Ühest küljest: ma ju juba tükk aega tagasi lahendasin selle enda jaoks ära, panin mõttes paika, et olen, kes olen, läks, nagu läks, on, nagu on.
Teisest küljest: kui ma olen selle üle siiski vahel kurb, kuidas elu on läinud, kui ma vahel meenutan kõiki neid asju, mida nooruses sai loodetud ja tõden, et no niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii mööda, kas poleks valetamine, kui ma seda võrgupäevikusse üles ei paneks?
Pealegi põen selle üle ju nii harva.
Olgu, kirjutan üles.
Asi algas sellest, et mu lemmiksõber küsis ühes netiseeritud suhtluskanalis, kas mäletan aastavahetust 1999/2000?
Ma mäletasin.
kriimuline: k...i juures kostüümipidu inglid ja deemonid, mustamäe, sharkani kiss-kiss-laul (mina ei tea, mis selle nimi tegelt oli), campari apelsinimahlaga.
kahel korrusel korter ja mitu inimest, keda ma ei tundnud, kuigi enamikku vähemalt teadsin.
kriimuline: k...i juures kostüümipidu inglid ja deemonid, mustamäe, sharkani kiss-kiss-laul (mina ei tea, mis selle nimi tegelt oli), campari apelsinimahlaga.
kahel korrusel korter ja mitu inimest, keda ma ei tundnud, kuigi enamikku vähemalt teadsin.
sul olid tiivad juustes. Väga vinge soeng
mul oli pool nägu ja üks käsi kuldse littervärviga kaetud, must kombinee kleidiks ja mustad litritega retuusid. Sul oli helehall kleit
tantsisime
peo lõpuosa ma mäletan ka (camparit on veel aga mahl on otsas ja see on suht kibe, ütles keegi. Mind see ei puudutanud, sest umbes seal ma otsustasingi, et see ei ole üldse minu jook, ja jõin odavat shampust selle asemel - ning ma siiamaani ei joo camparit mitte millegagi)
peo lõpuosa ma mäletan ka (camparit on veel aga mahl on otsas ja see on suht kibe, ütles keegi. Mind see ei puudutanud, sest umbes seal ma otsustasingi, et see ei ole üldse minu jook, ja jõin odavat shampust selle asemel - ning ma siiamaani ei joo camparit mitte millegagi)
tordil oli vahukoor ja mingid asjad, kokku kahvatupruun, kreemikal põhjal tumedamad täpid. Vahukoor ja riivitud shokolaad?
aga millest rääkisime, ei mäleta. Tunnet mäletan, mis oli, aga jututeemade kohta on mitu hetke, mis PEAAEGU juba tulevad meelde - ja siis ikka mitte, tüng
ja laulja ei ole mitte sharkan, vaid tarkan!
Tema meenutas mulle veel igasuguseid asju, näiteks et koju tulime jala, võtsime minu poolt kelgud ja lasime ses lörtsises märjas öös väga krdi kõrgest kelgumäest alla. Kõige oma peoriietusega.
Nii palju mälestusi!
Aga ...
Nii palju mälestusi!
Aga ...
aga ...
mul on ju nii, et kui hakkan meenutama, tuleb üha täpsemalt ja täpsemalt meelde. Siis on korraga selline "ma puudutan seda hetke, seda inimest, kes ma siis olin, ma tunnen selle lörtsi külmust ja tuule niisket maitset ja 18 aastat tagasi joodud odav shampa sumiseb peas ja SEE ON JUST PRAEGU - ja samas ei ole, samas ma olen ju läinud juba läbikäidud teed oma eluga!"
mul on ju nii, et kui hakkan meenutama, tuleb üha täpsemalt ja täpsemalt meelde. Siis on korraga selline "ma puudutan seda hetke, seda inimest, kes ma siis olin, ma tunnen selle lörtsi külmust ja tuule niisket maitset ja 18 aastat tagasi joodud odav shampa sumiseb peas ja SEE ON JUST PRAEGU - ja samas ei ole, samas ma olen ju läinud juba läbikäidud teed oma eluga!"
Tunne, et tolle toonase minu ees ootamas on nii palju valikuid ja nii palju valu ja kas ma ikka suutnuks endaga elada toona, kui oleksin teadnud, kuhu nüüdseks tulen ...
Terav tunne, et aeg on tervik, aeg on üks, meile aint tundub, et ta möödub, sest sellised on inimeste ajud, ent TEGELIKULT on kõik just praegu.
Nii ütlemata terav tunne. Nii väga tundub toonane reaalsus sama reaalne kui praegune, isegi natuke reaalsem.
Ja minu nukrus ei ole mitte, et oleks teinud teisiti, oleks kõik läinud teisiti ja paremini, vaid et krt, ma ei lootnud toona omast arust palju - aga et no NII ÜLDSE midagi loodetust ei täitunud, annab sellele toonasele selgesilmsele lootusrikkale olemisele väga mõru järelmaigu.
"Seda ma endast küll ei oodanud."
Ma olin nii kindel, nii absoluutselt kindel, et tulevad mingid suhted, mina olen armunud, tema on armunud, temad vahetuvad, aga vastastikkused armumised on ootamas.
Olgu, korra oligi nii. Mhmh, mu elu pikim suhe, 2 ja pool aastat.
Olgu, korra oligi nii. Mhmh, mu elu pikim suhe, 2 ja pool aastat.
Inimesed ikka leiavad üksteist, see paaridesse jagunemine on Asi neile - ja siis olen mina.
