Vä-si-nud

Mu reied on nii palju pekki kaotanud, et tunnen jälle seda veidrat ristivagu lihases, mis Peale Rongi tekkis. See ei ole kunagi valutanud ega ole ka jalg töötamast keeldunud (rohkem kui ülejäänud keha) peale seda, kui teadvusele tulin ning tollest kehast enam-vähem teadlikuks sain, aga enne juurdevõtmist mõtlesin vahel, kas reie külgmine lihas rebenes sealt väga pooleks ja siis kasvas taas kokku, aga mitte sirgelt või?

korraliku freddie-poosi imiteerimiseks
peaks käsi sirge olema.
Noh, vbla järgmisel korral.

Antud teooria vastu räägib põhiliselt igasuguste valude ja vaevade puudumine. Või õigemini, valud ja vaevad olid igasugused ja ikka jagub neid veel (just eile kasutasin valuvaigistavat masinat taas ja täna ilmselt jälle), aga mitte parema reie lihastes. Üldse. Kunagi.

Lisaks (mitte reievao osas, uus teema) lõpetas igatöönaine mu köögi ja pesi puhtaks ka elutoa põranda ja köögi aknad ja vannitoa põranda.
Olen tummaks löödud - ma teadsin, et ta on tore, aga et nii tore ... Muidu soovitaksin teile praegu, aga ta on novembri lõpuni broneeritud. Nii et soovitan hiljem.
Ta on imeline.
Kuna ma ei teinud köögist enne pilte ja pärast - noh, vbla K. teeb, aga mul praegu ei ole teile näidata, lihtsalt peate mind uskuma, kui ütlen, et imeline.
Panen hoopis pildi endast, võidukas taas ühe raskuse ületamise järel.

Pealegi sai "see vineer, see vineer, too vineer, appi, ükski ei sobi ja mul on äärmiselt ebatabiilne riiul!" asendatud: "Oo, aga see suur tumepruun vineer klapib täpselt!" avastusega ning korraga on ületamatult keerulisest "korter ei ole elatav enne 100 asja tegemist" olukorrast saanud "natuke kõpitsemist ja võib kolima hakata"-olukord.

Praegu on mul küll "ei jaksa midagi, minge persse, ma ei SUUU-DAAAA!!!!", ent see läheb üle.
Alati on läinud.
Kuigi praegu on mul tunne, et see ei ole normaalne väsimus. Mul ei õnnestu isegi meenutada, mida ma eile tegin - peale lugemise. Midagi pidi ju olema, mis mu niiiiiii läbi võttis?
Aga ei tule meelde.
Lähen magama. Miski muu ei päästa.