Pea valutab.
Teist päeva, aga öö nende vahel magasin suht rahuldavalt - ibukas on tore asi.
Mõõdukalt tore, aga antud juhul siiski piisavalt. Magamine annab nii palju jõudu jamadele vastu seista!
Juba ammu pole olnud olukorda, et sumatriptaan KOOS dušiga ja kahekordses annuses ka ei aita. Eile ei aidanud.
Täna hommikul vankusin apteeki uusi migreenitablette ostma, aga jah.
Nad summutavad valu, kuid ära ei võta. Sest emotsionaalne pinge.
Krt, nii palju kergem oleks elada, kui poleks mu "küsin abi, kui väga vaja on - ja mis MÕTTES ei anta?! Päriselt?!" värki. Kusjuures ei anta enamasti häid sõnu. Raha ja asjadega ei pea küsimagi, enamasti piisab ohkest "krt, seda mul ka pole". Ja ma olen teile nii tänulik, tões ja vaimus.
Aga kuitahes otse ma küsin hästiütlemist, kui palju ka inimene on enne kogenud, et mu endahindamis-"ütle mulle hästi, mul on vaja" ja "lohuta nüüd mind, mul on vaja"-laused räägivad mu tõelistest vajadustest, IKKA ei tule.
Ma ei tea ka, mida teha.
Keha on mul "no kui väikese halva peale ei anta, läheme päris katki, siis ikka antakse!" ja siis ma olen katki ja heade sõnadeta ja no kgpiq279(&am p;¤#))&hlkJ kjkgöLHIO!!!!
Mida ma teen?! Ära vaja? No aga ma vajan!
Aa, et poleks vaja olnud sinna Sotsiaaleluruumide Keskusse üldse minna, oli ju arvata, et see kurnab mu välja ning pärast otsin soojust ja hellust ning olen hädas, kui seda ei tule ...?
oeh ...
Noh, tegelikult saingi sealt teada peamiselt, et parem mitte nende juurde minna ja selle peale loota, et sotseluruum.
Nii et võinuks tõesti lihtsalt mitte minna? Krt, nii julge pole isegi mina mitte =(
Aga väljakirjutamine aitab. Esmalt kirjutasin talle (no K.le, ikka K.le, mida ma siin varjan - ta ei ole selles ainulaadne, et ei anna häid sõnu, kui küsin, aga ta on hetkel mu peamine küsimiskoht) endale, nüüd kirjutan siia ja juba on parem. Pinge on maha võetud. Esialgne ootus vastusele on asendatud "vasta mu nüüdsele kaebusele"-ga, mis läheb samuti tasapisi nõmedaks, kui ka sellele vastust ei tule ning räägitakse muudest asjadest, kuid esialgu on kergendus.
Pole veel kaks päeva oodatud, ainult tund ja 20 minutit.
Aga see on nii tunda =( Süda on ka paha, peavalule lisaks.
Oleks kurb, kui psühhosomaatiline ma olen, kui ma samas ei mõtleks, et äkki ikka tegelt on KÕIK. Lihtsalt nad ei märka seda nii teravalt kui mina, sest nad ei jälgi ennast sellisel katkematul kullipilgul.
Ja siis saavad vähi ja tarknaine ütleb, et jajaa, see on endas hoitud vihast muidugi.
Võibki vahel olla, mõtlen ma. Keha on väga vägev ja kui sa ei kuula teda muidu, lõhub kasvõi iseenda ära, et viimaks kuulda võtaksid.
Iseasi, et ka mu kallis klassiõde suri ajukasvajasse 10-aastasena. Mingi valemiga ei usu ma, et temasse oli kogunenud sama palju allasurutud viha, kui mõnel 70-aastasel viimaks kasvajana välja lööb.
Ehk inimesed on erinevad, põhjuslikkused on erinevad ja miski pole ühene ja selge.
Aga mu pea valutab!
Ja last K. mulle ka ei tee!
Ja nutt ja hala!
Igatahes...
VastaKustutaSa oled oluline.
Ja sa oled vajalik.
Oled alati huvitav,
tark niikuinii
ja võluv ka.
Hiiglama lahe,
et keegi nagu sina,
üldse olemas on!
AWWW!!!!!
VastaKustutaMa lohutaks tihemini, kui mul ei tuleks tunnet, et ma ei oska õigesti. Kirjutan nüüd siis, et põhimõtteliselt tahaks, aga ei taha seda valesti teha, sest ma tean, et sulle ei meeldi liiga üldised toetusavaldused, sellised, mis sobiks kellele iganes, aga ma pole kindel, kas ma tean sinust piisavalt, et täpsemini sihtida. Siis on sul vähemalt teadmine, et toetamistahtmine on olemas, mine tea, äkki on samasuguseid tahtjaid veelgi.