Täiesti hämmastav, kuidas kas olen armunud mina või on armunud isane, aga minuga seotud armumine on peaaegu alati õnnetu.
Olgu, ma Leevikesse olin ka phmt õnnelikult armunud, kuigi ma kahtlen, kas tema üldse on võimeline seda tunnet tundma. Aga meil oli suhe. Ent isegi mu armumise udu ei aidanud - kui inimene lootusetult loll on, ei päästa ka kena välimus.
Noh, või siis ei ole keegi armunud, aga see sõpruse ja sarnasuste peal suhteloomine ka ei tööta, sest noh - kui suhet ei teki, ei saa see töötada.
Ma lihtsalt ei sobi - ja oleks, et ma mõikaksin siis, miks nii on. Mina ei saa kõigist neist kurja naise anekdootidest arugi, sest mida fakki oleks mul nii väiklane olla?! Ma olen üleni kaunis ja väliselt pandav, seksihuviline ISEGI nüüd, kui ma orgasme ei saa, hea ema, teen päris hästi süüa, odav pidada elik ma ei nõua midagi kallist. Ainus asi, et ma ei kannata puhtalt välimuse pealt tulnud huvi enda vastu.
Ja no ...
Ma lihtsalt ei sobi - ja oleks, et ma mõikaksin siis, miks nii on. Mina ei saa kõigist neist kurja naise anekdootidest arugi, sest mida fakki oleks mul nii väiklane olla?! Ma olen üleni kaunis ja väliselt pandav, seksihuviline ISEGI nüüd, kui ma orgasme ei saa, hea ema, teen päris hästi süüa, odav pidada elik ma ei nõua midagi kallist. Ainus asi, et ma ei kannata puhtalt välimuse pealt tulnud huvi enda vastu.
Ja no ...
Ma olin juba 1999-2000 aastavahetusel, kes olin.
Lihtsalt mul läks kaua aega (ja Rongimees pani seni viimase paugu), et aru saada - mitte kunagi ei tee teised seda, mida ma loodan, et nad teeks.
Lihtsalt mul läks kaua aega (ja Rongimees pani seni viimase paugu), et aru saada - mitte kunagi ei tee teised seda, mida ma loodan, et nad teeks.
Olgu, väikesi asju, ikka, jaa.
Suuri ...
...
...
Ma vaatasin minevikku ja nägin, kuidas kõige peale, kuradi kõige isiklikku elu puudutava peale peaks lööma templi "ÄRA LOODA!"
Mul ei vea ses kontekstis kunagi, kuigi ma särasilmselt ja kannatlikult võin ka 3-4-5 aastat oodata, ega mul siis kiiiiiret ole. Ega ma siis peale käi, aga annan teada ikka, sest muidu vast teine inimene ei saa arugi.
Ütlen hästi ja värvin silmi, teen teeneid ja pakun abi ja NO EI. Ei tule keegi mu hooleks oma kätt ja südant andma.
See teema ei ole mulle.
Ma ei saa aru, mispärast. Ikka veel.
Ega ma enam väga ei looda tegelt ju juba ammu, ent mingi väike hingesopp on: "aga äkki seekord siiski veab, kord ju peab puhtalt tõenäosusteooria põhjal!" ja siis on nii krdi irooniline jälle ja jälle tuvastada, et mkmm. MKMMMM! See ei ole mulle!
Näppude sahtli vahele panemine - kui oleks sahtel, IKKA paneksin.
Ma ei kipu kartma. Üks minu arvukatest puuetest.
Ja ma ei saa aru, miks on, nagu on. Lihtsalt ei taipa.
Mina arvan aja kohta täpselt sama. Tundub, et aeg on välja mõeldud. Mitte lihtsalt see tikk-tokk minutite ja kuude lugemine, vaid kogu kontseptsioon. Tundub, et kõik toimub alati üheaegselt. St vanad mälestused ja praegune aeg ja tulevane.
VastaKustuta(Samas ei usu ma mitte mingil määral saatust ega ettemääratust. Seega tuleks vist täpsustada, et kui tulevane toimub ka samal ajal praegusega, siis ma pigem mõtlen seda, et kõik-kõik tõenäosuslikud igasse suunda hargnevad harud toimuvad koondnime all tulevik.)
Juba see arvamus kõlab nii, et olen vist peast hull või mingi reaalsuse tajumise puudega. Aga oodake, mul on veel kangemat kraami. Mulle veel lisaks tundub, et kui mingil (veel teadmata) viisil ennast rakendada, siis saab nende aegade vahel reisida ka. Mitte vaatlejana, vaid täieõigusliku selle aja kodanikuna, kes võib valida mõne teise tõenäosusniidi ja minna mööda seda elama hoopis paralleelmaailma elu. Kõik see, mis toimub praegu sinu ja teiste inimestega, keda puudutasid ja muutsid seda praegust niiti valides, jääb ikka edasi toimima siinses harus. Ühesõnaga öeldes siis me elamegi kõiki oma võimalikke elusid ja pole mingit vahet, kus sa end parasjagu tunnetad, see on lihtsalt üks meeletult suure infohulgaga MMORPG ja see, mis kujuga päkapikuga mis levelil sa parasjagu oled, ei ole päris mängijale aka ühisele suuremale consciousnessile üldse nii oluline.
