Käes

Ossaa! Mul on nüüd ATH diagnoos!
Ravimid ootavad apteegis!
Nii põnev!
Nii lahe!
Soovitan dr Kadri Kooli kõigile!
Sest ta on nii sõbralik ja heatahtlik.

Oi, ma olen segaduses. Saate aru, kogu aeg, kogu elu, iga episood on olnud: "Sa eksid/valetad/ei saa aru/ajad segast/pole tõsiseltvõetav/keegi ei saa selline olla/ole normaalne," vms ja nüüd inimene uskus minu räägitut, testid kinnitasid samuti, ja hoplaa: mul ongi diagnoos. 
Qb-testi tulemus tundus TALLE kinnitav. Mees, kellega Confidos asju ajasin, ütles, et "pole tüüpiline" ja "erinevused tavalisega võrreldes võivad tulla ravimitest, mida võtad".
Mis. Iganes.
Hämmastav, aga nüüd mul on diagnoos. Imeline, kuid imelik. 
Ma TÕESTI ei ole harjunud sellega, et inimesed usuvad mind ilma nende aastepikkuse sissesöötmise ja oludega tutvustamiseta. 
2 kohtumist ja olemas. 
Mida paganat ...

Sattusin säärasesse vaimustusse, et pesin köögipõranda ära. 
Eiei, olen seda varem ka teinud - viimati kunagi möödunud aastal. Aga ma ei pese põrandaid just sageli =) 
Oli päris plekiliseks läinud ja sissehõõrdunud mustust tuli välja leotada (kuidas põrandat leotada? Ajad märja mopiga vee laiali ja ootad). PUHTAKS muidugi ei läinud, aga no nii kõrgele, et põrand kogu sissehõõrdunud mustusest puhtaks saada, ma nüüd ka oma latti ei sea. Pfff. Olge nüüd.
Ma olin natuke liiga optimistlik, valides köögile põrandat pannes sinna helehalli ja kreemika mustriga linoleumi. 
PVC. Ok. PVC.

Ma ei tea, mida ma veel võiksin teha ... Oh, ma teen kätekõverdusi! Köögis, sest seal on praegu kõige puhtam põrand.

Pesin kempsupoti ära. Tõin pesu õuest sisse. Olen nii väsinud ...
Aga ikka innukas ja vaimustuses. 
Elu on vahelduseks hea.