Mammaline

Eile ostsin pojale lõpetamiseks pintsaku ja püksid. 
Mitte päris ülikonna, aga odav see lõbu ikka ei olnud. Ja sealjuures polnud pintsakul isegi taskuid! Ainult hoolega ääristatud sisselõige ja sellele peale õmmeldud võltstaskuklapp. Pükstel olid samuti võltsid mittekasutatavad tagataskud, aga vähemalt ees olid korralikud. Sügavad ja mõnusad. 
Ma ei saa aru, miks nii. Tähendab, ma saaksin aru klapist, materjali ja töövaeva kokkuhoid, aga see seal klapi all näeb ka välja nagu taskuks minev värk - aga selgub, et lahti ei käi. 
Et päris taskuid saada, ei tuleks teemaks mitte sada kaheksakümmend euri pintsaku eest, vaid umbes nelisada. Ja no nii palju ma taskute eest maksma pole valmis - ja pealegi oleks siis tulnud veel poode otsida. Niigi käisime juba kolmes!

Oeh, ma ütlen.

Aga no Poeglaps tahtis lõpetamiseks ülikonda, mul on hetkel hoolimata Ukrainale annetamisest rahaga hästi, nii et miks öelda ei? Muide, ma mõtlesin sellele, et tahaks ikka osta mingit LAHEDAT ülikonda siis, kollast rohelise ruudustikuga vms - aga tema ei tahtnud. Ja no kes seda värki kandma hakkab? Mina v? 
Ta sai sellise, nagu tema tahtis. Hallikassinine pintsak, kreemid püksid. Pükste kohta arvas, et need on nii kõlblikud, et neid ta kannab muidu ka kui mingitel üüberpidulikel juhtudel.
Ei, need ei ole hirmusuhked viigikad, need on normaalsed püksid, millel kerge viik sees - selle saab tugevamaks pressida, aga vaatab, kas noormees üldse tahab. Vbla on niigi hästi.
Nii et phmt see läks kenasti vähemalt. 

Siis teen oma emale külla minemiseks quiche'i kaasa ja kuna mu ahi ei olnud kõige puhtam, kaasnes taigna eelküpsetamiseks ahju hästi kuumaks ajamisega siuke suitsu sissetung, et alarm hakkas üürgama. 
Ma ei olnud seda veel kordagi välja lülitanud, nii et ei teadnud, kuidas see käib. Olles andurit korra käes keerutanud, andsin selle pojale, et ehk tema leiab väljalülitamisnupu?
Tal läks veidi aega ja lõpuks selgus, et mingi pabervärk tuli maha rebida ja nupp on seal all.

Kui jube vali kisa peatunud, vaatas Poeglaps mind väga pettunult. 
Mina: Mida? Ega ma seda seepärast sinu kätte andnud, et ma ise ei oska, ei saa, appi! Ma andsin seepärast, et undas jubedalt ja ma arvasin, et sinu käes läheb kiiremini!
Tema: Ma ei ole selle üle pahane. Aga enamik inimesi oleks enne ülespanemist ka vaadanud, et nad oskavad selle vait panna, kui vaja peaks olema. Sina paned lihtsalt kapi otsa!

Nii on. 
Ma väga kartlik ja ettevaatlik pole. 

Nüüdseks viimaks arusaadavatel põhjustel.

Olgu, quiche valmis, varsti teen ka peedi-küüslaugusalati, pakin asjad kokku ja emme, tütre ja pidupäevaks linna vahetanud õekese juurde. 
Aga kiirustama küll ei hakka. Mingi kolme paik saan vast kodust minema - ja kui ei saa, no kurat. 
Mul on ka emadepäev, täielik õigus vabalt võtta!