laupäev, 21. juuli 2018

Meenutan vana asja

Sepp kirjutas Sirpi artikli enesetapmisest.

Sõber soovitas seda mulle, ütsin ausameelselt, et olen juba lugenud, ja siis ta väikese vestluse (no selle teistele kasulik olemise kohta enda likvideerimise teel) järel kirjutas nii:

K: See on värk, millest ma 100% aru ei saa.
Okei, mõistan, kuidas sa ennast vanematele koormana võisid tunda. Aga et lapsed otseselt ellujäämiseks sind ei vaja, ei muutnud sind ju kaugeltki ebavajalikuks neile?

Ja ma ... noh, minu meelest on vastus nii ilmne, on kogu aeg olnud ilmne.
Aga kuna ma seekord suutsin enam-vähem koherentselt vastata, siis palun: teile ka teadmiseks.
Kui te pole ikka veel taibanud.

Ma ei arvanud, et oleksin kuidagigi millegipoolest hea.
Selleks, et uskuda, et must lastele mingit muud kasu on kui otsene ellujäämine, ma pean (pidanuksin)  uskuma, et olen tore inimene ja mul on midagi neile anda.
Aga kui olin veendunud, et  olen sitaplekk maailma seelikul, ma ju tegingi head, kui selle pleki eemaldasin? Või noh, vähemalt üritasin eemaldada.

Miks ma olen pai-usku, hoolimise väljendamise usku nüüd? Sest ma olen leebe ja vähenõudlik. Ei ütle, et tunnustama peaks, kiitma peaks, sihin aint sinna, et hoolimist tasuks ikka väljendada ka!
Kuigi tunnustavad sõnad oleks tegelt veel paremad.
Aga kuna samas on neil juures maitse "sa oled väärtuslik aint siis, kui minu meelest hästi teed", vahest on pai siiski parem.
Jap, PAI teile ka!

Ent minu lähiümbruses ei öelnud inimesed, et mis ma tegin enne enesetapmist, oli hea. Ei, nad ütlesid üha vastupidist: kõik oli ju puuudujääkidega ja vilets ja peaksin ikka parem olema, et mind armastataks.

Kui ma olin nii hea kui suutsin
ja ikka tuli seesama tagasiside
otsustasin, et ok, ma siis lihtsalt olengi halb - ja omast arust likvideerisin halva enda tapmisega. Väga ratsionaalselt, see oli väga kaalutletud ja konkreetne otsus.

Seepärast olen ikka veel hirmus tundlik sellele isekusejutule. Omast arust tegin kõigile head ja eemaldasin haige halva ühiku maailmast - ja siis tuli tagasiside mitmelt poolt, et ei, see oli KA halb otsus ja halb tegu, kuidas ma ikka NIIIIIIIIIIII isekas olen?!

Nagu KÕIK, mis ma teen ja tegin on halb!
Ainsagi erandita.
Ma ei SAAGI hästi teha kunagi, midagi, ma lihtsalt OLENGI halb. Olin halvasti, kui elasin, et surra tahtsin, oli samuti halvasti - ja kui kolm inimest välja arvata, keegi ei võtnud sisse, et kui ma arvan endast nii halvasti, et juba surra tahan, et maailma endast vabastada, võibolla EI OLE kõige jätkusuutlikum mind uuesti eladatahtmisele meelitamise plaaniga mulle korrutada, kui HALB ma olen?!?!?! Halb, isekas, loll ...
Huvitav, miks ma endast sedasi arvates oleks pidanud elada tahtma kellegi meelest?!?!?! Et parem olla?
Hei, ma olin nagunii ju halb! Ühtegi lahendust polnud, üleni ja igal juhul halb ju!

Koos antidepressantidega tuli minusse arusaam, et nii ei saa olla. Ei saanud olla.
Lihtsalt ei olnud võimalik.
Ma pidin kas elusast peast olema hea - või surnud peast vähemalt enam-vähem. Ei saa olla, ei saanud olla, et igal juhul oli halvasti!
Kui sedasi hinnatakse (hinnati), on hindamises viga, mitte minus.
Ja seda teadvustanuna vaatasin hästi palju ümber.
Võttis pisut aega, kuid mu järeldus oli, et minge ka persse.
Edaspidi elan nii, et mulle endale meeldiks. On lootusetu pälvida teiste heakskiitu. Kõigile ei saa meeldida.
Ning kui siis valik teha, kellele, tasub meeldida endale. Ei ole ma parem kui keegi teine, ei ole ka halvem, aga kui ma iseendale kah kõige rohkem ei meeldi, rohkem kui keegi teine, kellele siis veel? Ja miks?!

