Käisin juuksuris.
Väga halb.
Seekord mul saabus ka arusaamine. Et kui ma neljandat korda tulen ta juurest jubeda vanamutisoenguga, Poeglaps oigab (seekord oli ta kaastundlik, sest ma ise olin nii õnnetu, aga andis ikkagi märku, et nii Karen) ja mulle endale absoluutselt ei meeldi, äkki tasuks mitte enam tema juurde minna.
Aga eelmine kord ma sellest veel aru ei saanud. Võtsin kodus käärid, lõikasin soengusse nurgad sisse ja teravaks ning olin suhteliselt rahul lõpptulemusega. Nii et läksin aga jälle.
Lissalt seekord on juuksed nii lühikesed, et veel maha lõigates MIDAGI saavutasin - aga kõrvade ette pikki ribasid ei kasvata, käärid või mitte käärid. Ja siis korraga saabus valgustus: kui mulle ei meeldi, kuidas ta lõikab, miks ma käin seal??? See ei ole ühe ega kahe korra ebaõnn, halb soeng sealt ja temalt on reegel!
Ohjah.
Oleks varem märgata võinud? Oleks.
Nüüd lähen homme kaltsukasse salle ja rätikuid ostma. Eksole, vahepeal olin juba üsna võõrdunud peakatetest, mis pole kapuuts - aga nii ei saa ju ringi käia. Võeh!
Poeglaps: "Ainus hea asi: see kasvab üsna kiiresti välja. Selline soeng kaua ei kesta."
Loodetavasti kasvab ruttu tõesti.
Ma ise olen oma emale mitu korda mingi rõveduse pähe lõiganud, nii et vbla kuidagi karma. Ainult et ma ei tunne end paremini oma ema kunagi rikutud välimuse pärast, kui jälle peeglisse vaadates ohkan. Ja ERITI mitte paremini, kui mõtlen, MIKS MA OMETI ei taibanud, et sinna ei tasu tagasi minna?
Lisaks viletsatele soengutele oli ka muid reetlikke detaile - näiteks saatsin kunagi talle pildi, millise lõikuse ma umbes saada tahaksin, ja sain vastu jutu, kuidas lõigata ta selle mulle ju saab, aga sellise välimuse jaoks läheb vaha ja geeli ja üleüldse palju meiki ka. Oot, mis ma refereerin, ma võin ju tsiteerida!
Mina võin pixie lõigata aga , et ta sama hea välja näeks, kui sa
googeldad pilte ,pead : igapäevaselt ,kas föönitama või erinevaid
juuksevahendeid kasutama. Fotodel on modellid, kes on tuunitud ja
meigitud . Lisaks paljudel lisaks photoshop. Lootes , et iga hommik
ärgates on sama soeng ilma hoolitsemata on liiga palju nõutud:) Mõtle
oma soovile rahulikult järele kuna sul on loomulik lokk :)
Mina mõtlesin seepeale ainult, et dohh, ma ei tahagi ju talt muud kui lõikust. Ent nüüd, takkajärgi, taipan, et see pilt tekitas tas tõrjereaktsiooni ja ta ei tahtnud üldse sellise välimuse tekitamisega tegeleda.
Ohjah x2.
Võibolla ma ikka ei tabagi teiste mõtteid õhust ja vähimagi vihje peale. Õigemini, ma teen seda küll - kui olen valmis, et need mõtted võiksid tekkida. Enamasti. Aga kui ma siiralt arvan, et kõigile meeldib ju see pilt, mille taolist soengut ma tahan, ega ma ei korja üles juuksuri teravat vastureaktsiooni.
Oot, ma vaatan, kas nimetet pilt mul kuskil alles ka on. Oleks hea juttu illustreerida.
Ei, te ei saa pilti mu praegusest soengust! Kui ma juba endast pildi panen, siis see peab mulle enam-vähemgi meeldima ja teha-üles panna ekstra koledat pilti, et te ikka mõistaksite MIKS see soeng mulle ei meeldi, pole kellelegi kasulik.
