Saab hakkama

Polegi ammu kodus juukseid blondeerinud. Nt aastast ... 2001?
Aga nüüd jälle, sest miks ei. Ma ei eelda (ka toona ei eeldanud), et tulemus on midagi muud kui kirju ning istuda fking 5 tundi juuksuri juures tundus ... arutu raha ja aja rasikamine.
Tütarlaps lasi mu peaküljed eelmisel nädalal masinaga lühemaks (see masina pikim 2.2 cm on sigapikk, minu meelest esimesel korral juuksuri juures lõigati kääridega 1,5 cm, sest "meil nii pikka jätvat masinat ei ole"), aga ma natuke teen väljakasvu ka lühemaks.
Või vähemalt on selline plaan, ma veel ei tea, mis välja tuleb.

Ma teen ühtemoodi nii süüa kui toimetan oma juustega kui ilmselt teen suht kõike - mitte retsepti ja "nii peab" järgi, vaid "see tundub õige ja viib pisima ponnistusega suunas, mida ihkan".
Kuigi nojah. Vahel ei vii see sinna, kuhu saada ihkan, vaid nt rongi alla. Teised inimesed on ettenägematud komponendid, mis käituvad ülejäänud toidu sisse segades ettearvamatult.

***

See blondeerija ei käitunud ettearvamatult, vaid täpselt nagu ma ootasin. Nii et 30-40 minuti, nagu juhend ütles, asemel hoidsin peas tunni ja saavutasin mõnevõrra heledama värvi, kui mul loomulikult pea seest kasvab, aga PALJU tumedama, kui juuste valge osa. Aga see tulem ei üllata mind - eks 4-5 päeva pärast laon uue kihi peale ja ootan jälle tunni ja siis vbla midagi toimub ka. =P
Ja noh - kui ei, on mul võimalik veel osta mingi teise, vbla kallima firma blondeerijat ja uuesti proovida. Hea asi on, et mul on mu juuste tervis nii pohh kui saab olla, nad nagunii kasvavad uuesti, on tugevad ja karmid ja paksud ja ma täpselt ei tea, mida tuleks teha, et enam nii ei oleks.
See on võimalik, PR olid mu juuksed oluliselt õhemad ja langesid välja nii, et nt peale peapesu oli lausa märgata - mis juuksepikkuse 6-18 cm juures on kõva väljalangemist näitav.
Praegu on mul peas väga naljakas asi, mis kuidagi silma ei riiva, aga keegi oleks nagu hoolega selle kallal vaeva näinud, et väljakasv poleks järsk, vaid valge läheks üle helepruuniks ja see omakorda päris pruuniks.
Mis ei olnud tegelt eesmärk =)

***

Tegin avastuse. Tänapäevasemad inimesed võivad selle kohta ka lifehack öelda.
Kui käia koera jalutamas jõe ning ilukraavi ääres, tasub marsruut teha selline, et enne kraaviäär, pärast jõgi, mitte vastupidi.
Koju jõuab väga oluliselt vähem muda.

***

Aga ikkagi: niiiiii palju olen juba teinud, ilus ilm, noor suvi täiega, kook (minu-moodi-tiramisu-laadne, eile tehtud) väga hea, koer väsinud, poeg pesi nõud ära, mul on kohvilõpp veel ees - ja ikkagi on mingi kriip sees, et võiks veel tublim olla, mitte aint joosta, vaid muid lihaseharjutusi teha, kirjutada, mulle võiks rohkem öelda, kui oivaline ma olen (kuigi Murca ja Tilda MÕLEMAD täiega ütlesid, Mari ehk raamatuloosi võitja samuti), midagi oleks nagu puuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuudu ...
Ja ma isegi ei tea, mis.
Oleks tunne, et see aitab, läheks kohe magama, ent ei ole. Midagi on puudu, kuid ma ei tea, mis.

Veider.

Maailm saab hakkama, väga väga naine. Sa ei pea teda kandma, ta saab hakkama, ükskõik, kas sina ahastad ja pingutad või võtad lõdvalt.
Aaa. Õige.
See mõte oligi puudu =)