Tänan arvukate hästiütlemiste eest, need on nii toredad!
Pets - ilu on see asi, mida tegelt sünnib padaje panna ainult teatud eriliste kokandusoskustega. Oskus olla õnnelik on nt hulga haruldasem kui oskus ilus olla.
Selleks ei pea isegi tervemaks saama, kuna mu muusikad on koostatud väga lihtsalt põhimõttel, mida võib ka poolteadvusetu ja vabisevana kokku võtta:
kui sattun uue esitaja või loo peale, mis mulle meeldib ja mõtlen, et seda ma tahan veel kunagi kuulata, siis toimub ajus mingi kiire valik, et kuhu valikusse see lugu nüüd panna.
Ideeliselt peaks kaasa mängima peamiselt see, et õige meeleoluga lugu läheb õigesse nimestikku (nt "lihtne muusika lihtsatele inimestele" on nimestik, mis peaks hõlmama ausalt kunstipretensioonita jõulisemat laadi helisid), aga reaalselt juhtub vahel näiteks nii, et ma unustan mõne nimestiku üldse ära ja panen uue loo sinna, kuhu viimatinegi läks, või vastupidi, mõtlen, et seda esitajat seal on juba 5 tükki vist, nüüd tuleb lugu mujale panna. Vahel avastan, et oi, mismõttes ei ole siin seda lugu, ja ruttu panen - ja pärast avastan, et see on lihtsalt teises nimestikus, aga siis uuest kohast enam ära ka ei kustuta, sest hea lugu ju. Mõne nimestiku hülgan täielikult (80-dad) ja panen hiljem ideeliselt tema alla kuuluvaid asju hoopis teise kohta, mis hakkab ühendama hoopis muid asju, kui algselt plaanitud (happy place).
Ühesõnaga, see minu muusikajagamine ei ole mingi täppisteadus. Ainus, mis on suhteliselt reeglipärane, on see, et ma oma valikute esimest kümmet-kahtkümmet lugu ei suuda enam kuulata, sest nad on ülekuulatud, aga ära ka ei raatsi kustutada, sest. noh. see tundub nii vale =)
Ahaa, tähendab, on õige aeg soovida:
VastaKustutapalju õnne! (ja tervist ja mis need muud asjad ongi... et armastus tooks õnne näiteks).
Mulle meeldivad su jutud ja mulle meeldib su soeng.
VastaKustutailus...lihtsalt
VastaKustutaja muusikamaitse meeldib ka (see ei olnud enne meeles, aga nägin allpool White Buffalo lugu ja meenus ka Viikate ning Dead can dance)
VastaKustutaJaa, jutud ja soeng! Ja ilusad julged pildid!
VastaKustutaMusamaitsele +1, ma kuulan mitmendat päeva youtubes naise playliste.
VastaKustutaJa selline iludus on lausa vallaline....
VastaKustutaElagu Kaljukitsed.
Tänan arvukate hästiütlemiste eest, need on nii toredad!
VastaKustutaPets - ilu on see asi, mida tegelt sünnib padaje panna ainult teatud eriliste kokandusoskustega.
Oskus olla õnnelik on nt hulga haruldasem kui oskus ilus olla.
Kui oled juba tervem, siis palun selgita, mismoodi on Rasputina "lihtsatele inimestele"?
VastaKustutaSelleks ei pea isegi tervemaks saama, kuna mu muusikad on koostatud väga lihtsalt põhimõttel, mida võib ka poolteadvusetu ja vabisevana kokku võtta:
VastaKustutakui sattun uue esitaja või loo peale, mis mulle meeldib ja mõtlen, et seda ma tahan veel kunagi kuulata, siis toimub ajus mingi kiire valik, et kuhu valikusse see lugu nüüd panna.
Ideeliselt peaks kaasa mängima peamiselt see, et õige meeleoluga lugu läheb õigesse nimestikku (nt "lihtne muusika lihtsatele inimestele" on nimestik, mis peaks hõlmama ausalt kunstipretensioonita jõulisemat laadi helisid), aga reaalselt juhtub vahel näiteks nii, et ma unustan mõne nimestiku üldse ära ja panen uue loo sinna, kuhu viimatinegi läks, või vastupidi, mõtlen, et seda esitajat seal on juba 5 tükki vist, nüüd tuleb lugu mujale panna.
Vahel avastan, et oi, mismõttes ei ole siin seda lugu, ja ruttu panen - ja pärast avastan, et see on lihtsalt teises nimestikus, aga siis uuest kohast enam ära ka ei kustuta, sest hea lugu ju.
Mõne nimestiku hülgan täielikult (80-dad) ja panen hiljem ideeliselt tema alla kuuluvaid asju hoopis teise kohta, mis hakkab ühendama hoopis muid asju, kui algselt plaanitud (happy place).
Ühesõnaga, see minu muusikajagamine ei ole mingi täppisteadus.
Ainus, mis on suhteliselt reeglipärane, on see, et ma oma valikute esimest kümmet-kahtkümmet lugu ei suuda enam kuulata, sest nad on ülekuulatud, aga ära ka ei raatsi kustutada, sest.
noh.
see tundub nii vale =)