Sest enam, et mu poeg juba magab ja endlitegemist ma küll praegu õppima ei hakka. Võeh.
See ei ole see pilt. Täiesti suvaline pilt on. Üritasin leida midagi, mida võinuksin tookord saata. |
Pea on kergem ka, nii et lakkamatult on meeles, kuidas nüüd on teine soeng ja ühtlasi, et see on NII HALB. Nagu ... ausalt, mul lihtsalt ei jõudnud varem teadvusse, et inimene tahabki teisi Kareni-taolisteks teha. See ei ole õnnetus, vaid ta teeb nii meelega. Hea meelega. Nii on õige ja hea.
Aehhhh ...
Praeguse soengu sarnast pilti ma lihtsalt ei oska guugeldada - midagi ligilähedaseltki jubedat ei tule. Oot, ei! Meestel on sellist lõikust!
Tema peas see ei näe nii jube välja, aga kujutlege asja lillana ja minu pähe. Pisikesed "nunnud" kolmnurgakesed põskedel ja igasuguse iseloomu või aktsendita lühike kukal.
Ohjah x3.
Möö. Aga samas ägedate rätikute-turbanite aeg kõlab toredalt.
VastaKustutaEhk ma olen ka mõnevõrra üle pakkunud =)
KustutaEhk: ei ole ju niiiiiiiiiiiiiiiiii halb. Lihtsalt kehv.
Samas - umbes see mõte viis mind ka jälle sinna tagasi: "Ei olnud ju niiiiiiiiiii halb, lihtsalt kehv."
Enam ei lähe.
Se viimane pilt meenutab mulle aega kui pixie soengut välja kasvatasin ja juuksuri juurde otsustasin minna. Siiamaani oeh ja võeh emotsioon. Tunnen kaasa!
VastaKustutaKusjuures ma mäletan seda. Mulle tundus üsna okei - aga sina ei olnud tolal ka vanuses, kui veider vanamutisoeng tekitaks tunde, et oledki väga keskealine ja väga kinnise mõtlemisega - sinu peas oli see anakronistlik. Aga mina nüüd küll olen.
KustutaVähemalt on minu märgade kätega läbisasimine kaotanud peast ära jubeda kiivriefekti, mille andis fööniga koolutamine.
Tegelt see oli päris tundetu vastus, eks?
KustutaKrt, ma avastan ikka ja uuesti, et mu endapilt ei ole empaatilisuse suhtes päris pädev. Aga no see pilt on juba nihkumas rohkem traditsioonilise autisti: "No ma hoolin, aga ma ei saa aru, noh!" poole.
Aitäh kaasa tundmast ja ma takkajärgi tunnen sulle ka!
tema kirjavahemärkide ja tühikute paigutus on kah halvaendeline, kuigi ma teoreetiliselt suudan kujutella ja üritan end veenda, et inimene võib olla kirjaoskamatu ja sealjuures üliosavate käte ja hea kunstnikusilmaga.
VastaKustutaMa vaatasin, et kirjavahemärkidega veidi lohakas, aga see pole ju tähtis.
KustutaTäiesti tumba! (Enda kohta käib.)
Üldistan oma kogemust:
VastaKustutaMumst on juuksurite tsunftis vaikiv salakokkulepe kõigile üle neljakümnestele naistele lõikusejärgselt mingi matemaatikaõpetaja kiiver pähe föönitada ja see lakiga tsementeerida. No ja kui siis ei taha selle müttamise käigus kohe kätt vahele panna ("Aga äkki SEEKORD tuleb ilus?"), siis on endal küll lõpuks rämedalt rüvetatud tunne koos mõttega "vähemalt juuksur on õnnelik"
Ma absoluutselt ei talu juuksuri juures käimist, olen protestimiseks liiga arg ja liiga pime (töö käigus ei näe peeglist midagi) ning seepärast kipun oma kolme karva ise lõikama. Kui juba LIIGA koledaks olen püganud, siis ohkan ja lähen järjekordsele lootuse retkele - äkki seekord tuleb ilus?
