Vahelduseks materiaalne - nii õnnelikult

Olgu, nüüd ei taha enam üldse viriseda.
Mu kodu ostmise kontol on üle poole tuhande raha. Nagu ... ei, sellega ei osta midagi, aga ma panin asja tiksuma üleeile!
Ei, sama tempoga ei tule edasi, see oli algusetähelepanu, nüüd on kõige innukamatel inimestel mõneks ajaks (õigusega) "tehtud!" tunne ja ... aga mida?!
MIDA?!?!?!
Nagu ... iga loll teab, et tulevad veel jõulud, et aega on nii palju veel ja INIMESED ON NII ILUSAD JA HEAD!
Küsi ja sulle antakse. (Välja arvatud et seekord oli "lase inimestel endale mitu päeva peale käia, et nad tahaksid sind aidata, ja muuda see viimaks kõhklevalt võimalikuks", aga noh - lõpuks muutsin ju? Krt, ma olen inimene, ma ei PEAGI täiuslik olema, alati ja igas asjas kõige adekvaatsemalt reageerima! Jee mina!)
Sest INIMESED ON NII ILUSAD JA HEAD!

Lisaks arutame Varrakuga ja nad tunduvad mu eluloo- ja eneseabi- ja kogemusraamatust huvitatud. Piisavalt, et panin eeldatava struktuuri kokku ja nad tahaksid esimest peatükki näha, et missugune raamat tulema peaks.
Tundub üpris üpris võimalik!
Nüüd (loe: homme) hakkan seda esimest peatükki tegema.

Jah, muidugi on jooksva rahaga puudus käes, aga tegelikult on kodus süüa ja kohvi veel oma nädalaks. On loomatoitu mitmesugust. On peaaegu täis pakid kempsupaberit ja nõudepesuvahendit, täiesti täis pesupulber ja kaks pakki võid, on soola ja õunu ja sinki ja juustu ja ... emake maa, kui hästi ma elan. Isegi kohvivalgendit saab veel juurde osta, kui kodus olev lõppema peaks.
Kassiliiva on samuti.
Isegi mineraalvett.
Porgandid sõi Poeglaps ära. Ta sööb neid jubedates kogustes, ligemale kilo päevas, anna aga ette.

Oh, ja siis on veel Saladuslikud asjad!

Meil hakkas süsteem käima nii, et vahel ma tõin koju midagi head (kommi, kartulivahvleid, soolapulki vms) ja kohe kätte andmise asemel peitsin ära. Ja kui siis pojal oli kurb meel või miski kodus nagu ei maitsenud, aga midagi tahtnuks, ta küsis, et kas midagi Saladuslikku on, ja kui oli, tõin välja.
Nüüdseks on mul peidus umbes 7 eri sorti saladuslikke asju, kas soolane, magus või jook, saab pea alati valida, ning kuigi marineeritud kurki pole ammu olnud, üldiselt hoian taset "Saladuslikuks sobivad vaid Poeglapsele väga maitsevad asjad". (Marineeritud kurk maitseb talle ka VÄGA. Tavaline kurk vedeleb söömatuna viiendat päeva - enne oli kurkidega nagu porgandiga praegu, vaevalt ilmus, kui hingati sisse, aga siis korraga sai Poeglapsel "isu täis" ja kõik - vahel võileiva peale paneb. Kui on õiget sorti leib ja või pole külmkapikõva, on juustu ning parasjagu võileiva isu. Jap, temal küll oma täpsete tahtmiste äratundmisega raskusi pole!)

Siis on veel tore, et meil on kodus kaks kärbest ja Totoro saab neid pingsalt jälgida ja haarata üritada. Seni pole ta küll kordagi kärbest kätte - lõugu - saanud, aga sa kõrgemale püüa, kui tiivad kannavad, miks muidu taevas on!? nagu Robert Browning kirjutas.
Olgu, tema kirjutas inglise keeles, see on tõlge.
Kui püsti tõuseksin ja tuppa riiuli juurde kõnniksin, võiksin vaadata, kes tõlkija oli. Aga ei viitsi jaksa.

Hea on olla. Selline väga hoolitud ja armastatud tunne. Inimesed! Vaevuvad! Minu jaoks!
Ja "kuigi sa proovid olla hea" sai vahepeal juurde 3 (kolm!) hinnet! Loetakse!