Lihtne

Veider. Tegelt lausa naljakas.
Et ma ise saan küll aru, et ma ei ole enam tavaline inimene ja mõned mudelid, mis töötavad suht kõigi peal, minu peal lihtsalt ei tööta. Seda puhast süüdimatut ausust, seda, et ma ei mõtle ei paremini ega hullemini, kui ütlen, naljalt maailmast ei leia. Mitte millegi kartmine ("äkki ta saab valesti aru?"-"a mis see minu asi peaks olema?" - "kaasneb risk haiget saada!" - "no selge. Mitte et see mind kuidagi takistaks") ja selle tegemine, mida tahan, toob kaasa mõnevõrra ebainimliku inimese.

Aga on neid, kes lihtsalt ei mõista seda, kes üritavad mulle kohandada mingeid "ta tegi nii, ilmselt mõtleb nii"-liivavorme ning kuigi see on mulle sügavalt kama, saan aru, mida nad teevad, ning see on veider.
Olgu, see on mulle enamikul juhtudel sügavalt kama. Ühe erandiga, aga noh - ega ma ei saa parata nii ehk nii. Ütleme, mul on kahju, aga no on nagu on. Elame edasi.

Mulle on kõik ääretult lihtne.
Varem nägin hästi palju halle varjundeid, kuidas igal tegevusel on hea osa ja halb osa, kuidas abort või spikerdamine on vaatajast ja tegija erinevatest motiividest tulenevalt alati vastuolulised teemad.
Nüüd on kõik mustvalge, valeõige, on/ei ole. Aborti kas on inimese meelest hea teha või pole. Sa kas spikerdad või mitte. Maailm on selline ja selline ning sa võid ju sinna juurde mõelda, et natuke hea, natuke halb, selle nurga alt võttes paistab teisiti ja teise nurga alt võttes kolmandal moel, nurki on mustmiljon,  - aga maailma sinu mõtted ei muuda ju!
Ainult ennast ajad segadusse.
Ma teen mida mina tahan, oma tahtmisi jõuan veel hädavaevu kindlaks teha, ning kuidas see maailma mõjutab, on juba maailma mure.
Kõik.
Lihtne.
Olgu, selle sain ära räägitud, mis hinge peal (muidugi elasin nii juba ammu, tunnetasin seda ammu ning rõõmustasin nagu lumekuningas, kui viimaks sain end ära tõmmatud suhetest, mis mulle midagi ei andnud, öeldud välja, mida viisakad inimesed ei ütle, ning kui vahel kaasnes väljaütlemisega ka suhte katkemine - noh, õige mul selliseid suhteid vaja! Aga eile olin jälle julge ja aus ning üllatasin sellega mõnesid maapõhja), midagi võiks nagu veel.

Kohv hea? On hea.

Tegelikult segab küll, et kolm sõpra umbes kuuest on ära läinud. Üks on õnneks juurde ka tulnud.
Maailm on mulle vähem värviline ning lähedust hindan ju ikka - lihtsalt seda polnud nendega enam niikuinii, seepärast oligi kahel juhul "õige mul vaja, mine ka persse" ja kolmandal "nojah siis, nii on".

Ma ei ole lihtne inimene enam enda lähedal pidada, just selle kompromissitu aususe tõttu. Inimesi armastan endiselt ja olen täiega lahke, sest see on see, mida ma tahan, aga "kui sul ei ole midagi kena öelda, ära ütle midagi" on täpselt see, mida tegemast keeldun.
Vahel on kusjuures mullegi lihtsam vait olla ja ignoreerida, kuid kui tuleb sisse kraapimistunne - ja see tuleb ruttu - reageerin.

Lihtne.

Nüüd võiks poodi joosta ning piima tuua. Meil läheb kahe peale liiter päevas ning üleeile olin kaval ning tõin kaks liitrit. Mis on otsas ja kohv AINULT vahukoorega on ikka tunduvalt halvem.
Kuigi ta on ikkagi hea.