Võtsin vist südamesse

Täna hommikul hakkas mind painama: mõne nädala eest ritsiku pool, kui ma läksin keema teemal "riietumise reeglid koolis", rääkis keegi (vbla ritsik ise?) kuidas Sütevaka gümna juhtsõnadeks on "Vabadus! Loovus! Vastutus!" ja et vastutus on sama tähtis kui need teised, ja kõneles sellise manitseva tooniga, nagu minu arust ei oleks. Vastutus tähtis.
Mis mõttes?! Nagu misMÕTTES? Teist sellist vastutamisguru ma ei teagi, kui mina olen! Mina olengi vastutamise kuninganna (ning see on halb asi!) ja just sellepärast olin ma tuliselt nt reeglite vastu kooliskäijate riietuses! Nii palju kergem oleks õlgu kehitada ja leida, et pisiasjad, pisiasjad, on reeglid, siis on, mis ma sekkun. Koolid on niigi jaburad kohad, piiravad riidereeglid on seal nagunii ju ebaolulised, sest nii palju muud on jamasti.
Aga kuna minul on vastutamisteema üle võlli sees, siis ma tunnen, et igal pool igal ajal on halbade tagajärgedega teod halvad ja sekku, väga väga naine, sekku ning paranda maailm ära!
Mu enesele meenutamine ja enesevalvamine käib teemas: "Maailm saab hakkama! Sina ei pea seda ära parandama! Ei ole iga murekoht ja jama sinu vastutus, ära tegele ometi sellega!"

Elik ma ei lähekski leili, kui ma ei üritaks vastutada, dohh.

See kalduvus liigselt vastutada on mu kirstunael ... ei, mis krdi kirstu, kremeerituna võtan ma oluliselt vähem ruumi ja ilma kirstuta aeda õunapuu alla, mis sellest rammu saaks, mind nagunii matta ei lubata.
Kalduvus vastutada on mu ... randmest läbi löödud ristinael? Ei, selle kohta on ka uurimus, et inimesed seoti risti külge kinni, sest naeltega lüües oleks varsti nende kämblaluud või randmes olevad luud katki murdunud, lihased poleks keha ammugi kinni hoidnud ja hukatav oleks ristilt alla sadanud. Või vähemalt kukkunud pea alaspidi.
Jah, ka see oleks kohutav ja ainult ettekujutamisestki saan ma valu kõhtu, aga no ilmselt teatud arvu proovimiste järel otsustati, et nii ei ole hea või midagi. Jätab lohaka mulje? Kasutati nööre.
(Muide. Miks minu arust Kristuse ristisurm ei olnud mingi suur asi: sedasi on hukatud nii palju inimesi asjaloos, see oli iga kord sama kohutav - aga kristlaste Jeesuse kannatustel oli vähemalt mingi mõte! Nende teiste, ohh, kümnete tuhandete, vbla ka saja tuhande omadel aga mitte. Neile oli kõik lihtsalt hirmus, hirmus, hirmus, sel polnud mitte mingit mõtet! Usu järgi Jeesuse valudel oli ning ta teadis seda samuti, nii et phmt läks tal HÄSTI võrreledes nende - teistega.)
...
No mingi hukatuslik nael igatahes.
Mul on seda krdi vastutust süles, seljas ja õlgadel. Paneme tähele, olukorras, kus ma teadlikult ja karmilt üritan end kogu aeg ja kõige eest vastutamast takistada.
Et mina ei märka, et vastutamine on teema?!?! Krt, kelleks mind peetakse?!

7 surmapattu (vt allolevaid silte postitusel) on teema seepärast, et selge uhkus. Tunne, et just mina pean maailma päästa üritama, see on minu vastutus.
Ja ei.
Ei ole, väga väga naine, pole sinu asigi mitte!

Krt, kui see oli ritsik ise (olid sina v?), ma olen ikka päris ... kuidas, kuidas on võimalik, et mu püsilugeja ei saa aru, milline jõlehirmus vastutaja ma olen??? 
Kui oli suvaline võõras kommentaator, siis on kama.
Välja arvatud, et kust, krt, ta selle idee, et mina ei taipa vastutada, võttis? Kui lollid saavad inimesed olla, pannes teise paika mingi omaenda uiu põhjal, ja arvates, et see mingi pädev asi on?
Ja ei (nagunii keegi mõtleb vaielda =P), mina ei tee nii. Ka need inimesed, kes on mu mittesallitud kommentaatorid, on pidanud väga mitu korda talumatud olema, enne kui ma otsustan, et seal allikast ei tule midagi joodavad, ainult solk ja mürk.
Et mina kedagi paika paneks, peab ta püsivalt sama rida ajama, korra või kahe pealt ei otsusta ma midagi.
(Ja samas kui inimese käitumises ilmnevad selged mustrid ja ta samas seletab, et seekord juhtus nii ja tookord naa ja kolmandal korral see ja neljandal korral too, aga TEGELIKULT on ta ikkagi usaldusväärne inimene, ma vaatan teda, suu lahti, sest KUI lolliks sa mind pead?!?! Nagu - nagu - ma annan väga palju võimalusi, sest ma tean, et asjad juhtuvad. Aga teatud hulga võimaluste järel ei saa enam salata, et see pole hulk juhuseid, vaid süsteemne "nii ongi".
Ja siis seletatakse hoolega lahti mingeid üksikjuhte ja ma olen õuduses, sest ok, teine võimalus peale "peab mind lollliks" on ju, et ta lollitab iseennast.)

(Ja see, sõbrad, sugulased ja vaenlased, niisama lugejad ja mõttega lugejad, on juba otseselt õudne.
Ma suudan kõike mõista (kuigi enamjaolt, kui ma hukka mõistan, ei ole see mõistmise puudumisest, vaid vastupidi, ma saan õudusega aru ja olen: "On, kurat, vaja nii juhm olla v????"), aga mitte enesepettust.
Selle ees jookseb mul juhe kokku.
Nagu ... ah? Nagu ... inimesed ei uurigi püsivalt iseennast ja teisi ja ei saa aru inimkäitumise põhiasjadest? Nagu .... AAAAAAAAAAAAAAAAPPIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII!!!!!!)



Aaa, seda nägin täna hommikul ja siis tuligi kõik meelde ja oeh, OEH!