See on ilmselt rääkimist väärt, kuigi asjaosaline ise võib haiget saada, kui loeb.
Disclaimer: ole ettevaatlik, t. kui seda lugema sattud!
Mul tuli öine valgustus. Eih, muidugi oma elu osas, mul nii lõikavaid valgustusi ei tule (veel) maailma osas. Ja see ei olnud isegi ootamatu, kõik faktid olid enne teada, aga mu aju kuidagi ühendas nad ära nüüd. Öösel. Voodis.
Jaa, muidugi olin ma enne juba depressioonis ja õrn ja valmis katki minema. Aga see, miks too isane, miks meie lühike kokkusaamine ja siis jälle laialiminek mulle nii rängalt mõjusid, ei olnud päriselt armumise lõhkiminek, seal oli suurem tagapõhi.
Ma usaldasin teda.
See ei ole mulle niisama. Et jaa, ma olen küll üsna alati olnud avameelsem kui enamik inimesi, aga peamiselt olen ma Suur Õde - et olen küll avameelne, aga samas eeldan, et nagunii ei hakka teised selle infoga midagi paremat peale kui ma ise. Hoolitsen enda eest ise - välja arvatud need mõned inimesed, keda usaldan.
Sest usaldus on ühest küljest küll väga lihtne nähtus, aga selleks, et sihukest tunnet minult pälvida, on vaja, et ma usuksin inimese kohta kahte asja:
1) Ta ei taha mulle halba.
2) Ja on ka piisavalt tark, et seda mitte kogemata teha.
Seda teist ma ei usu just paljude inimeste kohta, kuid tema suhtes uskusin.
Eks ole, selliseid inimesi on maailmas kõvasti, kelle hoolde võiksin oma elu usaldada, teades, et nad hoolivad piisavalt, et seda kaitsta ja hinnata. Niipalju ma usaldan ka enamikku täiesti võõraid. Aga et olukorras, kus minu meelest on adekvaatne lahendus kaugele näha, tuleb: "Ups! Pillasin käest, no ei osanud ette näha, juhtus!" usun ka enamikust inimestest.
Temast ei uskunud.
Aga täpselt nii ta tegi.
Ja pärast ta ei hoidnud mu kätt, ei rääkinud, kuidas tal on kahju, et ma piinlen, lihtsalt tõmbus eemale ning ka Pärast Rongi ei olnud tema reaktsioon mitte: "Kurat, mul on kahju, et sulle nii haiget tegin, ei mõelnud selgelt," vaid "*)#¤%*%(/#!%(!!, ole parem vait, ma ei taha sellest teada!" ja ma olen täiesti "Wtf? WTF?! MIKS ma teda usaldasin, miks arvasin tast asju, mida ta ei ole, miks, MIKS?!"
Miks, oo miks?!
Seepärast läksid mul ka põlv ning südamik kildudeks, et maailmas oli väga vähe inimesi, keda usaldasin, ühega neist niigi väga haruldastest hakkas mingi armusuhte moodi asi, ja kurat! IKKA sain vastu hambaid, nii et need kõlinal kõikjale laiali lendasid ning mees astus veel neile pealegi lahkudes. Nagu ... nagu ... kuhu veel? Keda veel? Mida on mul veel oodata elult: ma olin ise nii hea kui vähegi suutsin, üritasin suhet luua sellega, keda maailmas kõige rohkem tahtsin, ja läks täpselt nagu suvalisel pikkade juustega emasel suvalise jorsiga rongipeatusest.
Kuhu veel? Miks üldse pingutada, kui mitte miski ei toimi?
Ah, ma ei jõua ka enam.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustutaÜtlen ühe korra ja seda ka aint sellepärast, et on varane hommik ja ma tundlik teistele: ära anna mulle nõu, kuidas paremini elada. Ma elan niigi hästi ja kui nõuandeid tuleb (ja üha tuleb sinu puhul), hakkan arvama, et see inimene on lollakas, kes ei saa peamisest aru.
VastaKustutaMa täiesti kiitsin selle arvamusavalduse heaks. For the record.
KustutaBlogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustutaPeamine on see, et ma elan hästi.
VastaKustutaAga kõik kirjeldused, kuidas tegelt on õige ja tegelt hea käitumisviis oleks praegu või oleks olnud poolteist aastat tagasi on mulle "Ah? Miks?"
Ee. Seda et. Ma mõtlen, mis oleks mu enda reaktsioon, kui keegi mu pärast Rongi alla läheb. Ma oleks iseendaga täiesti puntras pärast seda. Tõenäoliselt blokiks ennast nii kinni, et kogu ülejäänud ilm peaks seda hulluks mölakluseks. Hoolimatuseks. Lolluseks. Pahatahtlikkuseks.
VastaKustutaJa kui Rongi olla läinu tuleks mu käest midatahes soovima - käe hoidmist, vabandamist, misakurattahes - oleks mu reaktsioon täiesti ennustamatu. Mingis olukorras ilmselt nutaks koos kannatanuga. Mingis tõmbuks veel eemalemale ja püüaks iseennast enesesüüdistuste eest jõhkrusega kaitsta. Või sukelduks kuhugi - alko, arvutimängud, mistahes - nii, et selget päeva ei näeks.
Ehk. Sa võid teisi pooli hinnata hea-halb või siis heatahtlik-mitteniieriti või tark-loll skaalal. Ja mitte eksida. Aga mu arust sa hindad teisi inimesi adekvaatne-mitte skaalal ja hindad RÄNGALT üle. Kõik inimesed on mingit pidi seest katki, ja kui keegi sinu peale on Rongi alla jooksnud, siis see toob sinus välja kõige kaootilisema, kõige jaburamalt käituva, kõige eba-eba-eba-adekvaatsemalt käituva külje.