Sul on võimsad juuksed, loodan, need teavad kindlasti ise, kuidas end pärast vägivalda uuesti ilusaks keerata. Ja rätikud, jee. Krt, mul on vist koonusekojuline pea, rätikud ei püsi. On sul ehk mõni nipp pakkuda, kuidas need paigale jääksid?
Ei ole nippi.
KustutaAga aitäh!
Ma lõikan ka enamasti ise ja siis loen kummastusega neist naistest, kel on juuksuritega hea suhe ja saavad, mis tahavad ja pareminigi veel.
Üldiselt on mul teooria, et need on mingid hästi kallid juuksurid suurtes linnades =P Umbes et kui juba paljude vahel valida on, siis mõni on lihtsalt kallis, aga mingi on kallis ja hea ka.
Aga väikestes kohtades on parimal juhul "täiesti normaalne":
Ma Türil kohtusin sellisega.
mul on üks rätikunipp - kõigepealt vean kolmnurkse räti otsad kukla tagant risti ja siis uuesti otsa ette ja seon seal otsa ees kinni, välja kukub midagi turbanilaadset. Minu jaoks on see hea nõks, sest aitab juuksekrunni lahti pudenemast hoida, aga teoreetiliselt võiks töötada ka ilma krunnita.
KustutaSee, kui kõrgel või madalal ma laubal selle sõlme teen, sõltub sellest, kui soe või külm mul parajasti on ja kas ma tahan laupa soojas hoida või mitte. Madalamal püsib muidugi paremini.
Minu kogemus: väga väike linn, väga odav juuksuriteenus, ia iga kord (v.a. üks, kus me lobisema jäime ja teatud strateegiline osa lõikamata ununes) saan Dianalt tänaseks täpselt seda, mis tahan. Rõhuga sõnal “tänaseks”. Mul läheb kaheksas aasta tema juures, ja umbes aasta läks ta väljakoolitamiseks :) Teisisõnu käeväänamiseks, et teeme nii, nagu MINA tahan, ja mitte teisiti.
KustutaLife hack: juuksuril EI TOHI lasta peale lõikust föönitada. Kui väga vaja, näiteks talv ja külm, siis föönitad sealsamas ise, ja kui juuksur sellega miskipärast ei nõustu, võib äärmisel juhul temal lasta kuivatada, kuid üksnes kergelt sasides - igasugune KOOLUTAMINE tuleb rangelt ära keelata, rääkimata juukselakist.
Ning jaa, annan endale aru, et minusugust klienti enamik juuksureid välja ei kannataks, aga ennäe, mul on vedanud, nii Eestis kui siinpool vett.
Rätikutest. Ma väga vilunud rätikandja. Samas, ainukesed, mis peas seisavad, on puuvillasest (mittelibedast) materjalist rätid.
Aga sulle, vvn, soovin vaprat vastupidamist, juustega on õnneks see hea asi, et toimunud tragöödia pole pöördumatu.
P.S. Esimene foto on üliäge. Ma pole küll asjatundja, kuid erinevalt su juuksurist ei näe põhjust, miks ei võiks hommikuti sellise soenguga ärgata, ilma et jubedalt vaeva peaks nägema, meikima või photoshoppima vms.
oleneb juustest. Kui mul oli poisipea, siis üsna pika pikkuseni tahtsid juuksed kasvada otse üles, nii et pildisoengu saavutamiseks oleks neid pidanud jõuliselt peadligi muljuma-lakkima.
KustutaMa olen ühe hea juuksuri juurde sattunud. Üks kord.
KustutaTagasi ei läinud, sest hoolimata ilusaks lõigatud juustest ajas mõte tagasi minemisest kabuhirmu oeale.
Ta. Rääkis. Kogu. Aeg.
Kõige hullem: ootas, et ma vastaksin, reageeriksin. Olge mõistlik, seda pole võimalik taluda.
mina olen see õnnelik, kel on oma juuksuriga hea suhe :) käisime koos tantsutrennis ja ta tegi mulle meie esimeseks esinemiseks soengu. olin müüdud ja tema klient nüüd juba ca 15 aastat.
VastaKustuta