Rsk, Pärnits on nii väga nagu mina, et ma hakkan oma tema-tõlgenduses kahtlema. Äkki saan jälle valesti aru?
Aga tundub NII VÄGA.
Millega muidugi kaasneb see, et kõigi "mulle Mikk Pärnits tegelt ei meeldi, ei tohi ikka ropendada vms, aga praegu tehakse talle ülekohut" värkide, mida on sotsmeedias sadu, puhul on mul tunne, nagu löödaks jalaga minu olemust.
Mitte aint tema oma.
Juba mitu-setu päeva on niisiis tunne, et sotsiaalmeedia ongi täis minujälestamist.
Sest noh.
Mis meil vahet? Peale selle, et mina saadan persse, mitte putsi?
Pisiasjad-pisiasjad.
Lisaks ei ole ma ikka veel terve ja kuigi ma kannan poes maski, ei jäta ma poes käimata ning kindlasti teeb see must ka paljude silmis mölaka.
Raske on see elu.
Teen küll oma parima, aga ikka pole see hea .... noh, ma saaks üle, kui poleks hea mölakate meelest - nende meelest hea olla ei tahagi ju! See on rõõm ja nauding, kui mõnele sellisele ei meeldi! Aga on ka täitsa toredaid, kes on: "... aga putsisaatmine on ju vihakõne ja vaimse vägivalla killast! Kui mina oleksin viiekümneaastane Elle, ma küll ei tahaks mingit klouni end esindama! Ja kurat, oled haige, püsi kodus!" ja ma lihtsalt ... noh, jah.
Endale meeldida.
Mida ma üritan midagi muud???
Aa, mina ei olegi Mikk Pärnits?
Pisiasjad-pisiasjad ... Vabalt võiksin olla. Mõtteviis on sarnane, lihtsalt mul ei ole enese kaitsmisel nii palju julgust. Ei, ma ei KARDA midagi, aga mul ei ole sees suhtumist "ise olete lollid!", ma pean eraldi pingutama, et see tuleks.
Või piisavalt palju jalaga saama, et hakkaks nii valus, et otsustavalt vastan. Üldiselt leban maas ja üritan seletada, et tegelt ma olen ju hea, ei ole vaja lüüa!
Kuigi tegelt ei ole valu mõõdupuu. See arusaamine, et ei pea laskma end peksta, võib vastu lüüa, tuleb kuidagi teistmoodi. Tal on see selgelt SEES, mitte et peab metsas taga otsima.
Mina muudkui mõistan ja ei mõista hukka jne.
Aga kõige selle enesekaitsevõimekuse juures Pärnitsale meeldib (samuti) tunne, et temast saadakse aru. Seda on näha. Et alati ja kõigiga ei pea võitlema, vahel keegi hoolib ja hindab ja ja ohhhh! kui hea see on!
No ei tule midagi uut loomadest, noh!
Mõtlen aina ja aina Pärnitsast.
Aina.
Kui ma tunneks teda isiklikumalt, kui et oleme fb-sõprad, ma küsiks talt last. Kammaan, meil on isegi ühine lemmik-raamatusari! Eriksoni Malaze-lood.
Loteriis on me fännamise järelmid näha. Minu kirjutatu, mõned tema kirjutatud.
Me oleme ühte verd, tema ja mina.
Vist.
Ma igaks juhuks täpsustan, et kui mina ütlen, et ma muidu 100% Pärnitsa taga ei seisa, siis ma ei mõtle sellega seda, et "omg, ta ropendab ja see on nii kole", vaid seda, et minu meelest on Pärnits ennekõike troll ja kõik muud asjad tulevad pärast seda. Ehk siis see, et ma ei ole kunagi päris kindel, millal mõni teema on talle päriselt südamelähedane ja millal ta trollib lihtsalt trollimismõnu pärast - mida ma tegelikult ka mõistan ja kõiki neid kuivikuid tasubki trollida, lasku aga edasi.
VastaKustutamhmh, ma sind ei arvestand ka sinna, seepärast panin selle ropendamislaiendi. Et sa eraldi ütsid, et Kiini putsisaatmine sind ei sega.