K. Aga kas ma tohin hästi korraks veel tagasi kerida ja lähemalt selgitada, miks ma küsisin?
T: mhmh
K. Ses mõttes et kui ma praegu vaatan sinu interaktsioone oma lastega, siis te tundute väga lähedased, üksteisele mitte ainult vajalikud, vaid ka positiivse mõjuga. Sobite üksteisega ja pakute teineteisele rõõmu. Et ..?

T: Ega enne ei olnud nii hästi. Me olime väga tavaline pere - s.t. midagi eriti halba ei ole esile tuua, aga midagi eriti head ka mitte. Mis määras põhiosa (ja ma millegipärast oletan, et määrab igal pool väga paljudel peredel) oli mu loogika: mina olen suht halb. Mu lapsed peavad ka siis olema, sest neil on halvapoolsed geenid ja kasvatada ma neid ka kuidagi eriliselt hästi ei suuda - õpetan neid siis teesklema häid inimese vähemalt!

... (ehk: võtan kokku jälle):

Aga kui hakkasin mõtlema, et mina olen tore inimene, nägin ka, kui imelised nemad on.
Neid ei olegi vaja muuta, et nad paistaksid head ja targad teistele. Nad juba on seda kõike, on palju - ja kui need teised ei näe seda, nende probleem.
Mitte minu või mu laste oma.

Kui hakkasin õnnelikuks, muutis see hästi palju.

HÄSTI palju.
Paremaks.

17 kommentaari:

  1. Ükskord päris põhjas olles kavatsesin end ära tappa. Aga jäi tegemata kuna tundsin end nii mõttetu sitatükina, et ei tahtnud enda lahkumisega tüli teha. Et keegi "normaalne" peaks minusuguse mõttetuse matuseasju ajama...

    VastaKustuta
  2. Mul on selline tähelepanek, et kui oled õnnelik, siis on see ümbritsevatele veel koormavam, kui oled halb.

    Kas see nüüd just siia sobib, aga praegu kinodes jooksev Babis Makridise "Haletsus" oli see, mis pisut pähe koputab.

    VastaKustuta
  3. Ma ei tea, kes on need ümbritsejad, aga minu omadele on küll mu õnn ka õnneks =)

    VastaKustuta
  4. Su juttu lugedes jääb mulje, et sul on (oli) mõnevõrra kõrgendatud tunnustuse vajadus. Saan aru, et teiste arvamus võib tähendada aga minu arust on kõige tähtsam, et oleksid ise endaga rahul sõltumata sellest mida teised arvavad. Kunstiinimestel ilmselt publiku arvamus oluline, samas paljud ju ei tee kunsti mitte rahvale vaid iseendale, tore on kui teistele kah meeldib. Tuntud ütleminegi kunstnike kohta, et kuulsaks saavad nad enamasti peale surma kuna eluajal massid neid ei mõista. Millega ma muidugi ei taha öelda, et paljalt ära suremine kedagi kuulsaks teeks. Elame lõppude lõpuks ikka iseendale mitte teistele, tore on kui sealjuures saame teisi õnnelikuks teha. Pikas plaanis pole niikuinii vahet, sest kui paljusid inimesi mäletatakse 1000 aastat hiljem? Üksikuid riigijuhte, massimõrtsukaid ja mõningaid kunstnikke, kirjanikke. Miks me üldse tahaks, et meid mäletatakse ???, aga see on teine teema.

    VastaKustuta
  5. Ma olen, kes ma olen.
    Ma ei ole valesti. Olen, kes olen.

    VastaKustuta
  6. Minu auk, kuhu kukkusin, oli hoopis teisiti sisustatud...