Loodan, et mul ei ole algavat skisofreeniat. :)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMa ei eelda, et mind välimuse järgi ei hinnataks, aga kui mind hinnatakse puhtalt välimuse järgi, mu muid väärtusi ei teatagi, piisab sellest, et tänaval näeb paar korda, siis EI, ma ei taha isegi proovida.
VastaKustutaMul on ilmselt liiga palju kogemusi nooruses nende ahistajatega, et mul ei tuleks kohe kuiva EIEIEIEIEIEIEIEI selle peale, kui mind tahetakse välimuse põhjal ja seksi jaoks.
Nagu EI.
Võin ma seda veel korra öelda? EI!
Ja no orgasm on ... oh, maijaksa.
Igatahes ei ole see selle taga kinni, mida TEHAKSE. Siis ju Lelo toimiks, onjo =P See on kinni minu peas. Elik ongi nii, et kui MINA väga tahan, on vbla teema. Vbla. Ma ei tea. Aga seks on tore, ahvatlus onikka ju.
Kui ma ei taha, on EI. TEGEMISEGA ei saa midagi teha.
Ja ma ei taha tüüpi =) Ma tahan konkreetset inimest. Või ei taha konkreetset inimest. Ainus koht, kus mul on tüübi ees EI, on tugev ülekaal. Pakse mehi ma ei taha.
EGA neid, kes mind ei tunne. Sry, nii on.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMul on absoluutne EI alustamise peale toonilt "mina mees, sina naine, äkki hakkab lõbus, mh, ah?"
VastaKustutaSealt ei ole midagi edasi vaadata. See inimene on mulle kohe vastik seksuaalselt.
Ma ei taha olla lihakeha. Ma ei ole ainult NAINE, ma olen INIMENE enne seda.
Kunagi pole tahtnud lihakeha olla. Ma olen rohkem väärt.
Aga mul ei ole latti. Mul on suhtumine konkreetsesse inimesse. Muidugi on seal teisigi absoluutseid ei-kohti kui paksus ja mõned oo, mm, lahe! kohad, aga mul ei ole mingit mudelit, et sellist tahaks, sellist ei. Ma tahan või ei taha konkreetset inimest.
Ei ütleks, et mu latt on madalal, kui seda lihtsalt pole =)
Ja ma saan aru, et minupoolne suhtluse välistamine, kui teine pool alustab seda toonilt mina mees, sina naine, on raske koht. Sest phmt tähendab see, et mulle meeldivadki ainult need mehed, kes mind kohe ei taha.
Ja neil on selleks mittetahtmiseks enamasti hea põhjus. Kas neil juba on naine või on nad homod või ma ei meeldi neile NIIMOODI.
Aga no nii on. Mulle on väga ebameeldiv, kui minuga tutvuja tutvub soolisel pinnal. Kõikvõimalik "otsin tutvust" saidid-ajaleherubriigid ja baaris või ühistranspordis lähenejad ja esmakohtumise järel lillede toojad ... Mul on kohe EI.
Nagu EI!!!!
Ja nii on. Ei ole teistmoodi.
Sry, not sorry.
Üks asi, mis mulle siin kommentaariumis silma torkab on see, kuidas sa eelkõige kirjutad sellest, kuidas mees sind näeb. kasvõi see, et kui näeb ainult lihakehana, siis on suur EI.
VastaKustutaMis on ise täiesti normaalne kriteerium. On normaalne tahta inimesena inimesega suhelda.
Aga kui ma hakkasin siia kõrvale oma armumistest mõtlema, siis torkas silma just see rõhuasetus sellele, kuidas sind vaadatakse.
Torkas silma mu endaga võrreldes, sest ma tavaliselt tükk aega ei teagi, kuidas mind vaadatakse. Ma olen armudes esialgu üleni kogeja ja vaatleja, mina kui vaatamisobjekt haihtun esialgu üldse ära, alles siis, kui armumine kestab, hakkab ka see aspekt hormoonipilvede alt välja ujuma. Nii et ma ei julge üldse välistada, et mõni mees, kellega mul on suhe olnud, on ka mind alguses lihakehana vaadanud, mis ka mulle teoreetiliselt ei meeldi, aga kuna ma ei pane tähele, kuidas mind vaadatakse, siis olen rahulikult edasi suhelnud, kuni on tekkinud suhe ka inimlikumal pinnal.
Vbla lööb siin välja erinev minevik, mul on ahistavate ja isegi külgelöövate meestega vähem kogemusi, nii et see radar on mul uimasem. Huvitav, kas noorena kogetud vastikute ahistajate üks tagajärg võibki olla see, et sa vaatad iseennast väljastpoolt? et situatsioonis, kus võiks mingi suhteidu arenema hakata, on mehe pilk suunatud sulle ja sinu pilk - sedakaudu, et sa vaatad, kuidas ta sind vaatab - kaudselt samuti sulle?
Või on su tutvusringkonnas lihtsalt rohkem selliseid isaseid kõvatajaid, kes löövad nii harpuuniga külge, et selle märkamisest kahjuks ei pääse, ja rahulikke malbeid mehi, kellele saab rahulikult ise läheneda, ei leidu. See, mis sa ulmeringkondade meestest kirjutasid, viitab nagu sellele.
Üks eriti traagiline variant oleks see, kui sulle on keha- ja kõhutunde tasemel atraktiivsed just sellised kõvamehe tüüpi mehed, kelle huvitundmine käibki sellises stiilis. Mis tähendaks, et kui nad huvi tunnevad, käituvad nad liiga animaalselt, ja kui nad huvi ei tunne, siis ei saa neid jälle kätte.
