Teate, nii väga kui Ameerika filmikompaniisid ka kohane sõimata on: kasumiahned, lollakad, autoreid ahistavad, näitlejatele halvasti maksvad, teevad igavaid filme jne - ühe asja on nad hästi sisse viinud.
Teistest rassidest (kui valged) näitlejate kasutamise.
Oli aeg, kui mina ka silmi pööritasin, kui raamatu järgi oli tehtud film, tegelane raamatus oli heleda naha ja tumedate juustega, ja mängis mustanahaline näitleja. Aga nüüdseks olen sellega nii ära harjunud, et pööritan silmadepööritajate peale silmi. Nagu ... mis seal vahet? Inimene on inimene!
Ma olen ikka veel häiritud ilmsetest loogikapuudustest stiilis "iidses külas elavad koos väga erinevat värvi inimesed, kes abielluvad üksteisega, aga kuidagi pole külarahva värv aastasadade jooksul ühtlustunud" või "kogu küla on pruuninahaline ja siis sünnib pruunidel vanematel üks väga heledanahalisest asiaadist laps ja keegi isegi ei imesta, et kuidas see võimalik on". Aga ma olen täpselt samamoodi häiritud, kui isal on (tegelikult kasu-)laps ja keegi ei imesta, kust ta selle lapse sai ja laps ise ka ei uuri, et oot, kus mu ema on, milline ta oli, mida sina tema vastu tundsid jms.
Ehk mind ei häiri, kui tegelane on teist värvi kui raamatus, mind häirib, kui tema tausta arvestades ei ole tema värv, käitumine või kogu isiksus loogiline.
See on selgelt harjumise teema. Algul tundusid mustanahalised haldjad võõrikud, nüüd täiesti normaalsed.
Asiaadid on mu arust alati sobinud igale poole. Aga ma olen ka iluimetleja ja see on raudselt kõige ilusam rass mu arust, nii et mu reaktsioonid ses osas on väga mõistetavad.
Et ma mitte võtan omaks, vaid otseselt rõõmustan, kui naistegelased pole kas hirmus kõhnad või vähemalt selgelt välja joonistunud skulpturaalsete lihastega, on vähem harjumise ja rohkem "viimaks ometi!" teema. Aga huvitav, kas filmitööstuste näitlejavalikud suudaksid mind ka veenda, et just märgatavalt ülekaaluline on ilus?
Ilmselt mitte. Inimeste maitsed erinevad ja Ameerikamaa filmides-telesarjades on mitmeid minu meelest igava või lausa koledapoolse välimusega isikuid südametemurdjateks ja iluikoonideks tembeldatud. See ei muutnud mu seisukohta, et Richard Gere ei ole kunagi olnud eriti kena mees või Scarlett Johansson ilus naine. Ilus mees pole Gere ammugi, ilmselt kena naine Scarlett Johansson siiski on. Lihtsalt ma unustan kogu aeg ära, milline ta välja näeb üldse ja kui siis pilti näen, olen pettunud. Sest ta peaks mingi hirmusilus olema teoreetiliselt, aga on ... kergelt lömmis näoga suvakas. Pole kole naine, aga ei midagi jalustrabavat.
Erinevalt nt Gail Deverisist.
 |
| Gail Devers |
Ühelausega: kuigi mu teadvus on harjumuse tekitamisega mõjutatav, ei ole see väliste mõjutuste poolt väga muudetav. Mulle võib aastakümneid pähe määrida, kuidas Richard Gere on ilus mees, ma võin temaga filme vaadata, mulle võivad need isegi meeldida - aga tema kui mehe peale mul ikkagi isegi natuke ja teoreetiliselt kõvaks ei lähe.
Või Russel Crow. Ei, ta on ilmselt tore inimene, kuigi näeb välja nagu vananev oss, aga mingi valemiga ma ei saa aru, kuidas ta ILUS on kellegi meelest.
 |
| Veel Gail Deversit |
Muidugi, muidugi, maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. K. just ütles, et tema meelest on Leonard Cohen'i "Hallelujah" sõnad "nats cringe".
