Liiga. Palju. Asju.
Kuidas ma peletan õudust ja väsimust tohutu hulga kuhjuvate "on vaja teha" asjade ees?
Muidugi võttes plaani kõigist suurema ja koormavama Asja, sest SEE on samas ka põnev ja ta kaunidus paneb juba ette võppuma ja tühja siis mingi kolimine ja remont ja koristamine ja lapsehoidmine ja avalik vestlus poliitikuga teemal "raamat, mida ka veel lugema pean" ja uue romaani jätkamine ja igapäine trenn ja politsei tahab mult veel infot kurva kutsikaloo kohta ja mul ei ole uue korteri esiukse võtit (sest linnal ei olnud, nad käisid alati tagant) ja ma pean seda ka kuskilt küsima ja koopia teha laskma ja üldse ellujäämine.
See Suur Asi oleks nii põnev!
Äkki Läheb hästi?!
Krt, ma ka ei õpi ... Tean küll, et ei lähe ... aga äkki läheb?!?!?!
Ja tegelikult ON sedasi panga peale minnes ka vahel hästi läinud. Vaadake mu lapsi! Ükski mõistlik inimene poleks neid nendes oludes saanud, aga mina, hah! Mõistlik?!?! Hah!!!!
Ja nad on nii neetult oivalised, et kõike väärt.
+ kas kunagi - KUNAGI - on mõni mu mõistlik tegu toonud kaasa märgatavat kasu? Nagu KUNAGI?!?!?!
Nii et jajah. Ebamõistlikkust õigustatud - tehtud.
Tegelt on asi lihtsalt selles, et tahan tunnet, et elan. Et on, mida elult tahta, on, mille nimel võidelda.
Nagunii on raske. Nagunii praegu mõnus ei ole. Kõik need Asjad tapavad mind niikuinii, nad tuleb niikuinii kuidagi üle elada ... aga kui on midagi lahedat ka plaanis, on, mille nimel.
Ma ei ole enam isegi kuri, et inimesed (TM) ei saa aru, kuidas ma mõtlen ja tunnen. Mul on lihtsalt: "Aaah, jälle! Inimesed ... Aga on mõned, kes mõistavad. Mitte alati ühed ja samad, aga alati keegi on!"
Ja nii ongi. Noh, piibliloo moraal- kui Soodomas ja Gomorras leidub ka viis head ja ilusat inimest, on nende olemasolu kurje inimesi täis linnade eksistentsi väärt. Kui maailmas eksisteerivad Ada, Miyazaki, Kaur, kaamos ja Kate Miller-Heidke, on siinne valu ja vaev õigustatud.
Inimesi, kes must aru saavad, ei ole palju.
Aga mõned on. (Lehvitab.)
See õigustab kõikide muude olemasolu samuti.
Remondiga juhtus naljakus.
Mul sai otsa esimese kruntvärvi põhi ja mõtsin siis teise kasutusele võtta. Kõik mu remondid on jätnud igasuguseid materjalijääke, nüüd saab need kasulikult ära kasutada.
Viisin siis ämbri uude koju, võtsin lahti - krt, mis värk? See on peaaegu tahke, peal kerge veekiht, lõhnab ka imelikult ... Otsisin välja ühe metallist pulga ja segasin. Värv natuke vedeldus, ent ei käitunud üldse nagu värv. Seda metallpulka üldse ei värvinud. Kuidas ta niiiiiii halvaks on läinud? See on ju isegi uuem, kui see eelmine kruntvärv oli?!
Otsisin aegumisinfot.
Leidsin, et aegumiseni on aega, aga tegu on pahtliga.
Oi, mul on nii palju pahtlit?!
Kohe leidsin hästi palju pahteldamist vajavat!
Aga kruntvärvi pean juurde ostma.
Muidugi. Lase käia. Esiteks loomulikult suure koer puhul lisaks tavapärastele terviseuuringutele düsplaasiauurinud. Ta on nii noor veel, et võimalikud probleemid pole veel selgunud. Seejärel selgita välja oma koera sugupuu vähemalt 5 põlvkonna jooksul ja seal esinevad pärilikud haigused, iseloomuprobleemid ja muud iseärasused. Siis vali sobiv partner, kellele kehtivad kõik eelpool nimetatud nõuded(loomulikult vead ei peaks dubleeritud olema). Ole valmis kiirabi korras keisrilõike eest maksma, kui peaks vaja olema; 5, 9 või enama kutsika sitta rookima. Ussirohtudest, vaktsineerimistest jm. arvataasti pole vaja rääkida. No ja siis see kõige kergem osa - leida kutsikatele õiged kodud, kus nende eest surmani hoolitsetakse, ei jäeta abita, ei jäeta hooleta, kui omaniku elukorraldus muutub... Jõudu!
VastaKustutaSuguvõsauuringut maisaa teha arusaadavalt, sest no - ei saa.
VastaKustutaDüsplaasia - hm, kas loomaarsti juurest läbi käimine, et ta uuriks, on piisav? Või on röntgen vaja teha?
Eks ma olen valmis siis keisrilõike eest maksma. Kui on vaja, siis on vaja.
Ja ma väga väga väga loodan, et ei tule 9 kutsikat. Mul on küll teada ainult ta ema ja isa lugu, kelle esimene pesakond oli kolm ja teine viis kutsikat, aga ma ikka loodan, et üle 7 vast ei tule.
