Olla inimene

DISCLAIMER: jaa, tean, endakiitus. Ja mis siis? Ma tunnen nii! Vbla on see kreedo, ah?

Maivõi.
Panen Ace'i lause eesti keelde ümber, sest nagunii on see originaalis jaapani keeles, milles heal juhul tosinat vigast sõna tean (suvalisel eesti moodi kirjutatud kujul vast nt "arigato, tšotto matte, aniki, okosan, otousan, nanda-jo, baka, hai, ne, desu, iita-taki-mas". Ja muidugi "oi!"), ent inglise keeles kirjutamine on originaalteksti osas täpselt sama mõttekas kui eesti keeles kirjutamine.
Välja arvatud, et mulle on eesti keel nagu omasem.

"Jõule alistudes pole üldse mõtet inimene olla."

Nagu ... just.
Nagu ... täpselt.
Nagu ... ma vihastasin end kaameks, kui nägin facebookis üht tuttavat tõsimeeli pärast seda Tartus koomasse pekstud meest arutamas, et ei teagi nüüd, kuidas oma lapsi kasvatada, kas nii, et nad head inimesed oleksid, või nii, et nad ellu jääksid. Mis kuradi KÜSIMUS see on?!?!?! Mis ellujäämine on mingi oluline asi võrreldes hea olemisega v?!?!?!
Nagu ... mis mõte on inimene olla, kui sa lased on tegusid mõjutada sellest, et keegi teine on vbla tugevam?

Siis võib samahästi ka maha surra. Vahet pole enam.

Jaa, mingis osas saan aru ka sellest, et kui ellu jääda, tulevad jälle head ajad (nagu ütles Bellemere-san), ei ole üldse mõeldamatu painduda ja oma aega oodata. Aga kui võttagi nii, et roomamine saab sinu osaks igaveseks, et eladki kuidagi paindunu ja kooldununa ...
Krt, toosama Bellemere-san läks samuti surma täiesti teadlikult, otsustades, et parem tema kui ta tütred.

Jõule alistudes pole üldse mõtet inimene olla."

Bellemere

Inimene olla on mõtet, kui sa oled enda jaoks inimene. Parim, mis võimalik.
Aa, et end reaalselt ka tapma hakata on suht ebaharilik ja nõme ja mida ma jutlustan värki, mille kõrvaltähendus on "hulk inimesi võiks lihtsalt ära surra"? Eriti haige ikka omaenda tõbe üldiseks muuta tahta ..!
Ei, mu moraal ei ole see. Mu moraal on "ole parim võimalik". Parim, mida suudad ja oskad.
Elan muuseas ka usus, et kõik teevad oma parima.
Lihtsalt alati ei tule sellest välja "kõigile parim", sest inimesed on lollakad. KÕIK inimesed.
Kuigi mõned sagedamini kui teised. Donald Trump ja Mihkel Kunnus on head näited.

Ja üldse ja üldse ja üldse tasub inimkonnal eksisteerida nõmedate kiuste, lihtsalt mõnede säravate nimel ja pärast. Laias laastus sama jutt, mis võrgupäeviku päises Sandmani Surma suust. Ainult noh - mina võtan ka laiemalt. Maailm on pahna täis, aga kõik pole pahn! On mõned eredad hetked eredate isendite elus, mis muudavad nõmeduse väljakannatavaks, isegi õigustatuks.
Mitte et mul ikkagi poleks "aaaaaaaaaaaaaaah, MIKS nad nii lollakad on?!" sageli.
A noh - nemad on nemad. Mina olen mina. Ja ma ei lase kellegi jõul end teatud moel käituma mõjutada, tänan väga.

Sest ma tahan inimene olla. Nii, et sel mingi tähendus ka oleks. Nii, et suudaksin endale peeglis otsa vaadata.
Suudan. Mulle meeldib see inimene, keda näen.
Olla inimene on tähtsam, kui olla elus. Olla inimene on tähtsam, kui kasvatada elusaid lapsi. Olla inimene on ainus, mil minu silmis päriselt päriselt tähtsust on.

Kõik muu on ebaoluline mudru.