... või on nad lihtsalt normaalsed inimesed, kes natu tunnevad huvi ka teise inimese inimene-olemise kvaliteetide vastu, isegi kui ta on suht kena naine =P
VastaKustutaPhmt seal on küll täiesti nii, et mida annan, seda ka ootan. Mulle meeldivad aint konkreetsed inimesed ja nad hakkavad mulle meeldima suhluse käigus. Ei ole varianti, et kohe jalust nõrgaks võtaks. Ja ei saa kuidagi määrata oma "tüüpi".
Mul ei ole "tüüpi". Ma ei näe inimesi tüüpilistena. Igaüks on spetsiifiliselt tema ise.
(Muide, vbla tasub ka mainida, et mu ainsal PÄRISarmumisel oli me tutvuse algul naine. Ja mitte lihtsalt naine, vaid pisike laps samuti. Siis jäi naine uuesti rasedaks ja sünnitas TEISE pisikese lapse - ja kui ta seejärel mehe maha jättis, sai me lugu õide puhkeda. Sest ma olin teda aasta aega tundnud juba enne ja ta ei teinud mu suunas ühtegi "sina naine, mina mees, teeme midagi soolist koos"-liigutust. Nii et ma sain ära armuda.
Mõne jaoks on #metoo naljakas ja asi, mille üle humooritseda, aga mulle on VÄGA kõvad jäljed jätnud bussikäperdajatega ja seksiga pealekäijatega suhtlemine. JÕUGA pole mind iial vägistatud, aga võtmes "ma ei viitsi enam "ei" öelda, olgu, las teeb ära" ikka mitu korda.
Phmt ongi nii et kui mulle kohe esimesel kohtumisel soolist tähelepanu pööratakse, on inimene mu jaoks bussikäperdajaga ühel pulgal.)
notsu: vist ei ole. Kõvamehe-tüüpi sümpaatsed =) Ma ütlen, omateada mul pole ÜLDSE tüüpi.
VastaKustutaMulle meeldivad blondid, aga brünetid, mustajuukselised ja punapead kaaaa. Mulle meeldivad umbes oma kasvu mehed, aga pikad kaa, kui on must rohkem kui kolmveerand pead lühem, on natu veider =) Mulle meeldivad asiaadid, negroidid ja valged. Ütleks, et mulle lollid ei meeldi, aga Leevike meeldis mulle VÄGA. Ütleks, et mulle vanad ei meeldi, aga kui esimeses ülikoolis käisin, siis Mihhail Lotman ja A. Turovski võtsid konkreetselt ohkama ja pilguga nende huulte küljes rippuma ja ooo.
Mulle on vastikud nõrgemate kiusajad, ok.
Ja mul jah, on radar väga selle peal, mida teised mõtlevad ja tunnevad. Läheb aega, enne kui MINA midagi enda tunnete kohta aru saan, teiste omad tulevad aga läbi kohe ja pidurduseta,
VastaKustutasee vast teebki raskeks. oletan ka, et keskmine seltskondlik suhtlemistempo ei jäta sulle eriti aega välja mõelda, mida sa ise tunned ja tahad, nii et isegi kui sa siis, kui sind natukeseks ajaks rahule jäetaks, vbla otsustaks, et "jah, täitsa huvipakkuv mees", on tal olnud mitu võimalust ennast sulle liiga üheplaanilise huvi ilmutamisega vastikuks teha.
VastaKustutanii oleks vist vaja sellist vedamist, et sulle hakkaks keegi piisavalt tagasihoidlik mees meeldima, kes ei hakkaks seksuaalset huvi enne ilmutama, kui juba päriselt tuttav ollakse.
VastaKustutavõi häiriks sind ka seksuaalne huvi, mida ei ilmutata, aga mille su radar siiski välja peilib? st siis, kui mees üritab käituda neutraalselt ja suhtleb inimese moodi, aga feromoone ei suuda varjata?
Latt on ikka väga väga laes, nagu latti polekski. Miski ei takista sind ilma meesteta elamast, kui sa nad välistad oma mõtetes selliste valikutega. Tegelikult loodus teab mis talle parem on.
VastaKustutanotsu, ei, mul nii peen asi pole. Mulle sobib täiesti salajas tuntud vaimustus =) Ja tegelt ma ei pea inimesega ka aasta või paar kuudki tuttav olema, et teda seksuaalselt sallima hakata. Piisab PÄEVAST põnevatest tegevustest, mille käigus mulle keelt kõrva ei aeta.
VastaKustutaLihtsalt et inimene natukesekesekena teaks, kes ma olen =)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaMult on ka kained mehed kohe keppi küsinud, aga peamiselt hääletades ja seal võis põhjus olla see arusaamatus, et nende peas võrdus hääletaja prostituudiga. Arusaamatus klaaritud, lahkusime viisakalt eri suundades.
VastaKustutaaga VVN puhul on ju täiesti võimalik ka see põhjus, et liiga ilus. Ma lugesin mingist uurimusest, kus meestel lasti naiste seksuaalset huvi hinnata - ja ilusate naiste puhul (st kelle atraktiivsust katsegrupp oli ise eelnevalt hinnanud) hindasid nad naise seksuaalset huvi krooniliselt üle. Projtseerisid oma huvi naisele.
