Nõrk

On üks väärtus, milles täiesti nõrk olen.
Ise ei tunneta seda puudusena, aga ilmselt on teistega mu ümber teistmoodi. Ega ma ei tea, järgi ei ole väga uurinud, aga loogiliselt võttes ilmselt nagu peaks nii olema.

Ma ei ole lojaalne. Üldse mitte.
Mul ei ole raasugi seda mõtlemist, et oi, ta on mulle minevikus nii palju hea ja kasuks olnud, nüüd talun. Või noh, sedasi mõtlejad isegi ei taju, et "taluvad", nad lihtsalt ... ah, ma ei tea. Loodavad, et kui kunagi oli hea, äkki läheb jälle paremaks?
Selgelt mul see taju on täiesti puudu. Kui mulle jooksvalt ei meeldi, on mu lahendus suhtlemine katkestada, ainult kui TÕESTI tunnetan, et olen võlgu, võin ses osas järeleandmise teha.
Aga ainult siis, kui see TÕESTI sees on, enamasti on suhtlemine mu arust võrdselt andmine-saamine ja võlga ei saagi tekkida.

Enam ei meeldi? Jama küll, ma siis enam ei suhtle ka. Mul ei ole kunagi omakatkestatud suhete peale kahetsust. Kui ma juba otsustasin katkestada, oli mul järelikult halb ning mittesuheldes kergendus, mitte kahetsus.
Teise poole suhtelõpetamine võib mulle valus olla küll, vägakohutavalthirmusvalus, aga et ise lõpetatud asja hiljem ikka edasi tahaks kestvat? No ei. Kui ma suhte (ei pruugi olla armusuhe, kõik inimlikud suhtlemised on "suhe") lõpetasin, oli seal taustal, et enda sees arvestasin kokku plusse ja miinuseid ning miinused kaalusid plussid selgelt üle. See ei ole isegi teadlik tegevus, täiesti automaatne, miinused ja plussid arvestatakse välja ja mulle jääb "meeldib - ei meeldi".
Kõik, kogu mesi ja murakamoos.

Tõsi, Rongimehega oli teatud määral teistmoodi, aga seal oli vastastikkune arusaamatus mängus: mina omast arust tegin ettepaneku uuesti puhtalt lehelt alustada, üldse mitte plaanides suhet igaveseks lõpetada, tema sai aru, et oleme sõbrad, muud ei taha.
Mitte et mul sõpruse vastu midagi oleks olnud. Lihtsalt seegi ei toiminud ja ma sain "ka tal ei ole mind üldse millekski vaja"-arusaamise.
Hiljem (nagu rohkem kui pool aastat peale rongi) ta selgitas mulle, et sealt ei oleks nagunii midagi tulnud, isegi kui ta õigesti oleks must aru saanud, aga ma põhjendusest ei lugenud välja muud, kui et seks nagu ei klappinud - ja alles mõned kuud tagasi praegusest hetkest, kui ta tollesama postituse peale uuesti selgitas, sain aru.
Päris hea põhjendus oli. Arusaadav mulle igal tasandil.

Sellist pilti, kus oleks erinevad naised ja mehed,
oli liiga vaevarikas otsida

Oh, oleks ta mulle seda ENNE RONGI niimoodi seletanud, et ma aru ka saanuks! Aga samas - siis ei oleks vast rongi olnud, psühhiaatrit olnud, antidepressante olnud, ma oleks rabanud õigel ajal kooli lõpetada, pärast seda tööd leida ning kokkuvõtteks oleksin praegu parimal juhul 70% õnnetum. Pigem 80-90.
Ei, kõik läks väga hästi. Maailm keeras end nii, et jäin ellu, taastun ning mul on kordades toredam olla kui varem.
Mitmetes kordades.

