Mõtlesin, miks minu jaoks viirusepaanika = viiruserahu ja -rõõm.
Aa, seesama loogika, mis mul PärastRongi ja PärastAntidepressante (enne neid ei olnud raasukestki rahu ja rõõmu) oli.
Et inimesed ei ootagi mult normaalne olemist, tavalise olukorra jaksamisi ja suutmisi ja võin rahuga teha, mis tahan, keegi ei näita näpuga, et paha olen. Ja arvestades, kuidas normaalsete inimeste järgi arvestades ma NIIGI olen rämedalt imelik ja teen enesekindlalt aina valesid asju, aga tegelikult on mul kogu aeg peal mootor "tahan olla tubli", on nii lõõgastav vahel tõesti ja täie rauga just mina ise olla.
Praegu on tunne, et võib.
Ja samas adun, KUI kastis muidu olen, KUI raske on. Kogu aeg õpetan endale, et EI PEA, midagi EI PEA - ja kui ma siis luban endale PÄRISELT lõdvalt võtta, emake maa, milline kergendus. Ei pidanud enne vää? Miks ma siis tegin?!
Olen tubli naine, nii tubli naine, oo ...!
Muidu rääkisin natuke oma pojaga erinevatest apokalüpsistest ja ta marssis peagi nördinult köögist välja teatega: "Ma ei viitsi, sa hakkad jälle oma "youtube'ist saadud info ei ole kõik tõsi" ja ma lihtsalt ei viitsi!"
Sest ma ei olnud nõus, et paberist saab söönuks.
Kurat, ta on nii veendunud, et paber on söödav, et ei võtnud mu vastuväiteid absoluutselt tõsiselt. Noh, kui ta tagasi tuleb, näitan talle linke :P Seal on suur vahe, kas asi on mittemürgine või saab sealt tegelikult ka kaloreid kätte.
Enne seda vaidlesime sõna "egoist" tähenduse üle ja kas egoist olla on PAHA (nagu ütles tema) või phmt suht hea (nagu arvasin mina), kuigi mina ei ole egoist.
Algas üldse asi sellest, et ma ütsin, et olen suht intelligentne, ja tema seepeale, et olen egoist.
Ütleme, tal on sõna "egoist" tähendusest väga veider arusaam.
Vbla koolisKÄIMISEST vabanemine on hea selleks, et ma saaksin talle selgitada paberi olemuslikult pigem mittesöödav olemist ja "egoisti" (ning "egoismi") tähendust?
One Piece'is on Ace'i pärast peetavat lahingut 10 episoodi? Ei. Ma hindasin alla. Kõvasti rohkem - ja see ei ole igav tümitamine, need on põnevad episoodid, draamat ja erinevaid tegelasi täis.
Shirohige!!!! MAIVÕI, kui lahe ta on!!!!
Nutan ja vaatan. Vaatan ja nutan. Ja värisen vaimustusest.
Nii hästi tehtud!!!
Vbla mind ei armastatagi kirjanikuna nii väga, kui mulle meeldiks, ja viimane kogu sai Varrakult vale promo ja nüüd nad selle halva müügi tõttu ei taha ka uut ja nutt ja hala - aga kui mul õnnestub vahel teha midagi nii hästi kui One Piece (samuti vahel, ka see pole lakkamatult oivaline sari), tegelt tasub asi ära.
Ei ole asjatult elatud elu, ei ole.
Kuid piima ja koort ei taibanud ma varuga ette osta. S.t. võtsin küll palju, aga tühjagi, viimane piimapakk ja eelviimane koorepakk lähevad. Aegumine saabuks 17. alles.
Nii et varsti poodi =)
Eile (ma pidin sinna minema, sest väsinuna olen kohmakam kui muidu, olen nii väsinud ning lõhkusin eile hommikul oma presskannu ära. PIDIN ju ometi uue hankima!!!) oli poes selline möll, et sain sellest oma ilma-paanikata-paanikahäire (s.t. kõik sümptomid peale usu, et kohe suren ära) nagu muidu ainult jõulude ajal. Aga no äkki täna on leebem.
Lähen pisemasse poodi ka.
***
Paistab, et mõtleme pojaga siiski sarnaselt. Otsisime mõlemad paberi söödavuse kohta netist infot, kumbki eraldi arvutis, ja leidsime samu asju. Minu jaoks kinnitas see mu arvamust (ei, ei saa kaloreid), tema jaoks kinnitas see tema arvamust (ei ole mürgine, väikestes kogustes võib süüa).
Aga phmt jõudsime samale seisukohale - et süüa kõlbab, aga sellest toituda ei anna.
Mu kogemus näitab, et kui minna poodi õhtul hilja, napilt enne sulgemist, siis on seal päris mõistlikus koguses inimesi (st sama vähe nagu sel kellaajal alati). Samuti saab mu hüpotees, et mida väiksem parkla, seda vähem tühjaks on letid tõmmatud, järjest rohkem kinnitust.
VastaKustutaJep, läksin hilja ja oli jah vähe inimesi =)
VastaKustutailmselt on see hilisõhtune füüsilistest poeskäimisviisidest ka kõige vähem nakkustlevitav - kontaktide arv on inimtühjas poes automaatselt väiksem. Kui pood on ka automaatkassadega, ei pruugi ühegi inimesega kokku puutuda.
VastaKustutaMa mõtlen, kui palju olen ma pidanud vaidlusi, kus vaidlus käib tegelikult selle üle, mille üle see vaidlus üldse käib. Et kui mina ütlen A ja teine ütleb B, siis ma mõtlen, et no kui me räägiks tollest teisest, ebahuvitavast küsimusest, siis oleks vastus muidugi B, aga see küsimus ei ole ju huvitav ega oluline ja kas sa pead mind lolliks, et ma aru ei saa, et sel juhul oleks vastus B, muidugi saan. Aga meie räägime ju hoopis teisest küsimusest. ja tema mõtleb ilmselt täiesti analoogselt.
VastaKustutaTead, kui keeruline see on =)
VastaKustutaVahel on ta konkreetselt: "Ma TEAN, ega ma loll ei ole" info peale, mida ma jagan. Ja loomulikult vahepeal on: "Miks sa mulle siis ei öelnud?! Ma ei tea kõike, ma olen alles 13!"
Kusjuures, ega eriti ei kujuta ette küll, sest no ei puutu enam teismelistega kokku, vist ikka väga harva, ja need vähesed on sellised pinnapealsed viisakad kokkupuuted, kus keegi vaidlema ei hakka.
VastaKustutaNaah, teismelised ei ole mingi eriliik inimesi, on lihtsalt inimesed. Kujuta siukest ette, kes enamus aega on täiesti normaalne, aga mõne asja peale võib ära flippida ja "ega ma loll ei ole!" ja "ma ei teadnud ju, miks sa ei öelnud?!" tulevad tyäiesti prognoosimatutel hetkedel.
VastaKustuta