VastaKustutaMul on ka üks hästi ilus sõbranna, kes tükk aega kannatas sama asja käes - lambikaid külgelööjaid on kõik kohad täis, aga kui ta ise kellegi vastu huvi tunneb, on kohe raskused.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutanu ma ei tea nüüd. peale vaadates ütleks igatahes, et VVN on minust kõvasti ilusam ja tal on ka selliste harpuuniga külgelööjatega rohkem häda olnud.
VastaKustutasee on muidugi äärmiselt anecdotal evidence, mitte statistika.
Aga kehakeelega võib omaette lugu olla. VVN on siin blogis kirjutanud, et tal ei ole spontaanset kehakeelt, et ta teeb žeste kogu aeg teadlikult, kui tahab midagi signaliseerida. Ja tundub usutav, et teadlikud ja spontaansed žestid näevad natuke erinevad välja. Neurotüüpsed inimesed loevad neid n.ö seljaajuga ega hakka mõtlema, mida žesti tegija TAHAB signaliseerida, vaid teevad neist järeldusi, mis teadvusse ei pruugi jõudagi. Sealt võivad mingid tõlkevead tulla küll.
No ja ega mult ei pea kohe seksi küsima, et mul EI tuleks. Mulle piisabki sellest, kui tuuakse lilli, kuigi ta ei tunnegi mind ja siis päev hiljem helistatakse, või öeldakse, et "minuga tahetakse rohkem suhtlema hakata", kuigi me seni pole ÜLDSE suhelnud, või pakutakse oma telefoninumbrit ja järgmisel päeval otsitakse mind üles: "aga miks sa ei helistanud".
VastaKustutaMul on kohe jälestus.
Pmst tundub siis, et sulle meeldivad pigem need mehed, kellele sa saad ISE läheneda - ainult et nendega ei tea iial ette, kas nad ise huvitatud on.
VastaKustutaNo meestega kipub olema see konks, et neil kas on huvi või ei ole huvi. Valdavalt meestel ei tööta asi nii, et õpin tundma ja siis hakkab meeldima. Ongi see, et kas meeldib kohe või ei meeldi. Kui meeldib kohe, siis on lootust, et edasisel suhtlemisel hakkab veel rohkem meeldima. Aga kui ei meeldi, siis ei hakkagi meeldima.
VastaKustutaErandeid võib muidugi olla, aga nii palju kui ma meestega suhelnud olen, siis kõik on seda kinnitanud. Kas tõmbab või ei tõmba.
Minu enda kogemus sealjuures on veel see, et meestega, kes ei näita kohe alguses ise tugevat huvi, ei olegi mõtet üldse mingit asja ajada. Sest see, et "ma nüüd näitan sulle kui äge ma olen ja siis ma hakkan sulle meeldima" asi ei tööta meestega üldse. Vähemalt mitte sel eesmärgil, et mehel tekiks siis sügavamad tunded.
Jahm, adun, et teatud probleem seal on =) Ma nagu OLEN märganud =)
VastaKustutaPhmt mina tahan aega atra sääda, aru saada, kas mees üldse meeldib mulle. mõtiskleda selle üle, et kas mina ka talle meeldin, tahan võimalust igatseda - ja kui tema tahab kohe rohkem suhelda, kohest otsust, kas ta meelkdib mulle, ta saab selle.
VastaKustutaMu kohene otsus on ALATI ei.
Noores põlves ma magasin mehega ära, sest ma ei saanud veel aru, et ootamine on see, mis mu üles kütab, ja lahkusin siis temast jälestuse ja "miks krt ma SEDA tegin?!"-iga.
(muide, notsu, ma ei ole ilusam kui sina. Ma olen lihtsalt rohkem reklaamplakati moodi üles löödud, ma käin kulmutehniku juures ja värvin 3/4 päevadest silmi. Aga aitäh!)
VastaKustutaLiis, ma saan aru, et VVN-il ei ole tingimata vaja, et mees alguses üldse meeldimistunnet ja tõmmet ei kogeks. Piisab, kui ta ei hakka nende tunnete pealt kohe midagi nõudma.
VastaKustutaMis on täiesti normull hoiak, kehvasti on ainult sellega, et nähtavasti satuvad talle ette mehed, kes siis, kui naine meeldib, hakkavad kohe nõudmisi esitama.
Mul on nooremast peast olnud pigem vastupidiseid probleeme - et kõik kohad on täis mehi, kes suhtlevad minuga kui inimesega ja kes mulle meeldivad, aga oleks siis, et keegi minu vastu ka SELLIST huvi ilmutaks.
Nähtavasti oli see tegelikult hea, ei hirmutanud mind liiga ära.
VVN, ma ei usu, et asi ainult silmade värvimises jne on. Ma olen vaadanud endast pilte, kus mul on lavameik peal ja nendega on nagu tavaliste piltidegagi - mõnest rakursist on kena, mõnest kole, kokku tuleb umbes selline harju keskmine, nagu ma ise arvangi. A. väidab, et keegi pole kogu aeg ilus ja "ilu" tähendab lihtsalt seda, kui suure protsendi ajast kellelgi ilus-olemise momente on. Ma kaldun arvama, et sul on see protsent ikka suurem.
VastaKustutaja noh, see ei ole mul probleem ka, pigem tahaks paremini suhelda osata, väljanägemine tundub sellise keskmisena just paras. Ükskord vaatasin üht esinemispilti, kus ma nägin väga hea välja ja tundsin peamiselt võõristust - kes see ilus naine on, ma ei tunne teda, ma ei tea isegi seda, kas ta mulle meeldibki.