VastaKustutaKa aww =)
VastaKustutaOK, Notsu tegi otsa lahti. Esiteks, mul on sinu lohutamisega sama probleem mis tal. Aga on ka üks teine takistus. Kas sa tahad, et ma ütlen, mis nimelt? Hoiatus: see ei pruugi sulle meeldida =)
VastaKustutaSiis ei taha =) Ma praegu ei jaksa.
VastaKustutaOK =)
VastaKustutama saan aru, et sul ei läinud selle sotsiaalkorteriga eriti edukalt ja tulevik on üsna ebakindel? kui see veidike lohutab, siis keerulised probleemid lahenevad teinekord üllatavalt lihtsalt, loodan, et sul läheb samuti. peavalu on vastik taluda ja ega muud saagi sellega teha kui puhata.
VastaKustutaTohhohh:"Ja last K. mulle ka ei tee"! Mina lugesin siit päevikust kunagi lause :"...jäkk, õudne orjatöö on see lapsevanemlus."(?)
VastaKustutaJajah, ja kogu aeg läbi elu peab kõige kohta samamoodi arvama ja mida ma leidsin aastal 2010 on vääramatult sama arvamusena mul ka 2040 kaasas, kui ma just vahepeal ära ei sure.
VastaKustutaLihtsalt kõrvalmärkusena: vähki saavad loomadki, sh molluskid.
VastaKustutaMuidugi!
VastaKustutaEt ma sellele ei mõelnud ...
Tegelikult saavad vähki ka taimed (igasugused pahad ja muud munad puudel on sageli samasuguse tekkemehhanismiga nagu vähk loomadel), aga kuna nende orgamismi-loogika on teistsugune, siis see ei ole neil nii raske haigus. Ma olen aru saanud, et põhiline erinevus seisneb selles, et loomne rakk on oma algselt olekult liikuv, taimne aga püsib paigal, mistõttu püsivad rakkude vähilaadsed vohamised lokaalsetena.
VastaKustutaAga lohutada ma lihtsalt ei oska. Ehk konkreetses aktuaalses situatsioonis seljaaju reaktsioonina tuleb välja, näiteks nutva lapse lohutamine, aga täiskasvanule ilma hästi konkreetse põhjuseta (see laul, mis sa just praegu laulsid, oli jube ilus) lihtsalt ilusaid sõnu öelda on kuidagi... piinlik. Ma ei oska isegi öelda, miks, aga ma tunnen end seda tehes jube ebamugavalt. Võibolla on ka K.-l nii?
mhmh, sama, mida ep. ütles. ma üritan seepärast konkreetsete asjade peale just rohkem hästi öelda, aga üks häda on veel see, et ma olen hajameelne professor ja kui pea on pulki täis, siis ma ei märkagi midagi peale nende oma pulkade ja sel juhul on ka konkreetsustega raske.
VastaKustutaaga ep, kui ma ise tunnen, et hästiütlemist on väga vaja, siis ma teen nii, et esitan monoloogi sellest, mida tahan kuulda, sel juhul ei pea partner midagi muud tegema kui "mhmh" ütlema. see ei tohiks ka liiga piinlik olla.
iseenesest arvan ma, et kui inimesed on piisavalt lähedased, siis võivad nad ka üksteisele kordamööda lapsikud olla.
Tegelt ta lohutab täitsa adekvaatselt (mulle piisab "kalli!"st ka), kui märkab, et ma seda küsisin. Aga tal vahel läheb tähelepanu niivõrd mujale, et ei märka, ja mina olen: "MisMÕTTES on sulle su tulumaks tähtsam kui minu küsitud lohutus?!"
VastaKustutaEt noh. Kui tuleb: "Ma mõne aja pärast, praegu on mõtted mujal", mul on ok (tingimusel ,et mõne aja pärast tuleb, mitte et mind unustatakse), aga kui üldse märkama ei tehata, kuigi ma olen sõnaselgelt küsinud korra ja väga tugevalt vihjanud korra enne seda, ma nördin.
Aga see, mis Jere ütles, on nii lahe!!!!
