neljapäev, 28. mai 2020

Ilmast ja tervisest ja


Tegelt kirjutasin enamiku postitusest eile, kui oli päikeseline 20+ ilm ning mõtted näisid kohased.
Täna on +11, nii et noh - mai.
Kell on juba 11 ka, nii et vaevalt et päeva pealegi PALAVAKS läheb.

***

Kui on olnud sellised ilmad, nagu on olnud, tea, kas annab juba jões ujuda?
Üldiselt mu piir on 16 kraadi - alla selle on karm, ei taha vette ja kui sinna ikkagi minna, võib mõni jäse krampi tõmbuda. Üle selle on ok - kuuma ilmaga lausa mõnus, keskmisega kombes.
Külmaga ma ei lähe sellisesse vette. Kui niisama ilm on jahe, peab vesi soe (no 19 kraadi vähemalt!) olema.
Aga kevadeti on alati segadus, sest keegi krt ei hakka selliseid veetemperatuure maikuus avalikult ära tooma, mis alla 18 jäävad.
Ja mina lihtsalt proovin. Tunde järgi.
Ent tundub lootusrikas.
Vbla homme proovin.
Vbla ei proovi ka.
Mu dekolteepiirkond oleks nagu väikese terakese jagu liiga palju päikest saanud. Õlad, turi, nägu, jäsemed on kõik ok, aga vot rinna peal kaelast alla on pisut õhetava tundega laik.
Vaatab selle ujuma ja päikese kätte mineku osas. Oleneb, mis tunne homme on.

Lisaks avasin faili, kuhu kopeerisin kõik selle "liiga palju infot"-info ja olles poole sellest 1 kord läbi lugenud, veits lämbun.
Ehk infot on IKKA mu jaoks palju. Kuigi juba tean, mida oodata ja värki.
Triinu, see ei ole midagi hulllu. Vaja teksti paar korda kohanimesid sisse visata, võibolla natuke tee ääres nähtavat kirjeldada, selleks veidi netti kammida, et sealkandi vaateid ja üldist ilmastikku uurida - pole ju nii hull?
Olgu.
Huh.
Ja ma ei pea seda kohe tegema. Niigi vapper, et välja mõtlesin, mis just ette võtta!
Homme on ka päev.
Ja ülehomme.
+ ma ei ole ju kogu aeg niiiii väsinud.
Ainult enamjaolt.

***

Tagasi olevikku.
Ma tõusen kogu aeg kuulmatult vara. Nagu faking ENNE KAHEKSAT, kui mu poeg ei pea kooli minema ega midagi. Ei viitsi teile millegagi põhjendadagi - aga ERKSUST mus hommikul ei ole ja ma olen tasakesi jõudnud sinna, et ei sunni end.
Tõusen ja tiksun tasapisi. Teen mingi ühe asja ära (nt võtan toa tolmuimejaga, K. kingitud uus tolmuimeja on nii vaikne, et kui uks vahelt kinni, magab Poeglaps edasi) ning rohkem ei midagi järgmised kaks tundi.
Siis lähen koeraga õue - vahel lähen kohe, aga kui ta mind ei ärata, oletan, et ilmselt tal väga suur häda pole, ja molutan toas, kuni niutsuma hakkab.
Ja vahel äratab ta mind sellleks, et konti küsida. "Ma olin nii tubli ja sõin kõik krõbuskid ära, anna konti!" ja et kell on krmuse pool kuus, ei ole tema meelest mingi probleem.
No ega siis minu meelest ka pole.
Enamasti magan pärast isegi edasi.
Aga pärast seitset ärkamisega on juba ohtlik - siis magan VAHEL edasi, ent enamasti mitte. Miks niimoodi?
Ma ei tea, on sedasi läinud.

See-eest lõunauned (haigutab, misasja, alles oli kell ju 1?) lähevad üha pikemamaks ja pikemamaks.
Aga ma loovkirjutasin taas =)

2 kommentaari:

  1. "ma loovkirjutasin taas "
    See on üks tõsine asi!
    Hea valge kadedus tuli peale.

    VastaKustuta
  2. Panin eile varbad ühte rabajärve. Ujumiseks liiga mudase põhjaga ja madal. Aga vesi oli väga soe.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.