Nagu mis mõttes. Nagu misMÕTTES?! Esiteks on need piisavalt hämused ja kujundeid täis sõnad, et igaüks võiks neid tõlgendada üsna nagu tahtmist on. Teiseks isegi kui oletada, et pooled sõnad räägivad sellest, kuidas Taavet kirjutas loojale kiituselaulu ja nüüd teeb Cohen oma kiituselaulu, tuleb ikkagi sisse ka see köögitooli külge sidumine, troonilõhkumine, juuste mahalõikamine, "remember, how I moved in you" ja no selline eraelu ja piibelliku sidumine ... mitte mingi valemi järgi pole piinlik ju?
Tõsi, minu jaoks ongi piinlikud ainult liiga labased ja väga üheseltmõistetavad sõnad. Millel on lollid riimi-pärast read sees.
Aga K-le tundub, et Coheni "Hallelujah"paneb piinlikkusest kõrvale vaatama.
Mis. Iganes.
Algest teemast õnnestus nüüd päris kaugele veereda.
Aga jah. Mustanahaliste haldjate vastu pole mul midagi.
See-eest on mul midagi lühijuukseliste meeshaldjate vastu. Krt, teil on haldjameeste kujutamiseks võtta nii vinge aluspõhi nagu pikkade juustega ilusad mehed ja siis te rikute selle meelega ära?
Ma kujutan ette väga väheseid mehi, kes pole pikkade juustega kenamad kui lühikestega. Enamasti on nad looduslikult kiilanevad siis või on neil mingi fantaasiarikas lõikus ja värv seal lühikestes juustes.
Mina tean, kes on Gail Devers ja täpselt samadel põhjustel! Mulle tunduvad just tumedanahalised kõige ilusama rassina, võib-olla seetõttu, et ma ei salli eriti oma lubjakarva nahka ja seetõttu ei oska ka asiaate (ok, kõik neist pole üldse valged) eriliselt ilusaiks pidada. Russell Crowe mulle meeldib, aga ma ei leia, et ta ilus on, ta näeb lihtsalt soe, hea ja turvaline välja :D Gere - täiesti tavaline mees, ok, tal on ka soe ja sõbralik pilk, aga see ei tähenda ju ilu?
VastaKustutaAga sinu jaoks ilmselt jube ülestunnistus - mulle väga meeldib Coheni "Halleluja", aga ma pole kunagi selle sõnadesse süüvinud ja kuna ma muusikat kuulates enamasti sõnu ei kuule ja eraldi neid lugema pole vaevunud, siis ma ei teagi, millest see räägib...
Ei ole jube =) Lissalt ... kui juba öelda, et sõnad on cirnge, eeldab see ju, et ON sõnadesse süvenetud ja need on seganud.
KustutaKusjuures tegelt ma olen peaaegu kindel (küsisin, aga ta läks arvutiga mängima ja ma pole vastust saanud), et ta on mingeid sõnu märganud ja tal on mulje, aga ta pole iial neid sõnu endale välja otsinud rääkimata huvist, kuidas ja miks Cohen just sellised sõnad kirjutas.
(Lugu: ta läks hoogu ja algsetes "Hallelujah" sõnades on 80 värssi. Ja siis ta on sealt esinemiseks ja plaatidele igasuguseid erinevaid välja valinud, sageli esitanud laulu sõnadega, mis on täiesti erinevad eelmisest korrast, mil ta sellega esines, ja inimesed, kes kaveritele sõnu valivad, on teinud igasuguseid erinevaid versioone ka. Kõigi sõnade üldmõte on umbes see, et ükskõik kui karmilt ja jubedalt suhe läheb, mingi aja pärast on vähemalt mingi osa sellest olnud sisemine ülemlaul ja ime.)
Aa, sellele, et miks cringe, ma sain vastuse: et mingi kiidulaul jumalale, noh.
Kustuta80 SALMI, mitte värssi.