Disclaimer: ma ju ei tunne kõnealuseid kodanikke, vbl on kõik hooooopis teisiti.
Ega ma ole kuri ta peale. Tema tegi oma parima. Lihtsalt ma eeldasin, et ta hoolib must, kaitseb mind ja kui me armuasju ei sobi ajama, see ikka jääb. Ja noh - ei jäänud, vähemalt näha ei jäänud.
VastaKustutaKaur, mitte et ma su kommiga üldiselt nõus ei oleks, aga juhin tähelepanu sellele, et VVN kirjutab, et algne käehoidmatus juhtus juba enne rongi. Muidugi, ei saa välistada, et mõnele mehele mõjub see, et keegi naine on temasse armunud, juba ise sama laastavalt ja paneb halvasti käituma. Kahju lihtsalt.
VastaKustutaNotsu, ma sain aru, et härra lihtsalt jalutas minema, kui suhe liiga romantiliseks läks. See aga tundub olema maailmas suht levinud ja sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, mitte "halb". (Ja rohkem ma ei kommi, sest rohkem ma lihtsalt ei tea - ega peagi.)
VastaKustutaokei, vbla ma liialdasin "halva" sõna kasutades. "valearvestus" oleks tõenäoliselt kohasem - selles mõttes, et kui see oli lootuses, et nii läheb probleem ise üle, mitte hullemaks, siis oli küll väga mööda. levinud viga, aga eks VVN sellest kirjutaski, et ta pidas inimest targemaks kui teisi.
VastaKustutaNojah. Igatahes ei tahaks ma selle meeskodaniku nahas olla.
VastaKustutaSee ei olnud nii (mees jalutas minema kui liiga romantiliseks läks), aga vat see on koht, kus ma täpsustusi ei jaga.
VastaKustuta(ja muidu on notsul muidugi õigus. Nagu tavaliselt-)
VastaKustutairve kiitis heaks anomaalika esimese arvamusavalduse, ma ei oska panna peale seda seadet, et kommentaari vastus läheks selle kommentaari alla, mitte kõige lõppu. (See tähendab et ma ei leia seda kohta, kus nii saab teha).
VastaKustutaMiks mul oli seepeale wtf, oli see, et minu meelest see oli loogiliselt igasuguse usalduse ei-ole-inimesele-heaks pidamine ja irve meelest oli see samas hea kommentaar, sest vastastikkune usaldav hea ongi ta meelest hea suhe. (Millega ma tegelt olen nõus).
Lihtsalt mu meelest on niiiiiiiiii mööda see idee, et usaldada saabki ainult seda inimest, kelle puhul on kindlaks tehtud, et ta on usaldust väärt. Sest seda ei ole võimalik kindlaks teha, teine inimene JÄÄB teiseks inimeseks, ja usaldus oma loomult ongi see, et paned ennast teise suhtes haavatavasse positsiooni ning arvad, et ta on usaldust väärt, ei tee sulle haiget. Kuidas on võimalik ette kindlaks teha, et teine on su usaldust igas olukorras ja alati väärt?! Eieieiei, seda polegi ju võimalik kindlaks teha, teine inimene jääb teiseks inimeseks, ergo ma lugesin välja, et usaldamine keelatud, paha. Ja siis samas see, et suhe peaks põhinema usaldusel ja mul on juba WTFFFFFFFFFF?! See tähendab, et usaldus ja suhted on tema meelest jama, aga samas ikka pole ka, jutust nagu tuleb loogiliselt üks asi, aga samas ta nagu ei adu, et nii ja plöahhhh.
Lugesin postitust, lugesin kommentaare... mina mõtlen nii, et
VastaKustutausaldus = usk, et inimene ei teeks sulle meelega halba... ja sinna juurde võib käia ka teadmine, et ta on piisavalt tark selleks, et teada, mis asjad võiksid sulle haiget teha ning oskab neid vältida...
AGA!
kogemata halva tegemisega ongi see lugu, et see juhtub kogemata... ja võib juhtuda kõigil.. ka kõige arukamatel..
Just. JUST.
VastaKustutaAga kui juhtus kogemata ja siis paar aastat takkajärgi ka ei pingutata väga, et heaks teha, tekib teatud mustritunne ja hakkad mõtlema, et krt. MIKS?! =P
/ohkab
VastaKustutaMis sa arvad, et mul ei olnud põhjust usaldada v? Et ma nii tühja koha pealt lihtsalt lootsin?! Andsin võõrale inimesele laenuks raha, isegi kokku leppimata, kuidas see tagastada, ja siis olin jube üllatunud, kui tagasi ei saanud?
Aga minu meelest usaldus, muide, saabki olla ainult ühepoolne, sinust endast lähtuv. See, mida teine sellega teeb, on juba tema asi, aga usaldamisega näitadki, et sa millegipärast usud temast head tahet ja head suutlikkust.
Võid eksida ikkagi.
ma ei saa tegelt üldse aru, mis su peas toimub ja millest need oletused-järeldused.
VastaKustutaAga öine aeg, olen avameelne.
Põhiline oli ilmselt see, et minu meelest ta oli mu sõber nii ehk teisiti, armusuhte õnnestumisest-ebaõnnestumisest hoolimata ja sõprus on Asi. Aga tema jaoks oli armusuhe see Päris asi ja et ma nagu arvasin, et mul mingi tähtsus on, kui see pekki läheb, on minu probleem.
(ma vastasin Anomaalikale, kelle kommentaarid takkajärgi ära või lausa jäletuks kustutasin, sest nii loll inimene minu maailmas on seal selgelt ülearu. Ei tasu talle ruumi anda.
VastaKustutaMõtsin oma kommentaarid talle ka ära kustutada, ent hale hakkas =P MINA olen tark, tead =))