Ja see koduosa - jah, SEE teeb mulle veits muret. Eriti kui tuleb 6-7 kutsikat.
Aga ma loodan parimat.
sest - ma loodan parimat.
Olen ma maininud, et ma loodan parimat?
P.S. ma vist tundsin kirjutus-hääletooni järgi kirjutaja ära =P
A muidu - tunnustan toetust, ma kohe hakkasin mõtlema, et vbla ikka vara ja ma ei jaksa ja ootab veel pool aastakest.
VastaKustutaMina ja "ei tohi", mina ja "ok, tee!" =)
Ma ei mataks ideed kohe maha,
VastaKustutaaga tehniliselt on see keeruline,
ehkki meie Põhiseadus on liberaalne,
kuid sa pead kutsusid kutsustama?
Kuidagi peab ju sugu jätkama.
Oi, kuidas ma ei salli seda mõtteviisi "selgita välja oma koera sugupuu vähemalt 5 põlvkonna jooksul ja seal esinevad pärilikud haigused, iseloomuprobleemid ja muud iseärasused". Põhimõtteliselt on see jumala mängimine, soov kõike täielikult kontrollida ja enda tahtmise järgi määrata. Kahtlemata on mõistlik vältida lähisugulaste paaritamist või paaritamist mõne eriti ebameeldiva välimuse ja/või iseloomuga koeraga, aga see meeletu kontroll, mis tõuaretuse juurde kuulub, on ikka liig mis liig. Ja oleks siis, et tõukoerad on tervemad - enamasti ei ole ju. Põhjuseks mu meelest just nimelt liigne kontroll ja kõike oma soovi järgi mõjutada tahtmine, mille tulemuseks on liiga vähese varieeruvusega genofond. Nii et rohkem krantse, palun! Palegi tõsiste kaasasündinud defektide korral on loomade puhul halastussurm veel lubatud ja seda võiks ka kasutada.
VastaKustutaMa ei ole küll ise spetsialist, aga rääkinud inimesega, kes seda teemat hästi valdab (ja kes tuhandeid eurosid ja tunde kulutab oma kalli pereliikme raviks just seetõttu) ja tema ütles, et segaverelistel on see asi teisiti, aga aretatud tõugudel on paraku nii, et kui paaritatakse nö nõrgemad järglased, siis aina süvenevad tõule omased haigused ja see kahjuks ei ole looma suhtes aus - et "ah ma ei areta sind üle ja lasen sul nõrgad beebid saada, kellel kõigil pesakonnas pärast peab terve elu operatsioonidel käima jms". See on ikkagi looma tervise kaitseks ja selleks, et järglased oleks terved. Kahjuks on paljudel tõugudel nö spetsiifilised tõuhaigused, mida saab vältida ainult nö tugevamaid isendeid paaritades.
KustutaMinul endal on elus olnud ainult segaverelised koerad ja ma ei ole eriti pidanud spetsiifiliste asjadega pidanud tegema, rohkem on olnud kas teiste inimeste julmus või siis vanadusega seostuvad üldhaigused, aga samas saan aru, et mõni tõug oma headuses ongi väga hea ja nad ei ole süüdi, et neid aretatud on. Aga kui ikkagi toetada seda nõrgema järgu aretust (millega kahjuks tegelevad sageli ma ebaausad ja hoolimatud, vaid raha peal väljas olevad inimesed), siis see kahjuks toob kahju vaid koerale endale - näiteks see sama inimene, kellest rääkisin. Nendel oli koer alguses tubli ja terve, aga polnud päris täiskasvanuks saanud kui tulid liigeseprobleemid ja selgus, et aretaja oli olnud ebaaus. Aga side koeraga oli ju juba tekkinud, kuidas sa paned teda magama? Pereliige ikkagi ja nad armastavad teda väga ja ohverdavad väga palju ta nimel. Seda ei oleks olnud kui aretaja oleks olnud aus ja aretanud ametliku soovituse järgi, mitte euro-märkide järgi (endal odavamad kulud, teistelt rohkem raha).
Nii et see asi on mitme otsaga, aga selles suhtes arvan, et see asi on selline, et tuleks teha ikka õigesti ja nii, et looma(de)le parimaid tulemusi saavutada, mitte iseenda ahnusest ja aplusest. Kahjuks on varju- ja hoipaigad loomi täis ja paljud inimesed isegi ei mõtle sellele, et võiks sealt võtta omale armsa seltsilise ja pakkuda talle armastust ja kodu.
Jumalast nõus,
VastaKustutasee sugupuu on tähtis!
Ma kujutan juba ette kuidas
need VVN kutsikad rongi hammustavad.
Oh, ep, mulle nii meeldib, et keegi mõtleb neist asjust nagu mina =)
VastaKustutaNo mina mõtlesin ja üritasin ja üritasin, aga selgus, et Sinirebase varjupaik on phmt saadanast (mulle nad lihtsalt vastu ei kirjutanud, aga nett räägib), teises Tallinna varjupaigas pole ÜHTEGI koera, kelle suurus ja sugu mulle meeldiks - ja odavaid (loe: väga hästi sobiks segavereline!) kutsikaid ka keegi ei müü, kui Ukraina petturid välja arvata.
VastaKustutaMul ONGI ju krants.
Tõukoerte tõupuhtad mured on must kaugel.
Minu kommentaar oli siis mõeldud vastuseks sellele ep'u kommentaarile, mitte otseselt selle teema kohta.
Kustuta