Aga ikka parem, kui ei midagi, eks?
 |
| Poeglaps pildistas, sest koera päriolukodu-inimesed tahtsid tunnistust saada, kas ja kuidas Totorol hästi läheb |
See punane värk all paremas nurgas on sohvapadjakate, millega tirimismängu mängime. Poroloonist padi ise on ammu tükkidena prügisse lahkunud. Praegu üritatakse mõõduka eduga teha tükkideks mu voodit ja kõiki meie puust toole. Tähendab, kõvast plastikust tooli ka, aga see ei alistu, võid närida või mitte närida, tooli üldse ei huvita.
Ei, ma ei ole eriti häiritud mööbli äranärimisest - ILU ja KORD ei ole küll miski, mida meie kodus väga leida oleks. kuni asjad on funktsionaalsed, täidavad oma funktsioonid ära, oleks järgmine asi, millest ma hooliksin, seinte värv - aga kuna head värvi on ainult esik, on kõik äranärimised ja äratäkkimised mulle täiesti ükskõik. Kuni neiu koer toolil või laual jalga või voodil põhja alt ära ei näri, on kõik kena.
Kuigi mind segab, kui põrandal kätekõverdusi tehes peopessa pinnu saan. Tundub maailma julmusena ja tunnistusena, et MISKI EI ÕNNESTU, KÕIK LÄHEB HALVASTI.
Välja arvatud, et Varrak sai mu raamatu jaoks Kulkalt toetuse ka kätte, raamat tuleb ja mis ma selle ilmudes olen veel mingi protsendi võrra rohkem kirjanik vä?
Ei ole rohkem, ma juba olengi ju?
Ma ilmselt ei usu, ei hakkagi uskuma.
Ei tundu nagu päris asi. Kirjanikud on inimesed nagu Heljo Mänd ja Leelo Tungal ja võibolla ka Indrek Hirv. Aga mina? Mina olen ju ... mina.
Mitte mingi ... ikoon.
Kuigi "Valikuid" arvustati "Loomingus" (novembri omas) ka. Aga linki ei tule, sest "Looming" sellest numbrist pakub netislugemiseks üldse ainult nelja teksti ja see minu raamatust rääkiv ei ole muidugi üks neist.
Jooksin täna raamatukokku ja lugesin läbi, seepärast mainin. Midagi väga uut ei öeldud, MUIDUGI on Omara klassikaline karm detektiiv, ainult juhuslikult seekord naissoost, ja maailm on avanenud praost sissepiilumise jagu, mitte lahtijutustatud.
Aga mulle meeldib eriti, et "Reaktoris" vatti ja sõimata saanud keel, Mngoate murde- ja inglise segu, Valner Valme meelest imeline on =)
(Mu enda meelest ka ei ole üldse rahulolematuse kohtki, et ma midagi HUVITAVAT olen teinud. See on ju HEA asi, et kõik pole nagu kõigil???)
Kuidagi märkamatult on läinud sedasi, et päevas viie asja tegemise asemel teen umbes 8. PLUSS need asjad, mida ma eraldi tegevusteks ei nimeta nagu koeraga möllamised, õueskäimised, söötmised jms, nõudepesu, asjade kappidesse panek, paberraamatu lugemine, trenn ...
Ega see mulle hea ole. Üle jõu tegemine.
Üritan küll teha ainult neid asju, mis meeldivad (kõikvõimalikud pagaritööd on mu lemmikud näiteks, piparkoogitainas ja jõulukook, martsipan kuuma aprikoosimoosiga peale kleebitud ja glasuur üle kõige valatud), aga ikka on vaja pakendid ka veel pakendikonteinerisse viia ja läätsi keeta ja poes käia ja ...
Kirjutanud ei ole 3 nädalat. Sinna tõmbasin ise piiri ette, et kui ma olen nii väsinud, et niutsun häälega päevast päeva, vähemalt selle võin tegemata jätta. Mängida Civilizationit ja lugeda internetti läbi ja üldse mitte üritada sotti saada loost, mis pooleli ja millele oleks vaja mingit lõppu hakata leiutama vaikselt.
Las ta olla. Kord tuleb eluisu tagasi, seni ootab mind. Ei kao kuhugi.
Kuna sulle meeldivad inimesed, kes sind elama õpetavad, siis siin see on: "Ole normaalne ja tee kätekõverdusi joogamatil."
VastaKustutaOlen valmis järeleandmisi tegema - normaalne ei pea olema ja matt ei pea just joogamatt olema, aga täitsa tõsiselt, tee kätekõverdusi mati peal. Tavaline vaip on natuke liiga libe, randmete stabiilsuse huvides on ka mati kasutamine, väike pehmendus jne.
