Nutt ja hala, nutt ja hala

Nooh, sain oma äraütlemise kätte ka Varrakult. Et eelmine kogu müüs üsna kehvasti ja inimesed ootavad rohkem romaane ja mõnestki jutust võiks romaani ju saada.
Phmt "kirjuta romaan!"
(Kuigi eelmises "kogus" OLI tegelt ka romaan sees, aga ok.)

Krt ... ei, tegelt ka. Ma ikka peaks lühemate juttudega ajakirju pommitama, eks ju?
Ja Krista Kaer soovitas ka kulkalt loometöötoetusi küsida. Et ma nälga ei sureks.
Ma ilmselt siis küsin.
JÄLLE.
Aga mul kipub olema sees, et kui korduvalt on juba ära öeldud, ma ei taha enam küsida.
Phmt ikka nutt ja hala. Kuigi kogu viimase aja nutt ja hala ei ole siiski nii kurb kui eelmise aasta teise poole oma.
Aga kuigi te mind nii toetate ja abistate ja toidate talvel jne, mul ikkagi tekib vaikselt tunne, et ma ei jaksa enam vapper olla.

Ei jaksa võidelda.

Ja ma ei taha, et mulle halvasti öeldaks. Miks oli vaja kirjutada "jätab kiirustatud ja ebaühtlase mulje praegu"? Nagu ... lood aastatest 2000-2019 tasapisi kogunenud - ja "kiirustatud"???
Nad ei armasta mind.
Küsin pai. Avalikult. Kui nad ei anna, vajun veel enam lössi.

Tuleks vbla lühemaid jutte ajakirjadele saata ja uurida, kuidas saab ISE kulkalt loometöötoetust küsida (seni on kirjastus seda minu eest teinud ja see on "honorar" phmt) ja no võidelda, võidelda, võidelda.

Ja fb-s naeruvääristatakse mittesteriliseeritud või -kastreeritud loomade omanikke ja homme ma lähen oma tütre kooli tema tulevikust rääkima ja K. ei armasta mind ja ...
Olgu, võibolla on siiski piisavalt halb, et mingit möödunud aasta augustijärgset perioodi meenutada.

See on nii selge. Et kui pingutad end üle ja endast enam ei piisa, et rahul olla, vat siis tahaks, et oleks keegi, kelle sülle pea panna ja tunda, et olgu, mis on, tema hoolib ja kaitseb. Kõik saab korda ka siis, kui ma ise enam ei jaksa.
Kui ei lähe nii halvaks, ei ole ka seda vajadust, siis võib rahulikult ja sirge seljaga õlgu kehitada ja "Kui ei taha, pole vaja," leida. Saab vanemateta, saab kallimata, saab ilmselt isegi lasteta (kuigi ma ei tea, lapsi olen omateada ALATI tahtnud).
Aga lapsed ja koer on teistlaadi abi. Jah, neil tuleb ka positiivne tagasiside, nad embavad ja hoolivad, aga mul ei ole sellega koos tunnet, et panen oma koorma maha ja nemad veavad vahepeal.
Nad on üksus, mille EEST tuleb võidelda ja süütunne lämmatab, kui nemad minu eest seisavad.

Olgu, pai tuli. "Pai olen valmis ikka tegema. Mulle meeldib, kuidas need on kirjutatud, meeldivad tegelased ja oskus nappide vahenditega maailma luua." Aga edasi tuleb, et kokku 100 lk ja tahaks pikemat, ja see ei saa õige olla. Nagu mida nemad lugesid? Ma lugesin sõnad kokku ja neid tuleb umbes 60 000.
Isver.
Appi.
Maisuuda.
Ma lihtsalt
eisuuda.