Tegelt ei ole ju väga hull, eks ole. Mul on olnud PALJU hulllemaid peavalupäevi, neid, mil nutan ja halisen ja mitte ei masseeri vahepeal oma pead ja pöidla ning sõrmede vahelist nahka, vaid hõõrun nii kõvasti, et järgmisel päeval on sinikad.
Aga samas: see mitte-väga-hull on kolme sumatriptaani ja 2x400 mg ibuprofeeni peal ja see päev on nii krdi pikk olnud, ei ole tunnet, et magada saaksin (liiga valus) ja oeh ja aeh.
OEH!
Mul on nii kõrini sellest, et pea valutab, on täiesti hägune, millal ma eelmised tabletid võtsin, ning võibolla võtan lihtsalt järgmised peale ja loodan magada.
Sest no NII kopp on ees valutamisest!
Krdile, 100 mg sumatriptaani on täiesti lubatud kogus ka. Ei pea 50 peal tunde ja tunde nillima, kuni uue tableti võtta tohib.
Muuhulgas lugesin praegu infolehte ja koos sertraliiniga on sumatriptaani võttes võimalus serotoniinisündroomiks.
Nojah.
Midagi muud ma ei jaksa selle peale isegi MÕELDA.
Vbla ka: "Kui mul oleks giljotiin võtta, tunduks see kah peavalu vastu kaalumist vääriv valik olema, mis mingi serotoniinisündroom peaks mind hirmutama v?!"
Kusjuures ... 10 minutit hiljem on juba kergendus. Mitte et valu oleks läinud, aga ta jõudis allapoole piiri, millest üleval muud ei tunnegi.
Või noh, kui iiveldus oli, tundsin seda ka.
Õnneks see läks üle juba 6 ajal õhtul.
(Praegu on kolme aeg öösel, et kellaajad natuke paigas oleks lugejale.)
Või noh ... iiveldab ainult tibanatuke. Onjo.
***
Ru annab me Totsikule kolki. Ma näinud ei ole, ainult kuulnud. Karjatuskiunatusi toast, kus ma parajasti pole.
Teisel korral läksin kassiga pahandama.
Mitte et arvaksin, et Ru sellest midagi peaks, aga Totoro tundku, et tema eest ikka seistakse ka. Ei ole kohalikul jumalal pohh!
Nüüd Totoro vaatab kõhklevalt ukse vahelt. Kass magab tühjas voodis, mida Totsik ise varem vahepeal pikutamiskohana tarvitas. Koer ohkab, tõmbub tagasi ja heidab teises toas vaibale.
Üldse ei pea selline põhjuslikkus aset leidma, kui ma siin kirjeldan, vbla ta lihtsalt vaatas korraks enne pikaliheitmist teise tuppa.
Aga irmus ale on ikka!
Muuhulgas peavalu toime: kõik tundub tavalisest mitu kraadi kurvem ja halvem. Arvestades, et mulle NORMAALSELT tundub asi nagunii normaalse inimese vaatest kurvem ja halvem, näib praegu kõik ikka päris paha.
Kass läks voodist ära, koer tuli siia tuppa ja heidis põrandale.
Minu aju: "Ta ei julge voodisse minna, mis siis, et kass on hoopis aknalaual, sest see on nüüd tema jaoks Ru koht!"
Noh, lahendame asja, minnes ise voodile istuma ja kutsudes Totoro enda kõrvale pikutama. Mhmh!
Asi toimis kõva kolm minutit, siis tuli Ru mulle sülle ja veel minuti pärast lahkus Totoro teise tuppa.
Ohjah.
Poeglaps hommikul: Kas Ru lõi eile Totorot? Kaks korda? (Tema magas ja ärkas koera karjatuste peale ainult korraks üles, nii et üleküsimine on põhjendatud.) (Jah, vahepeal on hommik tulnud.)
Mina: Mhmh. Ma olen nüüd päris mures. Ta on ju nii õrna hingega koer!
Poeglaps: Jah, mina ka ... Ainus hea asi on, et kui me nüüd hakkame Totorot rohkem nunnutama, see kassi üldse ei huvita. Sest ta on kass!
Muidu: nägin üht oma parimat unenägu kogu elu vingete unenägude kontekstis.
Vahetult kui ärkasin, ütlesin pojale, kes kooli minemas, et see uni oli lemmik, ja siis jäin uuesti magama. Muuhulgas nägin siis unes, kuidas jutustasin (inimestele, kellega tegelt enam ei suhtle) ümber eelmist unenägu. Sest ei tahtnud seda unustada.
Unenägu oli inimestest 60+.
Ma nagu olin ka kambas, aga mitte mingi oluline liige, lihtsalt sain vaadelda.
Olin ka ikka nii vana kui olin, aga see pole oluline.
Unenäo sisu oli "vanade" inimeste seltskond, kus üks liige oli hirmus rikas ja teised lihtsalt jõukad ja siis nad seksisid, sõid hõrgutisi ("Hmm, poleks IIAL arvanud, et mulle toores maks maitseda võib, aga "..." (unenäos hõrgutise rahvuslik nimi, loomulikult oli see mingist rahvusköögist) on väga hea!" ütles see mees, kel oli sitaks raha ja kes oli nii nägus, awww.
