...ja teatavasti juhtub selle tegevuse juures nii, et isegi kui objekt ei ole lahkamise alustamise ajal päris surnud, on ta seda lõpus üsna kindlasti.
Igakülgne uurimine ja põhjalik läbimõtlemine muudab maailma turvaliseks, vaguraks - ning igavaks.
Muidugi on maailm liiga suur, et seda täielikult läbi uurida, teda oma lahkamise käigus põhjalikult ära tappa ja taltsutada.
Aga mõned osad sellest adumatust kõiksusest kannatavad ikkagi ainult väga ettevaatlikku silmitsemist, mitte lahtilõikumist ja läbimälumist.
Jah, tuleb jääda lahkamisega ikka piiridesse, mitte nekrofaagiks hakata (lõikumise ja läbimälumise?) :D ent tõesti, liiga palju teaduslikku mõõtmist jahutab igasuguse raku(kire,idee,jõu).
VastaKustutama "Ameerika jumalatele" mõtlesin.
VastaKustuta