Ega ma arvagi, et PEAKS, eks ole =) Lihtsalt mul juba umbes 17 aastat on see teema, et kui tuleb jälle keegi rääkima, kuidas ta ei ole ilus, ma kujutan ette ennast tema asemel. Et mida mina nende eelustega ja tema välimusega teeksin. Mees või naine, vahet pole.
VastaKustutaJa enamasti saan, et oleksin sitaks ilus, muidugi. Mis sobib ja mis mitte, muutub, aga mitte põhiline.
Ilu on PEAMISELT hoiak ja olek, mitte krdi kasv, näojooned vms.
Eriline "MIDA KURADIT" on mul inimeste suhtes, kel on PAREMAD eeldused kui minul ja sinna juurde "ma ei ole ilus ega tahagi olla, olen endaga leppinud".
VVN kirjutab, et tal on mehele mingi üks suht minimaalne nõue välimuse suhtes (võiks olla mittepaks) ja "mees peaks nägema mind eelkõige inimesena".
VastaKustutaTuleb unknown: "Su latt on nii kõrgel, ole siis üksi."
Huia bella :D
Ok jätkake oma huvitavat diskussiooni.
(ma lihtsalt ei vasta talle, sest noh - mida ma vastan siukesele =)
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta*kannatanud, mitte kanatanud :D
VastaKustutaÜks asjassepuutumatu pilt - kui see ei puutu just asjasse meeste atraktiivsuse mõttes - mul on meeles, et sul oli raske leida pilte Finrodist, kus ta ei oleks ainult leebe, ühe leidsin nüüd.
VastaKustutahttps://www.deviantart.com/ekukanova/art/Friendly-fight-689077233
Beren on kuidagi ahvilik seal, aga jaa - Finrod on kaunis.
VastaKustutaMu lemmik vist Tolkieni haldjatest.
No -üks neid =P
VVN, iluteemal - mul ei ole isegi niivõrd "ma pole ilus ja olen sellega leppinud", kuivõrd et ma olen vanemana aru saanud, et tehniliselt ma saaks end ehk ilusana välja mängida ja seda rolli täita - aga selleks on liiga hilja. Liiga hilja, et suudaks selle rolliga samastuda, pmst tunneks ma end siis kogu aeg drag queenina - mis pole halb, aga pole päris sama asi nagu "ma olengi see". Sisaldab teatraalsust.
VastaKustutaNooremana oli mul muidugi hoiak, et "olen sellega leppinud", tõlgituna: viinamarjad on hapud. Praegu ei ole enam valmilikus tähenduses hapud, aga on tunne, et ei viitsi, v.a ehk mõnel stiilipeol.
\o/
VastaKustutaMa tunnen ennast hästi palju ära selles: "Mulle meeldivad aint konkreetsed inimesed ja nad hakkavad mulle meeldima suhluse käigus. Ei ole varianti, et kohe jalust nõrgaks võtaks. Ja ei saa kuidagi määrata oma "tüüpi"." Täpselt. Mis krdi "armastus esimesest silmapilgust"? Ei ole ju võimalik ometi?! Meestel äkki tõesti, möönan küll. Ma olen vabalt pidanud keskmisest väheatraktiivsemaks inimesi, kes mulle pärast, kui nad suu lahti on teinud, meeldima hakkavad. Ja tüübid, noh teismelisena ma kuulutasin küll, et mis silma- ja juustevärv, missugused riided jne, aga elu on näidanud, et see ei pea paika.
VastaKustutaAga sealjuures on mul vist lihtsalt veidi rohkem vedamist olnud. Nimelt kõik mu pikemad suhted on olnud meestega, kellel varasemaid naissuhteid olnud pole ja ma olen ise pidanud need kõik algatama. Ehk siis tegemist oligi just selliste meestega, kes ise vabatahtlikult kellelegi ei lähenenud. Eks seda on juhtunud ka, et ma ei saa päris kindel olla, et mina teisele ka meeldin, aga vist olen enam-vähem sobinud. Ma siiani vahel kahtlen tegelikult küll, sest sisse on ju õpetatud, et naine, kes ise suhteid alustab on kohutavalt piinlik nähtus. Et justkui jah, neile, kes pealiskaudselt peale lendaks, ma isegi ei meeldi, aga kui leian kellegi, kes mulle meeldib, ei saa ma iial kindel olla, mida tema arvab, kuna sellist tüüpi mehed end avama just ei kipu. Ja eks ma siis ka vahel ohkan, et mis mul viga on, et ma kellelegi ei meeldi?!
Ka ma olen elu jooksul armunud meestesse, kes ei ole väliselt üldse minu tüüp. nt pikkadesse ja blondidesse. nii et kehtib käibetõde "tähtis pole, kuidas mees välja näeb, vaid kuidas ta ära rääkida oskab."
VastaKustutaaga teisalt, kui hakata nüüd mu suhteid vaatama, siis viimane ja kõige õnnestunum kujunes mehega, keda ma olin kunagi tükk aega varem paar korda linna peal näinud ja mõelnud, et appi, kui ilus mees. ta jäi mulle meelde ja kui ma naljaviluks endale peikasid joonistasin, siis teda joonistasin ma eriti romantiliselt näljase kunstnikuna. ja tema vastab täpselt minu tüübile. nii et mine võta nüüd kinni, vbla olen ma just nii pealiskaudne.
tglt on mul suhtekõlbuliku mehe põhikriteerium see, et ta minu kallal ei vinguks. Ja selleks, et suhe üldse tekiks, peab mingi tõmme olema (ja siin ehk tulebki kuigivõrd mängu see, kas on minu tüüp või mitte). Ja noh vaba ja saadaval võiks ta ka olla, sest teistele nagu sitta ka ei taha keerata. Kõik. Ometi läks aastaid ja mitu untsuläinud suhet enne, kui ma neile - nähtavasti siis rasketele - kriteeriumidele vastava mehe leidsin.