VastaKustutaLihtsalt ... lihtsalt.
Ja noh, ma viskasin pilgu peale Malle Pärna nime kasutavale Miku kirjutet ilukirjanduslikult jutule, mida keegi linkis, ja panin kähku kinni, sest liiga jäle.
Aga ma arvestan selle "kui keegi mind lööb, löön vastu" kategooriasse.
Mitte et lugeda suudaksin seepärast.
MINU meelest ta ei trolli otseselt, aga keerab (vahel) oma naturaalsetele mõtetele vindi peale, et kõiki, kes võiksid šokeeruda, ikka KORRALIKULT šokeerida. Ehk siis kõik see "leiame ühisosa" ei ole ei tema ega minu teema.
Mis krdi ühisosa, onjo. Võitleme!
Piss on compromise. Go for the throat.
Mind ropendamine kui niisugune ei häiri ja olen nõus, et Kiiniga vaieldes tegid nad mõlemad sama asja. Mind häirivad tema puhul rohkem need korrad, kui ta netivaidluses on teinud solvangu mõttes vägistamisähvardusi (mis on selgelt muidugi solvanguna mõeldud, mitte päris ähvardusena) või sõimanud kedagi "litsiks".
VastaKustutaSest olenemata sellest, kas solvang ise on ärateenitud, väljendab see, et JUST SELLISEID asju solvanguna kasutatakse, macho-väärtusi. Kui ärapanemine on stiilis "lasen sul minult suhu võtta", siis kajastab see pmst kultuuri, kus vägistatud saamine on piinlikum kui ise vägistamine. Kui ärapanemine on sõnaga "libu" või "lits", kajastab see kultuuri, kus õige naine ei seksi või seksib ainult ühe inimesega elus.
Ja see on see kultuur, millest ma loodan, et ta on eemaldunud.
ja nagu ma aru saan, on sellised asjad tabanud ka neid, kes teda esimesena ei löönud, nt kirjandusarvustustes.
VastaKustutaMa olen Rentsiga nõus, et ta on troll. Kusjuures hetkel tunnen ma vaikset heameelt, et keegi EKREt kui meie ühiskonna suurtrolli nende enda relvadega lööb - kohe on näha, kui nõutuks nad selle peale jäid. Tore.
Aga kui mõni tema käest varem rappida saanud noorkirjanik ei rutta sellest vaimustuses olema, on see samuti arusaadav.
samuti võib päris lapse pildiga pedofiilianaljade tegemine sellele lapsele (tänapäeva internetielus) kahju teha ja see on halb, olenemata sellest, kas need lapse lähedased täiskasvanud, kes olid tegelikult nalja sihtmärk, alustasid ise esimesena ründamist või mitte.
VastaKustutapoint.
VastaKustutaEt ta on kahtlemata teinud ise neid vigu, mis patriarhaalsed ja ilged, aga kuna ta on ka "olen teinud, on piinlik", siis ma loodan, et ON eemaldunud.
Kusjuures ma nt Andra Teede osas olen "aga see oli hea kogu, mida, Mikk, sa jändad"???
See pildiga pedofiilianalja teema on mul läbi närimata, sest ma ei ole sel teemal üldse infot otsinud.
Mängib kaasa ka see, et ma tunnen toda ema vanast ajast ja siis ta jättis ikka erilise otukese mulje.
mina ei tunne (toda ema), aga vahet pole, laps on ikkagi eraldi inimene.
VastaKustutaJap. Ma lihtsalt pole otsinud.
VastaKustuta"Et ta on kahtlemata teinud ise neid vigu, mis patriarhaalsed ja ilged" on ilmselt ka see põhjus, miks osa jaoks on see sama keiss, mis Ojasool.
