Oeh, käes =)

Kuulge, aasta esimene päev ja juba läheb ülesmäge.
"Tee ainult seda, mida tahad!" ja nii tore.
Tegelikult see oli juba üleeile (vist, mu ajamääratlused on nüüd aina "umbes"), kui mõtte järel "ma pean koeraga välja minema, noh, eks siis juba suur ring ja poodi ka - krt, üldse ei taha" tuli "ma ei pea poodi minema. Ma ei pea ka suurt ringi tegema. Ma tahan, et ta enam ei niitsuks ja tal oleks hea, aga selleks piisabki ju ta õue pissile viimisest!" ja SIUKE kergendus saabus hinge.
Ma ei pea.
Teen ainult seda, mis tahan.

Täna tahtsin puuviljasalatit kastmega ja mul oli ostetud (ja lahti tehtud ja sedasi lahtisena nt 5 päeva seisnud) "Tere" piimakisell. Tegin siis puuviljasalati valmis, banaan, hurmaa, pirn, pool apelsini, panin natuke sellest kaussi, kastme peale - ja kui maitsesin, olin nördinud.
Kaste ei maitsenud õigesti. Ilmselt hapuks läinud, kuigi tähtaeg on alles 4. jaanuaril.
Sõin ikkagi kausitäie salatit ära, sest mittevärske piimakisell ei ole otseselt rõve - lihtsalt ülejäänust teen pannkooke.
Aga ma tahtsin ju HEAD salatit HEA kastmega!
Nii et noh, 5 munakollast, veidi tärklist, suhkrut, vaniljesuhkrut, liiter piima, pakk vahukoort (kohvikoort polnud), kokku sametsupp või sõpradele lihtsalt Kustard ja oo.
Mu tahtmised said täidetud.
Nii tore!

Muide, kustardi tegemisel kuuma vedeliku ümber ja taas ümber valamine on raisatud aeg. Klimpe see ära ei hoia, võib täiesti teha segu vahustamispurki ja siis tasakesi valades kuuma piima sisse segada.
Ja kui vahustamispurgis vahustamiseks ja siis tärklise ja koore vahu sisse segamiseks on mikser, on tegelikult jumala lihtne söök.
Ainult klimpidega on see, et kui asi kisub juba rohkem sametpudru kui sametsupi poole, tulevad nad mul ALATI sisse.
No kui tahan natuke paksemat teha või läheb lihtsalt tärklist segu sisse veidi palju. (Sest ega ma alati ju lusikaga mõõta viitsi, mul on "umbes".)
Ma väga ei häiru neist, aga vbla mõni häiruks.
Nii et hoiatan.

Tee ainult seda, mis tahad, ja elu on kohe parem ...

Ma arvan, et mõnda aega jalutan Totoroga ainult nii, et ta on rihmas. Sest ma nii üldse ei taha enam temaga tülitseda ja kui ta lahti on, ta ALATI hakkab. Kodus on nii nunnu ja armas, aga neutraalsel territooriumil juba kahtlane ja ilma rihmata neutraalsel territooriumil nii krdi tüütu, et ma enam ei taha temaga niimoodi minnagi.
Tahan koera rihma otsas pidada, kui ta normaalne pole.
Muidugi põrgib ta ainult minuga. Kohe, kui mõni teine inimene või koer välja ilmub, on Totsik kuulekas ja nunnu (täna ilmus jõe äärde HIIGELSUUR kutsu, omanik ütles, et ta on 85 kilo! Mul on PISIKENE koer!). Aga mind kurnab ka see minuga põrkimine, minu peale hüppamine, larisemine ja haukumine tohutult.
Ma ju rõõmustan, kui minu tegevus teeb kellelegi toredale rõõmu ja tunnen end halvasti, kui mingile toredale isikule kurbust või viha põhjustan. Nii et mul on konkreetselt halb olla, kui mina isegi midagi halba ei ole teinud, aga tema kurjustab minuga, sest on pubekas.
Phäh.
Ainult inimestele ja loomadele, kes mulle ei meeldi, on tore meelehärmi teha.

Totoro kardab pauku ainult kodus.(Meelehärmi teema.)
Aastavahetusel värises laua all mu jala vastas ja nii õnnetu - aga täna õues ta aint pööras pead paukude ajal, aga siis läks omi asju ajama. Ja korra hakkas minuga põrkima just paukude ajal, ei olnud mingit "oi, jube, kaitse mind!"-värki.

Muidu on nii, et mu pageviews all time history-s saab kohe täis miljon klikki.  Mul on tunne, et see on täitsa suur asi, aga maitea, mis sel puhul teha. Kas teil on mingeid mõtteid? Küsimusi, millele ma pole ise postitades taibanud vastata? Soovilugude pakkumisi?
Ise mõtlen praegu, et pole ammu muinasjutte kirjutanud ja siin avaldanud, Vbla see oleks hea plaan?