KustutaToortõlge inglise keelest, kui ma tähendust läbi ei mõtle, on väärakas :P
Sarikommenteerin =)
KustutaEhk teemal "pole sõnu kuulanud" vs "nats cringe" - minu jaoks on oluline see, et kui inimene võtab seisukoha, tal ka oleks, mille põhjal seisukohta võtta. "Ei tea, pole huvi tundnud, mul ei ole tugevat arvamust" on HOOPIS teine asi mu jaoks, kui "ma ei ole küll sõnu eraldi lugenud, rääkimata teadmisest, et miks ja kuidas nad on just sellised, aga mingid fraasid jäid kõrva ja see on cringe värk".
KAHEKSAKYMMWND salmi 😮
VastaKustutaMa niimoodi vällamaa muusikat kuulangi, et paari fraasi põhjal liigitan loo igavaks, imelikuks või ylinõmedaks ja rohkem ei syvene. Huvitav väljend vbl paneb sõnu otsima. Kuna ma ise hobi korras laule nikerdan, siis on kuulamisel tekkinud professionaalne kretinism detailide põhjal asju siia või sinna liigitada. Nii et vabalt võib olla "kuulsin paari fraasi ja tekkis cringe tunne".
Ma ei ole kunagi näitlejaid jt artiste fännanud. Nad elavad kuskil väga kaugel ja ei taha minu olemasolust midagi teada, ja las neil olla oma eraelu. Aga see, MIDA nad teevad, on juba teine ja põnevam asi, ja paraku see inimese kaunist väljanägemisest ei olene. Krundiks all on teadmine, et mida a olen inimkonna põhjakiht ja iga teine inimene, kes viitsib vähegi enda eest hoolitseda, on vähemalt kena ja mõne nurga alt alati ka imekena. Aga siis ytleb ta meedias midagi pahatahtlikku ja lolli ning mul on tema kurja-inimese-larfi edaspidi alati õudne vaadata. Välimisest ilust olenemata.
Mul on üldiselt sama, "tühistamine". aga ma pole iial aru saanud, miks see halb asi on. Tegudel on tagajärjed - on alati olnud, mismoodi see uus on, et ma pedofiilist režissööri filme ei taha vaadata? Aga just ilu teemadel oli naljakas, kuidas ma mingil hetkel kaotasin tunde, et Jonny Depp on imeline olnud - ja kui sai selgeks, et Amber Heard valetab räigelt ja jultunult, hakkas noor Depp taas sündantmurdev olema. Või noh, isegi mitte väga noor. Lihtsalt "enne kui ta päris vanaks sai".
Kustutamina kuulsin Gail Deversist esimest korda, aga kui ma seda teist, suuremas plaanis pilti vaatan, siis midagi on temas sinuga väga sarnast.
VastaKustutaKle, on jah =) Aitäh! Midagi naeratuse ja pilguga. Ja üldine silmade-nina-suu-lauba-lõua asetus ja kuju.
KustutaEga aastal 1993 keegi teine avalik isik vist hiiglapikkade küüntega ka elanud ja seega ma võtan ka kerge hingesuguluse :P
Deversil oli küünte tõttu lähteks eripärane käte asend, mis mulle kui kunagisele noortemeistrile 100 meetri jooksus (ei naera seal!) meelde jäi. Üritasin leida pilte (väga küll ei otsinud) ja leidsin sellise - https://www.gettyimages.ie/detail/news-photo/gail-devers-of-usa-nails-are-seen-in-the-beginning-of-the-news-photo/72358477?adppopup=true
VastaKustutaSel pildil ta alles sätib käsi joone taha, aga klassikalist stardiasendit ta ei kasutanud, minu mäletamist mööda toetus peopesale.
Ma tunnen end solvatuna, mismõttes ei mäleta keegi, kes Gail Devers on. Ma isegi mäletan, kes on Paraskevi Patoulidou (see oli see, kes võitis olümpiafinaalis kulla, kui Devers viimasel tõkkel ninali käis Barcelona OMil)!