Mind ennast häirib stressiperioodidel see, et ma tunnen, et ma olen halb koeraomanik. Et minul on kogu maailm ja koer tahab ainult oma rahulikku jalutuskäiku ja siis ma IKKA olen kannatamatu, kui ta minu seisukohast midagi liiga kaua nuusutab. See on tavaliselt märk, et tuleks nüüd natukeseks aeg maha võtta, sest kui hakkad närvi minema selle peale, et su 15aastane koer midagi rahulikult nuusutada tahab, ei ole sa ilmselt enam kellelegi meeldiv seltskond, sh iseendale. Ma muidugi ei löö teda vms, aga ta saab ju aru ikka, kui ma rahulolematu olen. Läksin kergema vastupanu teed ja saatsin ta plaanitust nädal aega varem vanaema juurde puhkusele. Seal teda armastatakse ja nunnutatakse ning saab nii pikalt väljas olla, kui tahab. Juba on kergem, teadmine, et kellegi heaolu ei sõltu sinust enam otseselt, on ikka kuldaväärt.
Rentsilt hea nõuanne. Lugesin Su luulekogu läbi ja tänan! Väärt lugemine, "Hüljatud tüdruk" võiks vabalt kuuluda kirjandusklassikasse, hea luuletus taas lugeda ka aegade tagant. Kook oli ka väga hea!
VastaKustutaImetlen inimesi, kes jaksavad korralikult kätekõverdusi teha. Mina teen vahel bodybalance trennis neid ja ei ole meeldivam osa.
Mul ON üks magamismatt kapis, aga seda rullida on jube tüütus, hoopis kergem on "hops vaibale ja kätekad" ja minut hiljem tehtud.unustatud.
VastaKustutaAga et meeldis, on jee =)
Kuna ma ise seda kooki ei ole proovinud ja ma ei tee mitte kindla retsepti järgi (peaaegu mitte midagi ei tee, ainult kahte kindlat šokolaadikooki), vaid "improviseerin ainetel", siis see on väga abiks info, et hea oli =) Ma ju muidu ei teaks =) Seda enam, et küpsetusaja ja vormi suurusega oli mingi jama, etteantud ajaga ei küpsenud läbi ja ... blöäh, ühesõnaga =)
Aga luulekogu meeldib mulle endale IKKA VEEL.
Jaa, mina teen ka kätekõverdusi matil. Suviti pärast jooksmist teen neid õues, aga tõmban paksud töökindad kätte.
VastaKustutaSee on üks täiega hea luulekogu. Mõnikord ma lausa imestan, et sa ennast rohkem luuletajaks ei pea.
VastaKustutaSee on ju veeeeeeeeeeeeeeeeeeeeel nõudlikum poos kui kirjaniku oma =) Et olla poeet, pead sa olema midagi Juhan Viidingu või Marie Underi masti! (Ok, Indrek Hirv sobib samuti.)
VastaKustutaJa noh. Luulekogusid ilmutatakse veel palju vastumeelsemalt kui proosaraamatuid. Elik minu konkurentsitult mittelemmikuim osa "avaldage palun, on ju küllalt hea?" oleks veel hullem.
See esimene kogu on ju ka 100% isemakstud. Ma ei tea, kas sealt mingit raha lõpuks tagasi ka tuli, aga algselt oli 100% mu isa ja ema mehe makstud - "minu sssünnipäevakink!" (elik mulle kingiti see formaalselt 29. sünnipäevaks).
P.S. Ma PEAN seda mainima, sest nii vähe levinud: mulle Juhan Viiding luuletajana eriti ei meeldi. Ütleme, ega ta vastik ei ole, aga kuna ta on nii üleloomulikult populaarne, ma ootaksin midagi Erilist - aga on siuke tavaline keskmine. Lugeda võib, aga ei vapusta.
VastaKustutaTotoro on nii kena koer. Kui vana ta nüüd on juba?
VastaKustutaNärimise teema... annaksin hea meelega küsimata nõu =), aga ma parem ei hakka, kuna väidad, et mööblilõhkumine sind ei häiri.
See on Rentsil muide sügavmõtteline tähelepanek, et kui koer miskit rahulikult nuusutada tahab ja omanik selle peale närvi läheb, on aeg omaenda elustiilis korrektuure teha, selle asemel et peni kannatamatult rihmast kiskuda.
Aga Viiding luuletajana ei meeldi mulle kah eriti.
6 kuud =)
VastaKustutaRaporteerin muidu, et vähemalt Leelo Tungal on samuti täitsa inimene - mu ema lapse-/noorpõlvesõbranna.
VastaKustutaMa olen kuulnud, et mõni kirjanik on veel inimene.
Ossaa.
VastaKustuta=)
Tegelt ma peaaegu usun, et on inimesed, aga ikkagi aint peaaegu =)
Eeeh, vaata... kui ajalugu oleks olemata, siis ma täiesti vabalt pistaks su kategooriasse "kirjanik" ja läheks ähmi täis juba võimalusest siia kirjutada :P
VastaKustutaJa ometi olen ma korduvalt seisnud situatsiooni ees, et mulle parajasti toredad inimesed on tegelikult Nimedega. Väikeste, aga siiski. (Vt lemmikbändi kontserdil on sõbrad laval, mis maailm see selline on?!)
See on Eesti, tahaks esimeses järjekorras öelda.
VastaKustutaSiin on inimesi üldse suhteliselt vähe ja need, kes kultuura-asjade vastu huvi tunnevad, on veel väiksem grupp, mis annab meie kultuurile teatava intsestilise iseloomu.
(kingitus käes, mmm.)
VastaKustuta