Kutsika pissiblogi

Totoro näris läbi netijuhtme, mis pesast ruuterisse läks, nii et see postitus tuleb väikese viivitusega. Mitte suurega, ma mõtlesin juba välja, kuidas juhtmed teibiga seina külge saaks, isegi kedagi appi kutsumata.
(Mismoodi nüüd juba tegingi, uute juhtmete ostmise järel.)
Ma ei arva ka, et koeraneiu täituks erilise entusiasmiga teipi lahti kiskuda ja närida-närida-närida, sest ta ei näri mitte kõike, mis kätte saab, vaid kui meie kuts vedeleb kuskil maas (üks ta meeliskoht oli vana juhtmepuntra kõrval), magab, ärkab üles ja hoi! näritav asi on täpselt silme ees!, ta närib. Kuhugi nurga taha otsima ei lähe. Kui malbelt mu sussi nuusutab, panen talle hoopis roika ette ja siis närib hoopis seda, nii et koorepuru taga.
.
Üldiselt on ta järelemõtlik (kuidas seda pikka roigast nüüd tolle tooli alt kätte saadagi?), üsna passiivne ja pigem ettevaatlik ikka veel. On hakanud elutuba pidama kohaks, kus kõndida ja isegi pikali heita, mu poja tuppa aga on ainult kolm korda ise astunud. Kööki tuli täna ka, ilmselt hakkab sedagi eluruumiks pidama varsti.
Iga kord, kui mina lähenen ja ta just maailmasügavalt ei maga, teeb saba põranda vastas põnts-põnts-põnts.
Magab ta muidu alailma. Vahel ei oska magama jääda, siis niutsub. Viia ta seepeale õue on halb mõte (proovitud), anda talle süüa on hea. Sööb kõhu täis ja uinub mõnusasti.

Ja juba neli korda on õue pissinud! Peaaegu juba mõtlen, et selgeks saanud, et tuppa häda ei tehta, kui vähegi muud võimalust on – ja et saab kiita ja krõbuskit, kui õues pissida.
Muidugi on ta meie absoluutne lemmikisik hetkel.
Poeglaps: „Ma peaksin sinu peale nii kuri olema, et meil netti pole, aga ma ei saa ju rage’ida, kui sa nii nunnu oled! Nii nunnu!”
(Teeb koerale pai x palju.)
Tütarlaps: „Ja praegu peab ta olema teie prioriteet number üks! Muidu viin minema, enda juurde!”
Mina (pomiseb omaette kempsus, ilma kellegi teiseta): „Totoro on TUBLI KOER!”

Huvitav, mis inimesed need on, kes võtavad suvekoera suveks?
Nagu ... väldime eetilis-empaatilist "kuidas saab oma looma maha jätta?!"-küsimust (ma ei üritagi aru saada, sest mul lihtsalt ei õnnestu - mina tunnen, et kogu maailm on minu vastutada ja kõigi kurva näoga eidekeste käest pean just mina lilli ja villaseid sokke ostma, kõik hulkuvad kassid koju tooma ja kuni mul on rohkem raha käes, kui otseselt äraelamiseks vaja, kipun laiali jagama ning seega üldse ei mõista, kuidas SAAB otsustada, et "tema pole minu asi, kuigi olen teda kaks kuud söötnud"???), aga kuidas võib loomalaps LIHTNE pidada olla? Nii lihtne, et sul ei ole "kohutavalt palju tööd on juba alla pandud, LOOMULIKULT ei hülga ma teda, sest nii lihtsalt ma omaenda energiat küll käest ei pilla!"?
Olgu, kirjutades juba taipasin sõna "suvi" peale, et need on ilmselt õues peetud koerad, kelle eraldi õue pissile-kakale õpetamine pole teema, sest toas nad lihtsalt ei käigi. Et nad ei näriks tarvilisi asju ja ei hüppaks sulle näkku une ajal, pole ka teema õpetada, sest nad ei magagi inimesega ühes ruumis jne.

Mina olen hiidkutsika õue ja tagasi vedamisest, sest ta on liiga noor veel, et treppidest käia, suht omadega läbi. Käelihased valusad.
Koera Poeglapsega õueskäimine näeb välja nii, et mina vean Totoro treppidest alla, siis võtab poeg asja(ja jalutusrihma) üle ning kui nad lõpetanud on, laseb alt kella.
Aga - kui mul oleks valida, kas võtta pisem koer või vedada Totorot, muidugi ma vean Totorot. Sest mulle meeldivad suured koerad!!!

Pilt ka.
Sest see tegi mu eilse päeva ja kutsusussid!!!