Noh, jah, phmt mul on ka mingid nõudmised lisaks sellele, et mind inimesena nähakse ja väga paks ei olda ("tursked" on teema).
VastaKustutaHetkel nt sellised:
peab olema minu vastu hea
hetkel naiseta vähemalt osaliselt naisi eelistav mees (ehk bi on ka teema)
Krt, ma tahan nii palju, et SELGE ju, et ma ei saa seda.
Üks raskus võib olla puhtdemograafiline: mehi on Eestis vähem kui naisi. Teiseks on meeste ja naiste normaaljaotuse kõverad erinevad, servad on meestekõveral paksemad, tähendab, neid mehi, kes on misiganes näitaja poolest alla arvestust (nt IQ alla 80 või sopajoodik), on rohkem kui samasuguseid naisi. Geeniusi jms supervõimekaid kah rohkem, aga see ju ei muuda seda, et mehi, kes üldse partnerina arvesse tulevad, on vähem kui arvessetulevaid naisi.
VastaKustutaMa arvan, et mul endal oleks õnnestunud püsisuhtesse palju rutem maanduda, kui ma ka naisi sellise pilguga vaataks (esimene inimene, kes mulle suhtehuvi mõista andis, oli naine, ja see juhtus mitu aastat enne, kui mul meestega midagi susisema hakkas.)
"Peab olema minu vastu hea" on muidugi äärmiselt subjektiivne ja mitmetimõistetav kriteerium. Mina olen aru saanud, et kui mees naisele lilli toob ja isegi kui mees naisega seksida tahab (mitte teda vägistada), siis mees ongi enda arust naise vastu hea. See, et naisel mingid teised headuse kriteeriumid on, tuleb meestele sageli üllatusena.
VastaKustutaMa ei tea, kuidas VVNil, aga ka mina tahan, et mees oleks minu vastu hea - mis tähendab peamiselt, et ta ei oleks kuri. Et ta ei halvustaks mind, ei noriks minu kallal jne (füüsiliselt vägivaldsete meestega pole ma õnneks kokku puutunud).
VastaKustutaVõin lisada, et lillede toomine ja seksivalmidus ei kaalu kuidagi üles minu kallal vingumist. Kuigi iseenesest on need toredad nähtused.
VastaKustutaTuleb välja, et te defineerite "head meest" läbi vastandumise. Kunagi oli mingid mehed, kes EI olnud head. (Vingusid, olid kurjad, tahtsid kohe seksi.) Nüüd siis hea == halva vastand.
VastaKustutaIsegi minu piiratud naisteajakirjade ja armastusromaanide kogemus ütleb, et maailm on päriselt nii keerukam kui ka lihtsam. Mõnikord / kellelegi piisabki sellest, kui õigel hetkel ilmub välja mingi mitte-üleliia-antipaatne tüüp ja paneb tähele. Teinekord / teisele... ei piisa pmst mitte millestki.
Kaur (primitiivse, aga õnneks vähemuses oleva grupi esindaja)
No mina eeldan umbes seda headuse all, et kui mul on raha otsas ja ta teab sellest, tal aga mitte, siis ta toob mulle kohvikoort ja mune. Ja kui ta läheb kuskile kanti, kuhu mina ka tahan saada, tal on auto, mul mitte ja alguspunktid on üksteisele lähedal, ta pakub, et võib mu ära visata. Kui ta küsib, et mida ma sünnipäevaks tahan ja ma vastan, et kule, sokid oleks head, ta toob sokke - ja enne küsib mu jalanumbrit (vastukaaluks kodanikele, kes ei küsi midagi ja toovad kingiks ilmselt kallid kehavõide karbid, millega mul pole midagi peale hakata peale tütrelt küsimise, kas ta ei tahaks).
VastaKustutaHea.
Lilli ma ei söö ja seksiga on nii, et see on hästi tore, kui ma ahan seksi sellelt kodanikult - ja hästi paha, kui ei taha.
Lasku parem minul enne küsida, kui ei tea, kuidas ma suhtun =P
konkreetsete näidete juttu üldistuseks konverteerides - nähtavasti sa tahad, et mehel oleks sinu heaolu vastu mingi minimaalne huvi - kui on info sinu näljast, annaks süüa, kui tüübil endal raha on; kui tahab kingitust teha, siis uurib, mida vaja. "Minimaalne", sest nähtavasti sa ei taha, et ta selleks ekstra pingutusi teeks (autoga äraviimise jutt oli eeldusel, et mõlema teekonnal on nii algus- kui lõpp-punkt lähestikku).
VastaKustutaniiviisi üleskirjutatuna tundub maru vähenõudlik tegelikult.
VastaKustutamul on praegu nende elementidega hästi ja raske on lausa oma õnne uskuda. aga omal ajal olen ma selle vähenõudlikkusega veel hullem olnud. pmst oli selline heatahtlikkuse ülesnäitamine minu jaoks asi, mis oli selgelt juba "armastus", aga eeldada ma seda küll ei osanud.
