Kui ma neil kasvõi natukenegi niiskena lasen omaette olla ning teha, mida nad tahavad, võtavad nad kätte ja moodustavad ilma igasuguse minupoolse soovi ja abita soengu, millele ma panin nimeks "Helgi Sallo aastal 1965".
Tegelikult ei leidnud ma küll netist seda Helgi Sallo pilti, mis mul nime pannes silme ees oli, nii et illustratsiooniks tuleb üks õnnetu neiu, kelle nimegi ma ei tea. Igatahes oli ta pildi tegemise ajal 13 aastat vana.
Suhteliselt õudne juuksehoid.
Aga ma ei lõika neid tagumisi kohutavaid kõverusi ära ka. Põhimõtte pärast. Et näidata, kes on peremees ja kui ma tahan tagumisi juukseid pikemaks kasvatada, ei suuda nad mind ka Helgi Sallo soenguga piinates sellest otsusest taganema sundida!
Aa, ja et miks juba teist postitust järjest räägitakse siin bikiinidest, juustest ja muudest tibiteemadest?
Ma üldiselt ei tee praegu suurt midagi muud kui kirjutan. Juttu. Loodan, et tuleb hea, aga ei tea ju ette. Vahel tuleb saast ka. Parimatest kavatsusest ja hulgast armastusest hoolimata.
Ja sellest, kuidas ma kirjutan, ei saa ma teile ju rääkida. Tegelt keegi peale teise kirjutaja ei tahagi kirjutamise protsessist midagi kuulda. Isegi ma ise tunnen diafragmat krampuvat, kui paar kuud hiljem oma kirjutamisest rääkivaid postitusi loen, sest nad on piinlikud, maniakaalsed ja tobedad.
Nii et ma kirjutan siia kanalisse juustest, riietest ja teistest inimestest.
See on ka umbes kõik, millest ma kirjutamise kõrvale mõtlen. Lisaks üksikud mõtted ilmast, toidust, lastest, omaenda kehakumeruste täpsest joonest ja mõne puudutuse väest.
Me oleme juukse-hingesugulased. See on äärmiselt masendav.
VastaKustutaNoh, vähemalt on meeldiv teada, et teisedki head ja kaunid inimesed kannatavad sellise hirmsa iseloomuga juuste terrori all.
VastaKustuta