VastaKustutaEks Marca viimase postituse viimane lõik seletab, miks mul on: "SEE on pisiasi," "SEE on andestatav," "See on viga, aga kes meist poleks vigu teinud" jms
VastaKustutaEhk kui mulle põhiosa meeldib, ma neelan ülejäänu samuti alla, isegi kui see on mitte lihtsalt "vaatame teisest küljest", vaid otseselt ebameeldiv.
http://marcamaa.blogspot.com/2020/08/ma-ei-usu-et-sa-oleksid-parem-kui-mina.html
pmst nagu hõimueetika? et kui keegi on oma, siis võib tema vigadele läbi sõrmede vaadata.
VastaKustutaEhk nagu ma ise kunagi kogesin (jätsin sama kommi ka Marca juurde, aga kuidagi tundub hea, kui eri kohtades on info ikkagi ühes kohas koos):
VastaKustutakunagi murdsin ma pead, miks ühel peol üks tropina käituv noormees vähem ilge tundus kui suvaline jõmm ja jõudsin umbes samale järeldusele.
"Süüvisin jõmmi ja äsjakogetud Laamendava Nooruki erinevustesse (heites võib-olla liigagi kergekäeliselt kõrvale esteetilise seletuse: jõmmid on reeglina hirmus koledad, aga too noormees hästi ilus) ja ärkas üks hirmus kahtlus.
Mina: Kuule, äkki on siin mängus varjatud klassiteadlikkus? et me võtame teda nagu loodusnähtust, sest ta on “üks meie hulgast”, aga jõmm on jõmm?"
link:
VastaKustutahttps://notsumaja.wordpress.com/2010/02/28/vaga-palju-meestest-natuke-naistest-ja-eriti-pisike-kribal-teadlastest-ja-ariinimestest/
Kusjuures mul on see hõimueetika hästi võimas.
VastaKustutaMinu hõimu ei ole kerge pääseda, aga kui keegi on juba sees, mul läheb vahel AASTAID aega (norm on 2 aastat üldiselt, nt lahkumineku järel on 2 aastat see aeg, mille järel ma hakkan korraga nägema, et hea on, et lahti sain!), et näha: ta ei ole üldse nii tore, kui arvasin.
Huvitaval kombel on mul pea sama palju ka neid kohe-ümberotsustamisi, kus "hea on, et lahti sain" tuleb päevaga.
Aga phmt ikkagi ma kaldun vaatama inimesi kui "minu inimesi" ja "neid teisi" ja "need teised" ei tarvitse olla ebameeldivad, aga nende puhul on hinnang lahtine ja üks tegu võib mu peas inimest kas kallutada minu hõimu suunas (ühe teoga sisse küll ei pääse, kammaan, selleks on ikka palju rohkem vaja!) või teha "aaaa, ei taha, võeh!"
.... ja muide, miks ma iga kord häirun, kui pahandada saan nt blogisabas.
Mul ei tule "neile ei meeldinud mu tegu", mul tuleb "aa, ma ei ole neile oma, keda heatahtlikult vaadataks, ma olen mingi pähh-katgooriast võõras, jah?!"
ma arvan, et hõimueetika on üldinimlikult võimas, see on isegi inim-eelne.
VastaKustutama ise küll pingutan, hambad ristis, et vähemalt avalikus sfääris hinnata pigem tegusid, sest kui ühiskonna asjades hakata vaatama, et "ta tegi küll täpselt sama asja, mis need halvad, aga ta on oma, las seekord jääb, ja nagunii nemad tegid ka", siis kokkuvõttes tuleb ühiskond, mis on täpselt sama halb kui "nende teiste" oma, ainult et minu omad on pukis.
Mhmh, sa oled suht kuldne ses osas. Ja sul pole ka seda karjavärki, et "kõik nad peksavad teda, ilmselt see on õige asi, peksan ka!"
VastaKustutaMa lugesin seda vituviha-värki ja olin "oi, oli jah. Õige küll. Ma ju ise ka Pärnitsat vahepeal ei sallinud!"
Ma arvan, muutus tuli tasapisi ja olen nüüdseks ta päris kindlalt oma hõimu võtnud - aga jaaaaaa! Oli aeg, kus ma teda üldse ei seedinud, justjust! Sest kuigi tal juba tollal oli ka häid kvaliteete, ma kehitasin nende peale õlgu, sest halvad olid nii halvad.
