Läks radari alt läbi

Mida PAGANAT?!
"Kuningatele" on jumalast pikk, põhjalik ja põnev arvustus kirjutatud Õhtulehte 2018, aastal ja ma pole märganud?!

Olgu, ka oma nime jutumärkides guugeldamine ei anna nähtavasti ülevaadet, mida su kohta netti kirjutatud on. Miks ma selle arvustuse leidsin? Sest läksin guugli pealt DuckDuckGo peale üle. Mitte et see parem oleks, aga on teistsugune. Lootsin leida üht fanfici (mida ikka ei leidnud) ja siis jätsin peale, sest miks mitte. 
Täna panin oma nime sisse. 
Miks ma ennast aegajalt ikka otsingusse panen? Sest kui ma leian midagi positiivset, saan laksu dopamiini ja hea tunne on. Ja ma ju ei tea, millal ma nt Müürilehe sisukorras korraga nähtav olen või et Prima Vista tõlkis mu enesetutvustuse inglise keelde, nii et see kõlab korraga palju ehtsamana. 
Praegu sain laksu dopamiini. Aga jahmunud olen ka. See on nii vana asi, teisest elust, mil ma veel lootsin oma kehast last saada ja puha! 
Täiega üllatas. 

Muidu on nii, et sain oma prillid kätte. Tähed on palju selgemad silme ees, aga need krdi prillid vajuvad kogu aeg ninaotsale. Et ma näen nendega välja nagu pensionil kooliõpetaja, ei ole väga suur probleem. Aga et nad ninaotsale vajuvad, on. Väidetakse, et sangu saab painutada ja kui ma nendega poodi tagasi lähen, tehakse paremaks. 
Loodan sellele. Alternatiiv on hankida uued prillid, aga kuidas krt ma teadma peaksin, et need jälle ninaotsale ei vaju? Ma pole mingi prilliteadlane, et korraks proovides aru saaksin. Krt, mul pole viiimased 25 aastat isegi päikeseprille olnud! Ma ei oska.

Ja väsimus on ikka minuga. Ei näita lahkumise märke. Valmistasin oma aruga kulmuvärvi ette (see tähendab värvipasta ja kinniti segamist). Panin pudelid kappi tagasi. Tahtsin segu segama hakata, aga kausikeses oli aint kinniti.
Panin saia röstima. Meil on röster veits katki, miska ta ei lülitu välja määratud ajal, vaid palju hiljem. Üldiselt pole probleem saia valmimisel pistik lihtsalt seinast välja tõmmata. Seekord muidugi unustasin, kuni sai suitsema hakkas.
Ma ei suuda isegi unenägusid narratiivselt näha. Tänane:  Olin mingis arusaamatus vanas majas, kus sebis ringi arusaamatu hulk aruraamatuid inimesi, palju erinevaid kasse ja koeri, vahele eksämm-muumimamma, tema tütar, minu tütar ja Totoro. Ma olin nii väsinud, et ei teinud midagi peale üritamise aru saada, kes on kes ja keda ma tundma peaks. Minestasin end vahepeal magama ning eksämm-muumimamma ajas mind jalule, et mine ikka voodisse, kes see siis esikupõrandal magab.
Mispeale ekslesin majas edasi ja ei leidnud ikka mingit voodit kuskilt. 

Ausalt öelda on tekkinud kahtlus, kas ma Prima Vista ajaks ärksam olen. Aga no - kui ka ei ole, hea uudis on, et mu peavalu on ibukaga kontrollitav, nii et see ei tapa mind ilmselt ikkagi.