Selles sõpradekambas nad ka deitisid omavahel, aga seal polnud midagi võltsi, vaid see oli selgelt "Kui me klapime, jee, seks ja südamekesed! Kui me ei klapi - noh, sõbrad oleme ikka edasi, eks ole!"
Mingit soolist diskrimineerimist polnud, homod omavahel, lesbid omavahel, heterod omavahel ...
Nägin isegi seksi. See oli täiesti erutav, aga muid detaile peale selle maksa, kahe tegelase välimuste ja ühe seksistseeni enam meeles pole.
Aa, see ka, et nad olid koos mingis kas luksuslaevas või peenes hoones vms - oli palju erinevate funktsioonidega kohti ühes puntras, ei käidud väljas, et söögisaalist oma tuppa seksima jõuda ja kellegi kodu polnud samuti pildis. Ka väliskeskkonda unenäos üldse polnud, ainult ruumid ja aknast välja ma ei vaadanud.
***
Täna hommikul on annus ibukat juba sees ja suht minimaalne valu, ei kisu sumatriptaani poole veel, tänan küsimast.
Mul on tunne, et vähemalt minu kass saab aru, et mõni asi on natuke olulisem, kui teine asi (iseasi, kas teda huvitavad potentsiaalsed ebameeldivamaid tagajärjed või minu vihastamine). Näiteks laua peale ronida ta ei ürita, kui ma näen, aga see on tema jaoks selgelt selline "no tehniliselt ei tohiks". Aga kui ta hommikuti üles ärkab, on tal kombeks meie voodisse tulla kas nurruma või teki alla ronima vms, et seal meiega veel natuke pikutada, kuni inimeste ärkamise aeg on. Ja üks hommik ma ärkasin ehmatusest ja valust karjatades, sest see seitsmekilone tõbras hüppas mulle kõhule - ja siis oli küll aru saada, et tema sai ka aru, et nüüd läks küll viltu ja et päris nii ei tohiks. Puges pool päeva veel.
VastaKustutaRents, mul oli oma kassiga omal ajal tunne, et ta võtab laua pealt äraajamist kui söögihierarhia kehtestamist: kui mina olen köögis, on minul eesõigus laua pealt süüa. Kui mina ära lähen, on tema kord.
KustutaRents, siit tuleb nüüd klassikaline "minul on raskem elu kui sinul" kommentaar: minu kass kaalus oluliselt rohkem kui sinu oma, kui ta mulle, kes ma voodis lamasin, kõhu peale hüppas. Kapi otsast kusjuures. Niisiis, I feel your pain.
KustutaAga Totoro on nii ilus!
Totoro on ilus, võluvalt jõulise väljanägemisega koer.
VastaKustutaRu on lummav, mulle kangesti meeldivad mustad kassid. Neil näib olevat iseloomu isegi siis kui seda ei ole, värv loeb :D
"Raskem kui sul" - rubriigist: kolleegil kukkus kunagi ahju otsast (ta koduks on mõisahoone) hiir une pealt juustesse.
Ükski kass ei tekita sellist tramburaid, selle peale võin seepi süüa!
Põhjarahvastel on toore maksa söömine päris rahvatava, iga väikese liharäbala küpsetamiseks ei hakka ju puid kulutama. Kuigi esimese asjana tuli meelde Rosemary laps, just see, kuidas stseeni raamatus kirjeldati...võimas ja õudne korraga.
OK, neelasin "raskem kui sul" sööda alla: aga mul, kui New Mexicos elasin, kukkus prussakas (seal on need 2x nii suured kui Eestis) - jah, prussakas juustesse. Öösel. Kui abikaasa oli komandeeringus.
KustutaMul on kaks täitsa süsimusta kassi olnud elu jooksul. Üks emane, teine isane. Must kassivärv, mu lemmik!
Oh mind küll. Põhiprobleemist käisin kaarega mööda. Tegelikult tahtsin kõigepealt öelda seda, et mul on kahju, et sul need jubedad peavalud on.
VastaKustutaValud on rõve, sest nad kustutavad KÕIK muu su elus ära ja see valunon ainus ja viimane asi, millest sa teadlik oled. Ja selle õudse tunde vähendamiseks võtan ma iga kell ennem liigse annuse ravumit, kui vaatan kella. Tunnen Sulle kaasa.
VastaKustuta"Raskem kui teil", hehe, hahaha. Mul on noored kassid, kes väga noortena öösiti ringi myrgeldasid, sh ronisid teki alla ja hammustasid jalgu, trampisid sinust mitu korda yle ja. Praegu nad väga ei viitsi, ronivad niisama voodisse laiutama.
Yhes eelmises elus olid mul majas rotid ja öistel toiduotsimisreisidel kukkusid nad magavale mulle pähe. Ei olnud väga hirmus, selles reaalsuses olid teised probleemid. 😁😁
Nunnud elukad, pikka ja leebet kooselu teile.