Lennuvõime

Esiteks olen ma väsinud, teiseks haige, kolmandaks vaene ja neljandaks päris krdi ilus.
Mulle meeldib peeglisse vaadata.
Aa, et mis uudist on?
Ei midagi. 
Uudist ei ole midagi, välja arvatud et me oleme K-ga vist paar seekord isegi väljaöeldud ideega: "Sa oled mu significant other".
Mis teeb mu ühelt poolt väga rõõmsaks, aga teisalt on veidi nukker, sest noh: mõned siin leidsid vahepeal leekiva armastuse, ja see on parim, mida elul mulle pakkuda on. "Ma korra ütlesin sulle seda, nüüd peab piisama umbes igavesti".
Inimesed tekitavad minus turvalisuse tunde? Või siis ebaturvalisuse, kui ma ei usu, et armastatakse?
No ma võtan, mille saan.

Murca rääkis, kuidas on mingi tase inimesega suhtlemises, mille puhul ta tuleb sinuga välismaale kaasa, kui sinna kolid. Ja tema suhted, KÕIK suhted kõigi inimestega, on stiilis: "No kui sa vahepealt Eestisse sattud, anna teada siis."
Arvas, et kui mina koliks, Poeglaps tuleks veel kaasa, aga Tütarlaps enam mitte, suhted ju muutuvad. Ja miski pole eluks ajaks. Ju? 
Ning mina olen: Poeglaps ka ei tuleks kaasa, heh. Kui ma talle VÄGA häid tingimusi pakuksin, vbla kaaluks hetke - aga ei, tegelt ei. Ja ega mulle polegi tähtis, et oleks muutumatu suhe ja eluks ajaks ja kindlasti hüpoteetiline Tema 20 või isegi 2 aasta pärast tuleks muga kaasa ja lapsed ei kasvaks jms.
Ma tahan, et keegi oleks, kes PRAEGU tuleks. Ka kuu aja pärast võib keegi mulle lähedane või ma ise tellisega pähe saada, silmini kellessegi teise armuda või mida iganes. Aga just see, et praegu, hetkel, olen ma armastatud, hoolitud, kellelegi tähtis, on tähtis. 
Mitte see, mis juhtub aasta või 10 või 100 pärast. 

Ma olen vähenõudlik? Tegelt ei ole. 
Ma tahan olla endale tähtsa inimese jaoks tähtis. Ja see ei ole vähe tahetud.
Ilmselgelt. 

Aga noh - tegelt on väga hästi. 
Sest leekivad armastused inimeste poolt, kes ei ole enne juba mu lemmikud, on päris hirmsad olnud. Kui mind hakkab eredalt tahtma inimene, kelle osas mul (veel? no ei tule ka enam) vastavat tunnet pole, ma põgenen. Sest mul on nii halb, et ...
Sääraste suhete võimalik kordumine mind küll grammigi rõõmsamaks ei teeks. Nad on jäänud ajju kui: "Ma olin ikka VÄGA meeleheitel selgesti, aga noh - õnneks on need nüüd möödas, ei iial enam, ei tee endaga nii!" ja olgu.
Nii on.
Möödas. ÕNNEKS!!!
Välja arvatud kui ikkagi meelde tuleb ja mul on nii jäle sellele mõelda, et ... phmt sama tase, kui vägistamistele tagasi mõelda. 
Jap, tundub sama, mhmh. 
Nii et on hästi, on väga hästi, K on nii armas ja ...

Aga ikkagi ajab mind segadusse, kuidas ma olen NIIIIIIIIIIIIIIIII väga kirglik, hell, õrn, ilus, tark, hea kokk, hea ema, manic pixie girl jne jne jne, unistuste naine - ja no ... no EI.
Nagu .. we all have wings, but some of us don't know why - ja ma olen ikka väga veendunud, et enamik inimesi ei tea, mille jaoks tiivad on. 
Ma olen väga, väga, VÄGA imelik oma lennuvõimega; kõrgemale, kõrgemale, kõrgemale!