VastaKustutainimesed on erinevad, aga kui mina ütleks "Ma mõne aja pärast, praegu on mõtted mujal", siis tähendaks see, et mulle ei jõua hetkel _üldse mingi info_ pärale peale selle, mis parajasti käsil. ma isegi ei kuule, mis teemal see rääkidatahtja rääkida tahtis. A. on juba ära õppinud, et kui ta tõesti tahab, et mulle jutt pärale jõuaks (kasvõi hiljem tegelemiseks), siis tuleb mind selle hetke süvenemisobjektist nii palju lahti kangutada, et ma suudaks kontrollküsimustele vastata. Enne pole kindel, sest mul tulevad sellised "mõne aja pärast" ja "kohe" ja "mhmh" vastused automaatpiloodiga suust välja, küsimust kuulmata.
VastaKustutaja ma ise olen teisest küljest jälle nii palju arenenud, et kui ma süvenemise taustal ära registreerin, et ta vist rääkis midagi, siis kangutan end ise korraks nii palju välja, et suudan öelda "ma ei teadnud, et ma pean kuulama, sa vist rääkisid midagi, kas ma pean seda kohe teadma või kannatab oodata?"
VastaKustutaaga selleks läks mitu aastat aega. vist olen õppinud ka taustal kostvat juttu paremini tajuma (mitte sisu, aga seda, et üldse keegi rääkis midagi).
Lihtsalt üks mõte, mida ma juba enne mõtlesin, aga kuna sa ka järgmise postitusega seda uuesti meelde tuletasid, siis tahan välja öelda.
VastaKustutaSulle endale ei meeldi, kui inimesed ootavad sinult asju, mida sa neile anda ei saa või ootavad sinult, et sa elaksid viisidel, mis sulle ei sobi. Ja tunned, et maailm on sinu vastu ebaõiglane.
Samal ajal ootad sa K.-lt asju, mida ta sulle anda ei saa (sest vähemalt sinu kirjelduste alusel on ta korduvalt välja näidanud, et nende sinu oodatud asjade andmine ei ole tema loomuses) ja siis oled temas pettunud. Ebaõiglaselt.
EI ole ebaõiglaselt pettunud =) Täiesti õiglaselt =)
VastaKustutaMa üritasin teda oma elust välja saada. Kangutasin jõuga. Pool aastat ei leppinud.
Siis tuli see notsu suhtefoobia-märkus. ja ma tegin avastuse, et ehei, mitte et ta ei armasta mind, aga tal on seal kohas haav. Muidu armastab küll.
Ja tema teiste ebamugavustega (minu jaoks) olen võimeline leppima.
Nüüd ma lepin temaga sellena, kes ta on. Aga et ma samas mind ikka hämmeldab, et inimesed on teistsugused kui mina. Nagu ONGI.
Et ma saan psühhosomaatilised valud seepeale? Nii on. Saan. Mismõttes ma saan valud EBAÕIGLASELT?! Kas valud peaks vaatama, et eih, see pole õiglane, ma nüüd ei tule peale või mida?!
Mul on raske. Aga samas ma arvan, et temaga on mõnusam kui temata. Mis ei tähenda, et valud valusad ei oleks.
Ma püüan nüüd väga pehmelt väljendada seda mõtet, mille kohta enne küsisin, kas võib. Liis ütles selle ilusti välja. Äkki see vaatenurk ka minu poolt kinnitatuna aitab sul inimesi mõista, teeb neid momente, kus sa pai küsid, aga (piisavalt) ei anta, sulle kergemaks?
VastaKustutaLugu järgmine. Ma ei pea end inimeseks, kes, kui abi või toetust küsitakse, vaataks mälumärkmikust järele, kas, kuidas ja kui palju abipaluja omalt poolt panustanud on, kui MINA abikätt vajanud olen, olgu siis pead silitama või midagi asist ulatama. Mu esimene impulss on aidata. Aga (jaa, loomulikult on siin ‘aga’ =) , kui abiküsija põhiplatvorm on jätkuv ja valjuhäälne „minge kõik perse“ (või persse, ma siiamaani ei tea, kuidas eesti keeles õige on), siis ausõna, minul niipalju hingesuurust ei ole, et käsi ilma mälumärkmikku lappamata pai tõuseks tegema. Noil puhkudel oled nimelt sina see, kes, nagu Liis ütles, „ootab minult asja, mida ma anda ei saa, ootab, et ma elaksin viisil, mis mulle ei sobi“. Ma nimelt olen vanamoeline. Mu meelest põhinevad inimestevahelised toimivad, meeldivad suhted vastastikusel... mis see õige sõna oleks? Viisakusel? Etiketil? Midagi sinnakanti. Möönan, et „minge persse/minge minema“ taust ideaalis ei pruugiks mind segada, kui sa küsid pai ja lohutust. Aga ma EI OLE ideaalne, mistap see taust segab mind.