VastaKustutaMuidu -
Ajaloolise isiku asendamine teisest rassist või soost isikuga on vale.*
Väljamõeldud isiku asendamine kellega iganes on okei.
*(kui see oleks vastastiku asendatav, oleks endiselt vale, kuid talutav, aga tundlikkus "blackface'ide" suhtes viitab, et see on ühesuunaline).
samas on ajalooliste tegelast "valgendamine" pikalt ikka massiivne olnud, kuni kõige viimase ajani. Mitte blackface, vaid lihtsalt valge näitleja. Wiki whitewashingu artiklis on tublisti näiteid isegi suht hilisest ajast, lihtsalt tuleb ajaloolised tegelased fiktiivsete vahelt välja sõeluda, aga üks konkreetne, mida seal ei olnud, on nt Dépardieu Alexandre Dumas' rollis, aastal 2010.
Kustutaja siis on selline vahepealne nähtus, nagu ajalooliste tegelaste põhjal tehtud fiktiivsed karakterid - Bass Reeves olevat nn Lone Rangeri prototüüp või inspiratsioon, aga seda lone rangerit ei ole vist küll kunagi värviline näitleja kehastanud.
ja siis tundub mulle, et fiktiivsetelt tegelastelt, kes on filmis endas teksti põhjal mingi konkreetse taustaga, võiks rohkem füüsilist sobivust nõuda kui lihtsalt kirjandustegelase kehastamise puhul, kus saab alati öelda, et režisöör teeb raamatu ainetel ikkagi omaenda teose ja et tema versioonis on lihtsalt mingi muu etniline taust (või see ei ole lihtsalt oluline). Kuigi algsete raamatute autoritel võib muidugi oma seisukoht olla.
Ja siis on veel omaette teema see, mida ajalooline tegelane ise asjast arvab, kui ta juhtub elus olema. Minu seisukohta see mõjutab, aga kahtlemata on siin vaidlemise ainet.
Ja siis on nt selline juhtum, kus Joseph Fiennes kehastas (suht hiljuti) Michael Jacksonit ja mitte kõige nooremas eluetapis. Arvestades, mida too oma välimusega tegi, oleks ilmselt raske leida mustanahalist näitlejat, kes selline välja näeks (aga teisalt, ilmselt on raske leida ÜLDSE kedagi, kes selline välja näeks ja tegelikult on see ülesanne eriefektide tiimile.)
Aga minu hobi on viimasel ajal vihastada selle peale, kui popkultuuris Ida-Euroopat venestatakse. Üks näide ajaloolisusele pretendeerivas ja muidu toredas "Rohelises raamatus", kus peategelase bändis mänginud väliseestlasest Jürist tehti miskipärast venelane Oleg. Teine näide on samuti muidu toredas Uus-Meremaa krimisarjas "Brokenwood", kus politsei meditsiiniekspert on venelane, kes kehastab mingeid geneerilisi idaeuroopa klišeid - pool aega vihastan selle peale, kui asjatundmatud need klišeed on ja pool aega selle peale, et kõik ida- ja keskeuroopalik, kõik, kõik kirjutatakse vene kultuuriks.
eriti representatiivne näide: borši kirjeldatakse kui vene suppi, mida valmistatakse peeti kefiiris hautades. Nad on pmst kokku miksinud Leedu külma kefiirisupi ja Ukraina keedetud peedisupi retsepti ja nimetanud selle siis Vene supiks. Karju appi.
a tglt oleks Hollywoodile küsimus, miks nad lahedatest ajaloolistest mustanahalistest filme ei tee? nt see, kuidas Robert Smalls suure hulga kaaslastega põgenemiseks konföderaatide sõjalaeva kaaperdas ja selle siis Ühendriikide vägedele toimetas, on juba nii hea seiklusfilmi süžee - ridamisi noateral kõõlumisi ja uskumatuid pääsemisi ja õnneliku lõpuga, ja pärast seda oli tal kah veel pikk ja huvitav elu.
KustutaJah, ma olen whitewashingut küll ja küll näinud. Mis mõttes seda ei tehta?!
Kustuta