Absoluutselt igav ja mõttetu unenägu

DISCLAIMER: Ausalt, see uni pole isegi mulle endale huvitav, ent kuna ma PR eriti unenägusid ei mäleta, panen kirja.
Olge hoiatatud, see on igav. 
***
Krt, lahedad lapsed on juutuubi pealt spotifai peale üle läinud. Mailähe (sest maitaha uusi asju õppida, kui teisiti ka saab), aga see juhtus nii korraga, äkitselt olid igal pool spotifai lingid, et märgin ära, et märkasin.
Lahe laps olla oleks lugupeetavalt lustlik, aga mitte siiski pingutamist väärt.

Üldiselt on selle talve TM-viirus mind kätte saanud. Teate küll, see, mille sümptomid vahelduvad, vahel kurguvalu, vahel peavalu. Vahel-palaviku-faasi pole mul (veel) olnud, palavikku pole - aga meeeeeeeeeeeeeeeletu nõrkus küll. Selle haiguse põhiomadus.
Toast tuppa kiiresti ega pika sammuga ei lähe. Pisikesed astumised, lühikesed ja aeglased ...
Mulle on see nõrkusetõbi muidugi saatanast, sest kui kuskilt väga ei valuta ja palavikku ka pole, ma ju teen asju. Nii palju, kui jaksan (mitte "nii palju, kui jaksan end väga sundimata", vaid "nii palju, kui jaksan", punkt), ja siis järgmisel päeval on jälle valu.
Kuigi migreenitablett aitas.
Kuid niipea, kui aitas, ma kohe arvasin, et no mitte palju, aga natuke ju ikka võiks asju teha?

Muidugi on haigusega kaasas ka ajju püsima jäävad unenäod. Näiteks sõitsin rongiga, uduses kavas sellega Birminghami ülikoolikatsetele minna, kusjuures täitsa absurdne eriala oli, mingi juura + insenerlus. Klienditeenindaja ütles, et selle rongiga otse Birminghami ei saa, tuleb enne Hiiumaale sõita (ikka rongiga) ja seal ümber istuda. Ja piletiks ei piisanud 20 eurost, mingi 21 ja natu sente peale läinuks.
Too klienditeenindaja ka mõõtis mind pika pilguga ja leidis, et ma pole üldse seda moodi, et inseneriks sobiksin. Mina mõtlesin endamisi, et kes kurat sinu käest küsis, ega ma väga tahagi sinna kooli minna, aga proovida ikka võib, ning arutasin endamisi ka, et mu lapsed on nii suured küll, et kellegi teise hoolde jätta, kui peakski kooliminemiseks kiskuma.
Aga kuna mul oli plaanis nii kaugele sõita ning kallis pilet osta, osalesin mingis rongi täringumängus, millega sai võita erinevate välismaa poodide krediite. Teine teenindaja tuli veel ja koos vaatasid nad suure huviga, kuidas esimene vajutas mingi pisikese toosi nuppu oma käes ja sealt paiskuside välja apelsinikooretükid, kuhu keegi noaga või kahvliga natu auke sisse löönud. Ma ei teadnud, mis kombinatsioonid võidavad üldse, aga otsisin paare ja kolmikuid nagu täringupokkeris.
Selgus aga, et ekslikult, klienditeenindaja otsis laualt välja ühe viie auguga apelsinikoore ja kaks kahe auguga ning arvas, et neist moodustuvale sõnale BÖÖ vastab mingi auhind. Ei. Noh, aga sõnale NÖÖ (viiene koor tuli neljaauguse vastu vahetada, see oli ka olemas) vastas, sai kuskil inglise butiigis 200 eurot krediiti.
Samas ei olnud 200 eurot sealsete hindade juures eriti palju. Nt kasutatud joogikõrre, mis kunagi Eestist sinna viidud, sai tagasi osta 5 euro eest.

Lisaks nägin tolles unes üht oma sõpra, kes oli vastu ootusi taas natuke rase, elas mu vanaema majas koos mu isaga (kellega tal puudusid igasugused intiimsed suhted), ning märkis süngelt, et kui toda kahe nädala tagant näeks, oleks super, aga iga päev hakkab ajudele. Veel nägin tema lapsi, kes tülitsesid mingi toidu pärast - kes selle ära peab sööma?! - ning teist sõpra, kes oli nii umbes 60 kilo alla võtnud ja täitsa kebja olemisega. Tema sõitis koos minuga rongis ja arvas, et kui mul õnnestub täringumängus võita, võiks talle ühe suure kingikoti osta; tal on kink, aga pole seda kuhugi pakkida. Lubasin talle tsellofaani, mis mul kodus. (Päriselt ka on, eile just pudenesid mõned kingikotid kapist välja ja siis vaatasin, et mida paganat ma SELLEGA veel teha mõtlesin? Aga panin ikkagi kõik korralikult kappi tagasi ning tean, et see krdi tsellofaan on ka seal.)

Kõik, oli ju igav?
Ma isegi ei tea, miks seda posti avaldada.
Kell 5.59 hommikul (sest ma olen haige ja mul läks uni ära).
Phmt ilmselt selleks, et öelda: ma olen nii haige, krt, kui haige, jah, ma võin vahel nõme olla, sest isegi mina olen vahel haige ja katki ja kuratkuratkurat, kuidas nad (nemad, teie, misiganes) aru ei saanud kui katki, kui ma PÄRISELT katki olin?!?!?!?!
Ei, neela aga alla ja tee veel rohkem.
Ja pärast olen mina süüdi kui eriti isekas.

Kui haige olen, mattun ka alati süngusse ja vihkan kogu maailma, mhmh.