle, et Ukraina jee, Putin böö, lääneriigid, kes "ei taha Putinit alandada" ajavad jama, sest Putinil on küll, kuhu taganeda - nt oma maale, tuua väed Ukrainast tagasi. Nüüd on parem olla. Maailmas on veel inimesi, kes teevad õigesti ja hästi ja isegi kui läheb halvasti, vähemalt ÜRITATAKSE.
See andis mulle sihukese buusti, et lähen ostan nüüd piima. 
Aga see eksamitevärk - ma TEAN, et meiesugustele on see raske. Noh, meile, kelle jaoks on eraldi koormus teha "nagu peab". Minul ei ole ka suurte eksamitega vedanud, sest isegi kui ma üritan korrektselt vormistada ja vähemalt sel rindel kõik õigesti teha, lõpuks selgub, et ma lihtsalt ei oska. Ja no mina üritasin siiralt normaalne olla, kaotasin vast 5 punkti sajast selle pealt, kuid mu poega pole keegi normaalne olema sundinud, nii et ta jääb sel rindel veel palju rohkematest punktidest ilma. 

Suulised on nii palju lihtsamad ses osas. 
Sa ei pea nööri mööda käima ja just ainult neid õigeid asju kirjutama õigetesse lahtritesse ilusa käekirjaga. Suuline on kuidagi vaba ja rõõmus.

Poeglaps otsustati ka kooli vastu võtta vestluse pärast - ta tuli vestluselt ja oli: "Me rääkisime pool aega poliitikast. Poliitikast?! MIKS?!" Tema klassivennad ja -õed, kellelt ta uuris, olid rääkinud oma tulevikuplaanidest ja kuidas rasketes ainetes areneda ja mis õppesuunda nad omast arust sobiksid - ja tema pidi arutama, kas koostöö vene koolidega oleks hea ja kas tema isiklikult oleks valmis nt vene keeles mingeid kirju saatma ja mis ta arvab Ukraina sõjast ja kelle eest seisab opositsioon. (Viimasele küsimusele poleks mina muud osanud vastata, kui "Iseenda?", tema vastas "rahva eest" ja ausalt, minu arust on see parim vastus, mida võiks anda, täpselt isegi teadmata, mis ON opositsioon ja koalitsioon.) Aga ma saan aru ka: ta hinded ei ole ei kohutavalt head ega kohutavalt halvad, nende põhjal otsustada oleks keeruline. Ja osadele õpetajatele meeldib ta väga ja osadele üldse mitte ja lisaks võib ta olla klassi parim objektiivselt võttes, aga IKKA on tal seal aines tunnistusel neli, sest ta ei vaevu üht tegemata töö ühte ära parandama ja ... ja siis nad lihtsalt uurisid, mis inimene ta on, ja otsustasid selle põhjal. 
(Ukraina sõda on halbhalbhalb, urrrrrrrrrrr, aga kuidas see puutub siinsetesse vene koolidesse? Koostöö teiste koolidega ju hea asi? No kui ta isiklikult peab selle koostöö raames neile vene keeles kirjutama, no siis peab, mis seal ikka.)
Olgu, piima järele!