Mul on praegu ses mõttes lihtne, et mul pole Pärnitsa suhtes üht- ega teistpidi tugevaid tundeid olnud, nii on kerge elutarka nägu teha ja arutada, et ohohoo-jajah, nii juba on need ilmaasjad, et üks ja sama inimene võib vahel teha halbu asju ja teinekord jälle häid asju, vahel ajada nõmedat ja teinekord toredat juttu.
VastaKustutaMa ei vihanud kunagi. Lihtsalt jaa, mul oli ka "mida tema ütleb, ei saa tõsiselt võtta."
VastaKustutaSee hõimueetika jutt tuletab mulle meelde üht poliitikut, kes veidi napsuse peaga ütles oma erakonnakaaslase kohta: "Jah, ta on munn. Aga ta on meie munn."
VastaKustutaMulle see ei meeldi mitmel põhjusel. Kui me juba hakkame tekitama kategooriaid inimestest, kellega on okei käituda rõvedalt, siis minu arust on võitjaks ainult rõvedus.
No tegelt ei ole kellelegagi - kuigi ma teen vahe sisse seal, et kui mind rünnatakse, on ok vastu rünnata.
VastaKustutaVähemalt ei tohiks teine pool mu vägivaldsusest üllatunud olla, kui ta on mind (ka läbi lillede) nimetanud rumalaks, asjasepuutumatuks, kohatuks, enesekeskseks ja ma siis teda persse saadan.
Aga jah. Lihtsalt esimesena lüüa nagu Freddy ... (oli siuke film, vbla keegi mäletab) ... see pole ok.
Ja eks see hõimueetika töötab teistpidi ka. Pole meie oma - järelikult munn! Või no igatahes ei kavatse me kuulata, mis tal öelda oleks.
VastaKustutaEriti masendav, eks ole.
VastaKustutaMa kohe mõtlen, kason KEEGI Helme-nimeline avalikkuse ees tähtis isik, kelle juttu ma tõsiselt kuulaksin.
Peeter on lähim, aga mitte kohal. Ta on nagu Mikk Pärnits vanasti mulle - ahah, räägib. No rääkigu. Vbla pudeneb midagi nutikat, kuigi see oleks siis pimeda kana teraleidmine.
Aga isa poeg ja püha lehm (kas see on rõvetsemine? aga patriarhaadinorm, naine sai praegu koledama nime kui mehed, kuigi mehed on VEEEL hullemad?) võivad vist öelda mida iganes, ma ei saa sellest iial teadagi, sest niipea, kui silman, kes rääkis, lülitun mujale.
Kui juba poliitikutest juttu tuli -
VastaKustuta- seesamune hõimueetika ajab just praegusel hetkel ühte USA kahest parteist (nimelt vabariiklasi) Trumpi järel üle kaljuääre nagu lemminguid. Kogu republikaanide ladvik teab (ja mitmed tunnistavad lausa avalikult), et nende partei presidendikandidaat on munn – aga ta on NENDE munn. Ning jaa, on võimalus, et Trump võidab, kuid USA demograafiline olukord (loe: kuiv matemaatika) ennustab, et isegi võidu korral vabariiklastel pikemas perspektiivis pidu pole, kui nad parteina praegusel, st. Trumpi kursil jätkavad.
Selleteemaline pikavõitu, aga hariv artikkel: https://www.cnn.com/2020/08/25/politics/gop-future-after-trump-isolation/index.html
Kirjutasin aastal 1988 keskkooli lõpukirjandit. Üks teema oli, et kas võim korrumpeerib inimesi ja kui, siis kas see on paratamatu. :) Pole vist riiki, kus valitud valitsejad ei oleks ühte või teist pidi värdjad. On erandeid, et kusagilt tuleb süsteemiväline puhas, rikkumata jõud, aga need on erandid ja alati ajutised. (Vaclav Havel, Lennart Meri ja muud sarnased.)
VastaKustuta"Pole vist riiki, kus valitud valitsejad ei oleks ühte või teist pidi värdjad."
VastaKustutaKui asetada rõhk sõnale VALITUD, siis - miks inimesed värdjaid valivad?