Kui nüüd sammu võrra edasi mõelda, siis see lojaalsuse puudumine on ilmselt seal taga, et ma ei armasta ühtegi inimest, kes mulle ei meeldi, ja pean umbes kõiki maailma inimesi võrdseteks: mul ei ole erikategooriat oma lähedastegi jaoks.
See, et kedagi tunnen, ei muuda teda mulle kuidagi armsamaks kui teisel pool maailma elavat boliivlast. Kui ma teda tunnen JA ta mulle meeldib, on teine asi, siis ta meeldib mulle. See annab teatud edumaa inimeste ees, keda ma ei tunne. Aga lihtsalt tundmine? Mis see peaks kuidagi oluline olema v?! Lähedal elamine?! Eeeee ... eesti keele oskamine veel, siis on inimesega kergem suhelda, aga nahavärv? Seksuaalsus? Et ta elab Lätis, mitte Kamtšatkal? Ma ei saa aru lihtsalt, miks see oluline peaks olema?!

Sellevõrra ma ilmselt ei saa ka aru neist, kes "meie-nemad" eristuse teevad kuidagi nahavärvi või sisserändedokumentatsiooni või usu või soo põhjal. Minu jaoks on inimene inimene, täiesti kama, kui ta ka kõigi näitajate järgi ei tohiks minusugusele meeldida - kui konkreetselt tema isik meeldib, miks, pagan, peaks mulle lugema see keskmiste näitajate järgi teoreetiline mittesobimine?!
Tema on konkreetne inimene, mina olen konkreetne inimene, mul on täiesti kama, mis üldistusi meie pealt teha saaks.

Noh, ja kui ma juba mõtlema hakkasin, võiks veel edasi mõelda =)
Vaata, mul on perioodiliselt see tunne, et lendan ära, mul ei ole planeediga Maa mingit püsivat sidet, tõmban orbiidiltki minema ja keegi ei märkagi. Et mul oleks meeles, et olen kellelegi tähtis, on mul vaja pidevaid paisid.
Ilmselt see on mu enese äärmise ebalojaalsusega seotud.

Minu jaoks võiks kõik olla lihtne: inimene meeldib, väljendan seda sageli. Ei meeldi, ei väljenda.
Paraku see teiste jaoks ei ole nii selge. Ütlen  kenale mehele perioodiliselt iga paari kuu järel, kuidas ta mulle meeldib - ja tema tunneb, et ma võibolla piiran teda seksuaalsete kavatsustega. Üks pidas vajalikuks rõhutada, et tal on lapsed, juba üheainsa komplimendi peale! Mõlema soo hulgas on neid, kes tunnevad end ahistatuna sellest, kui ütlen: armastan neid, nad on mulle kallid.
Seega õppisin selgeks, et sedasi ei öelda, oma lembimist võib väljendada vaid neile, kes on veresugulased või seda konkreetselt lubanud.
Mõtlen ikka öelda, ent surun selle tungi maha.

See ei muuda aga kuidagi minu enda nälga selle järgi, et mulle tehtaks pai, et mulle öeldaks vähemalt kord paari kuu jooksul, et meeldin. Mul endal ei ole seda lojaalsust üldse, et kord meeldinud inimene meeldikski igavesti edasi. On selgelt "mis möödas, see möödas", tehtud pai on sel hetkel tohutult kallis, aga aasta hiljem "no ma meeldisin talle siis".

Sest ma ise teen niiviisi! Minu jaoks on "mis möödas, see möödas", inimene ei meeldi mulle enam, kõik. Muidugi peab mulle mittemeeldimiseks olema järjepidevalt mittetore, ühe või paari korra peale ma meelt ei muuda, ent kui muutsin, siis muutsin.
Mu paid kehtivad ajal, kui nad tehti. Kunagi see inimene meeldis mulle, meelemuutus ei tähenda, et minevik midagi ei tähendaks, lihtsalt olevik ei ole minevik.
Möödas. Ja ma ise lendan planeedilt minema, kui mul ei ole tunnet, et olen osa võrgustikest, lihtsalt haihtun siit oma meeles ja mõtetes.
Sa ei ütle, et olen kallis? Ikka veel ei ütle, ei paku mulle kokkusaamist, ei lobise minuga skaibis, ei vasta kirjadele, ei otsi kontakti, ei vasta minupoolstele kontaktiotsingutele?  Ilmselt see on möödas.
Minu puhul võibolla oleks.