    VastaKustuta
  7. Kui inimene kaotab enda eneseusu muutubki ta selliseks kontrollimatuks, vähemalt ise endale. Olulisem on analüüsida seda mis sundis sind selliselt arvama ja kuskohast tulid need sellised väärtushinnangud miks su enesekontroll maalis sulle sellise depressiivse pildi mille tulemusena oled nagu oled.
    Teised võiks ainult aru saada, et väga inimlik on ennast õigustada tõega mida oled ise välja mõelnud ja see on ainult sinu tõde.

    VastaKustuta
  8. see on ka minu pind.
    Hoiatan, siis kustutan.

    P.S. mul ei ole selle definitsiooni järgi eneseusku kunagi olnudki. dohh.

    VastaKustuta
  9. Nartsissism? Mul oli tugevalt...ja see mängis enesehinnangu ja -väärtuse teemal mäkra

    VastaKustuta
  10. Sa ei ole esimene, kes nii oletab.
    ma ise uskusin ka mõnd aega, et mu probleemide hulgas on eneseimetlus kõrgel kohal. Nii 5-6-7 aastat tagasi.
    Aga ei. Mul on vastupidine asi - ma tegelt ei usu, et hea olen, mulle peab seda kinnitama ja kordama ja veenvalt kordama. Ma üritan ennast veenda ja veenda ja veenda, et olen jah hea ... ja vahel jääb meelde, vahel ikkagi ei.
    Ikka kipun unustama, ikka on mulle teiste kiitust vaja, et üldse usuksin, et midagi hästi olen teinud.

    VastaKustuta
  11. Sulle peab kinnitama?. Peab, peab, peab.
    Kes peab selle endale siis ülesandeks v6tma, kui peab? ja veel kordama ja veel veenvalt kordama?
    Kellel kuradil on selleks aega ja tahtmist? Ja veel eriti kui peab! ja et oleks veenvalt!
    Minult oodatakse mitmelt poolt just seda, sh empaatilist lähenemist ja sel ootamisel ja eeldamisel, et on alati olnud, siis ka kestab, ei ole ega tulegi l6ppu.
    Inimene, l6ppkokkuv6ttes oleme me k6ik siin ilmas üksi iseendaga. Ja see on imeline. Sest mitte kuradi ükski kalkunitolgus v6i 6ilishing ei saa meile anda ega ka v6tta seda, mida me ise endale k6ige paremini anda teame, oskame ja tunneme.

    VastaKustuta
  12. Ok, ei pea. Siis ma lihtsalt ei usu. Kui see on sinu jaoks ok, mis mul muud tahta.

    Aga inimesed, kes TAHAVAD, et aduksin: olen hea, võiksid seda korrata.
    Sest sry, not sry, ma ei usu muidu.
    Nii lihtsalt on. Jah, vbla on sel põhjus, vbla mind on kasvatatud nii, et see on tulem, vbla jäeti mind 4-kuusena liiga palju üksi vms, aga igatahes olen ma nüüd selline kui olen.

    Ma ei muutu teistsuguseks, kui palju mulle ka öelda, et ma olen valesti. Ma aint võin uskuma hakata, et olen _valesti_.
    tehtud, kogetud - keegi miskipärast ei rõõmustanud tulemuse üle.

    VastaKustuta
  13. Ma ei arva, et sa oled VALESTI.
    Sa oled, nagu oled.
    Ja loodan, et on neid inimesi, eks v6tavad end kokku ja püüavad veenvalt korrata, kui hea sa oled.

    Mina näiteks arvan, et sa oledki hea, aga ma ei suuda seda (sulle) vajalikul määral korrutada, ja isegi kui ma olen siiralt veendunud, et sa oled hea (inimene, ema, kaaslane, kirjanik) ja lisaks sellele näed hea välja, ei pruugi sina seda ikkagi uskuda. Sest mine ikka tea, eksole ... Ja kurat ja p6rgu, mina siiralt arvan head, ja IKKA ei ole piisav. Mitte saatana iial ei ole piisav! Ja äkki ikka ei ole/olnud veenev ?!
    Lihtsalt kurnav. Ei j6ua igale poole, aga peab, peab ja peab! Ja korduvalt, ja veenvalt!

    VastaKustuta
  14. Awwwww! =)
    Nüüd ma igastahes rõõmustasin =)

    VastaKustuta
  15. Jah, ja nii olgu nüüd ikka mitu päeva kohe! :-)


    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.