Ja kas ütlus "iga rahvas on oma juhte väärt" tõesti pädeb?
Kui kehtivad kaks eeldust: et 1)võim korrumpeerib, keda vähegi saab ja 2) igaühel on mingi nurk või külg, kustkaudu teda korrumpeerida saab, siis on vastus lihtne: täiuslikke ei ole, tuleb valida ebatäiuslikke. See ongi ju põhjus, miks liberaaldemokraatiast kõige tema kipakuse juures paremat varianti pole leitud - siis saab võimureid vähemalt mingil määral roteerida, võimust rikutu saab võimult eemalolemise ajal dõubist toibuda ja väheke adekvaatsemaks muutuda.
VastaKustutaTeoreetiliselt aitaks ka see, kui võimule pürgijad ja võimule saanud teeks kogu aeg mingeid vaimseid harjutusi, et adekvaatsena püsida, aga see eeldab, et võimule sattunu on algusest peale hea tahtega (ja valides ei pruugi see välja paista, kellel on hea tahe ja kellel pole). Või see, kui võimuril on võimulaksu hajutamiseks ja mõistusele toomiseks keegi spetsiaalne inimene - narr, ema, isa, abikaasa...
Atlanticus oli hübrise kahjulikkuse - ja selle hajutamisvõimaluste kohta - kunagi artikkel.
https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2017/07/power-causes-brain-damage/528711/
(sellel oli küll ka vastuartikkel, kus leiti, et laborikatsed ei ole päris sama asi, mis elulised võimuolukorrad, ja arvati, et võimu kuritarvitatakse lihtsalt sellepärast, et võim annab võimaluse üht või teist inetust ilma vahelejäämata teha - mis on pmst üks paras pärispatuväide, "kõik on mölakad, kõik lihtsalt ei saa mölaklust realiseerida". Või noh, hea küll, mitte "kõik", vaid "enamik".)
VastaKustutaLisaks "võim rikub inimest" kehtib ka "võimule saamiseks pead sa olema tahtejõuline alfaisane". Valimine on võitlus tähelepanu eest + lubaduste jagamine, ning selles on edukad just ebanormaalselt aktiivsed tüübid. Ja mida me ootame valitsejalt? Edukaid sõdu, suuri projekte, oma tahte läbi viimist ükskõik mis hinnaga.
VastaKustutaTagasiside mehhanismid ja rotatsioon peaks seda kõike pehmendama-leevendama, aga need töötavad viitega või üldse mitte.
Kaur jõudis ette, ma tahtsin ennist just enam-vähem sama mainida: et küllap rikub võim kõige vähem sellist valitsejat, kes ise õieti ei taha seda võimu, ainult et selline ei pane ennast valimiskandidaadiks. See on tglt üks punkt päritava valitsemissüsteemi kasuks: võimule saamiseks ei pea olema võimuahne. (Päriselus see muidugi nii ladusalt ei käi, võimuahned tegelased tungivad sellisesse vagurasse päritavasse süsteemi kõrvalt või poolkõrvalt sisse, mõrvavad ja manipuleerivad endale tee dünastiasse.)
VastaKustutaMillalgi AVP (Aitab Valelikust Poliitikast) kõrgajal käis läbi selline idee, et üheks võimuinstantsiks saaks rahvakogu (suurem kui riigikogu ja sellevõrra ehk representatiivsem). Ja selle kohta oli omakorda üks idee see, et rahvakogusse valitaks liisuheitmise teel kõigi hulgast, kes kandidaadiks üldse kvalifitseeruvad, mis tagaks selle, et võimulesaanud ei esindaks põhiliselt võimuahneid gruppe, paremini kui omatahtsi kandideerimine. Oli muidugi argument, et "siis saaks igasugused jobud" - justkui valimistel jobusid ei valitakski.
Ateena demokraatias sellist süsteemi kasutatigi, aga eks mujalgi.
Tänapäeva angloõigussüsteemides peaks näiteks vandekohtunike valimine teoreetiliselt niiviisi käima (praktikas on küll šlikerdamist).