Aaga kui ma mõtlen, siis mulle on vist siiani n.ö negatiivne heaolemine tähtsam. St kui mees teeb omal algatusel kõiki neid su kirjeldatud tähelepanuavaldusi, aga minu kallal vingub, siis on ikkagi jama. Kui ta minu kallal ei nori, aga ta ise ei tule selle peale, kuidas minu vastu lahke olla, siis olen ma täiesti rahul sellega, kui ma ütlen, mis ma tahan, ja tema selle peale neid asju teeb.
Ma omast arust olengi maru vähenõudlik =)
VastaKustutaKui inimene on EKSTRA hea ja teeb ringi, et mind autoga ära viia, on see boonus, aga midagi, mida ma mõttes ei nõua. Aga et inimesel oleks ettekujutus, et mulle võiks nagu head teha, mitte žeste, mida ma ei taha, siis see on EELDUS.
Lilled, muide, ise olid tegelt toredad- Ootamatud ja toredad. Aga mees rikkus asja ära sellega, et seepeal kohe helistas ja ilmutas ootusi, et lähme nüüd koos kinno ja välja sööma jne.
no mul on kah selgunud, et mu jaoks on oluline, et ta võiks põhimõtteliselt mulle head tahta. Aga ma olen ühtlasi väga varmas ütlema, kuidas ja mida teha, et mul hea oleks, ta ei pea neid asju tingimata tegema ja nende peale ise tulema. piisab põhimõttelisest valmisolekust.
VastaKustutaPhmt kui minu suunas tehakse žeste, samas tundmata huvi, mis mulle TEGELIKULT meeldib, mul tuleb jälle "ta näeb minus mingit müütilist Naist, mitte inimest" ja EI.
VastaKustutamulle on žestid üht-või teistpidi suht suva. st kui muude asjadega (ei nori; teeb võimalusel mulle meeldivaid/vajalikke asju vähemalt siis, kui ma palun) on korras, siis on kohmakas ja möödapandud žest vbla isegi tore. kui seda muud vajalikku ei ole, siis on lihtsalt mõttetu.
VastaKustutaja isegi läbimõeldud ja hästi märki tabav žestist ei piisa, kui muidu on jama (norimine ja värk).
VastaKustuta*tabavast* žestist.
VastaKustutaEhk siis vvn-i tuleb armastada kõrvadega?
VastaKustutaÕigemini järjestus
kõrvad
lilled
kõrvad
kinopilet
kõrvad
...
?
Nah, ei pea olema kõrvad, ma jagan infot isegi meelsamini kirjalikult =) Silmadega loetavalt.
VastaKustutaJa lilled, kinopilet jne on täiesti poogen. S.t. võivad olla, aga kindlasti ei pea =) Jah, sama notsuga, et kui tulevad Päris asjadele lisaks, on isegi armsad ja meeldivad. Aga ilma ... pffffff.
pmst - pragmaatilised naised, mitte romantilised - eelistame sisulisi, mitte suure sümboljõuga tähelepanuavaldusi (st tegelikku tähelepanu, mitte seda, mis deklareerib mingile hüpoteetilisele publikule suurte tähtedega, et "TÄHELEPANUAVALDUS", nagu need ameerika avalikud armastusavaldused jms jura).
VastaKustutaMina olen täiega romantiline =) Aint mu meelest on romantiline lõkketuli öös, lumi ja mõõgad või uduviirud, aga mitte krdi ... lilled ja küünlavalgus ja õhtusöök.
VastaKustutaIu, see ei ole romantika, vaid etteantud liigutuste tegemine manuaalist "kuidas paarissuhtes asjad käima peavad".
mina olen ilmselt vähem. sest ma olen saanud päriselt originaalseid ja rabavaid žeste (nt üks markantsem oli see, kus mees rebis oma siidsalli pooleks, et mina saaks nina nuusata - mis, tuleb möönda, oli sel hetkel ka praktilise väärtusega) - aga elu on näidanud, et ma olen pigem "mõnusa koduse nina" parteist, kus on vähem uhkeid žeste, aga rohkem usaldust ja vähem kisklemist.
VastaKustutaNjah, eks mu romantikaarmastus on ka rohkem teoreetiline =)
VastaKustutaPraktikas kisub ikka sinna mõnusa koduse nina kanti ka
minu kogemus eluk(aaslase)aga ütleb, et mehega tuleb rääkida sellest, mida sa soovid, vajad ning mõtled. muidu ta ei saa aru ja toob sulle kalleid kehavõideid sokkide asemel. midagi eeldada ei tasu ja solvuda selle peale, et ta aru ei saanud, ka mitte.
VastaKustutasamas on eluvorme ka igasuguseid, amööbist grupiabieluni. keegi ei ütle, mis see kõige õigem on. kui aga soovid enese kõrvale meest, tuleb lihtsalt tegeleda tema saamisega ja mitte öelda, et see pole minu jaoks. siis ei olegi ju.
Hei, alustaks sellest, et keegi saab mu meheks.
VastaKustutaMINA levitan oma vajadusi vabalt, laialt ja selgelt. Aga nende hulgas on "kui mees mind ei tunne, ärgu löögu mulle külge, mul hakkab vastik".
Kehavõided jms on juba eksidelt tegelt. Või ajast, kui väga noor olin. Aga tollal olin ma ka tänulik iga tähelepanukillu eest, isegi kui see oli parfüüm, nii et pole teema nagunii. Sellal ma veel ei arvanud, et mees võiks mu vastu nt HEA olla. Hea olema pean ju mina, dohh.