Tõsine

See on nüüd tõsine jutt.

Ma küsin raha.
Mitte endale, hei. Mul on kõik täitsa hästi ja hakkan unustama aega, kui "300 või 3000 eurot, mis seal vahet on, minu jaoks ületamatult suur summa nii ehk nii!" ja 30 000-le ma ei mõelnudki, sest see oli liiga astronoomiline. Vahel mõni teist läkitab mulle ja mul on alati nii hea meel, ent ma ei sure ka ilma.

Aga on üks pere, kellega ma olen hea sõber olnud ja teatud moel olen ikka veel - et nemad ei reisi väga põhja poole Eesti sees ja mina ei reisi väga Lõuna poole (ning kui reisin, ei jaksa eriti kitsal territooriumil toimetada ja seal palju inimesi näha. Ma lähen mõttetult katki lihtsalt inimtiheduse-väsimusest), olen viimati üht pereliiget pikemalt kui 5 min näinud nii umbes kolm aastat tagasi.

Ent ma armastan neid.

Mul on veel meeles, mismoodi oli nende moodi elada ja kui raske see oli, nii et aus on öelda: ma lihtsalt KARDAN neil külas käia. Seal ei ole midagi teemal "nad ei meeldi mulle", ainult "ma ei kannata välja koormat hoolitseda kellegi muu, kui enda ja oma laste eest,  aga näha inimesi sedasi hädas närib mul südame seest, kui ma ei aita, ja lihtsam on lihtsalt peidus olla ja mitte nähtaval käia."

Jep, olin, mis ma olin, aga ma olin ka oma kõige raskematel perioodidel igatahes jõukam kui nemad. Üritasin nenda juurde minnes ikka poest midagi asjalikku süüa kaasa võtta, piima ja võid ja sinki näiteks. Alati, kui külla läksin, tegin mõttes poenimekirja ka. Mitte et ise oma lastega poleks poolt viidust ise ära söönud jne, aga ma lihtsalt ei läinud sinna nende sööki ära tarbima, sest ma teadsin, mis tunne on, kui sul on võimalik söögiks teha aint riisi praesibulatega - ja seal, krt, ei söö pereema isegi sibulat!

Aga nüüd läks nii:

Anna vist tegi pildid ka

See on nende pööning.

Kes tahab natu pikemalt lugeda: Tartu Postimehest saab. Ma jagasin ka oma fb lehel Anna kirjutatut. 

Majal on kindlustus (muidu ei oleks pank laenu andnud), aga kui sa elad niigi täpselt väljamõõdetud summadest ja siis tuleb sihuke lisakulu; "veekahjustused eluruumidel" kõlab leebelt, aga MÕELGE: kui teil ei ole võimalik rahaliselt mitte midagi asendada, kas see ikka on leebe?

Ja nüüd ma ütlen häbenematult, et minge 3. augustil kontserdile, kes saab (minu tekstidele on ka laule!), aga saatke ka kasvõi 2 eurot Annelile, sest neil on vaja ja nad on niiiiiiiiiiii toredad! Nagu niiiiiiiiiiiiiiii!
ANNELI VILBASTE [EE402200001103158939]
Ei, keegi ei ole joodik.
Lihtsalt lasteaedades laululuõpetamise ja klaveritundide eest ei maksta eriti, ning kui sul pole ka tähtajatut töölepingut, vaid lepingud kooliaasta peale arvestusega näiteks 5 tundi nädalas ja puhkusetasusid ei eksisteeri, on rõve. Vanim poeg (nii ilus! Nii hea! Nii awww! Minu kindel usk, et paažiseisus on oivaline asi, tuli tema pealt) on kunstnik, teeb tule-, jää- ja puuskulptuure.
Mis toob korraks sisse, aga mitte püsivalt.

Ja ohhhhh, kuidas ma olen nendega D&D-d mänginud!
Ma olen hiljem ka häid DM-e kohanud, aga Anneli paneb neile kõigile ära. Ma arvan, tema ongi Eesti parim DM.
Nagu ... nagu ... mul lihtsalt ei ole nii palju raha mitte kuskilt võtta, kui neil vaja läheks. Aga ma saan - seda ma saan - avalikult välja hõigata, et toetage! Kasvõi natunatuke!
Panen oma avaliku naise positsiooni vähemalt nende nime levitama.

See on tõesti tähtis!