DISCLAIMER: see ei ole depressiivsuse tundega kirjutatud, lihtsalt üle-eelmise posti all oli kommentaar, mis pani mu mõtlema. Läksin keevaliseks lausa.
Siis lugesin Tilda viimast kaitstud postitust - ma ei tea, vbla ma ei tohiks seda öeldagi, sest kaitstud ju? - ja olin VÄGA wtf.
Läksin veel keevalisemaks.
Krt ...
Ma ei tea, kui palju selleks aega läks (või kas ma olen äkki varem ka sama asja avastanud?), aga sain aru, miks ma jutlustan "tee, mis tahad" õigust.
Sest minu jaoks on elu kannatus ja kui ma teen, mis ma tahan, on vähemalt vähem kannatus ja rohkem päikesehetki.
"Tahtmine" minu maailmas ja peas on "et oleks mingi asi, mille nimel elada".
Sest elu (minu meelest, minu maailmas) on kannatus. Elu iseenesest ei ole mõnus, ainult vahel, kui jubedalt veab, lööb korraks "oi, võib elada küll, see on lahe!" ette. Aga seni on see alati üle läinud.
Ma olen 40. Ütleme, 5 aastat senisest elust (heldelt arvestades) on päriselt head ja mõnusad olnud.
Ehk "ma tahan" = minu teadvuses "see tundub nagu hea põhjus, miks elada".
Kui ei ole jube hästi, et oled, ONGI halvasti. Üks võitlus teise otsa päevad läbi. Elada, et kogu aeg pingutada? Oh taevas ...
Kui elad, ongi juba hästi, sest noh: elad? Oh taevastaevas ja issapüharistike!
Nii teistmoodi taju ...
Ei, elada on ses mõttes hea, et saan ise otsutada, kas elada või surra. Oleksin sündimata, ei saaks otsustada. Aga et elu on hea, sest elada on ju hea igal juhul?
Oeh ...
Mul on kaks seisundit, mil on päriselt hea. Üks: kui enne on olnud nii halb, et kontrast võtab jalust maha.
Pärast peavalu lõõgastus. Kui depressiooniravimid peale sain ja need toimima hakkasid. Iga kord tunnike, kui oli PMS ja veri siis tilkuma hakkab ja mul tuleb: "Oo, maailm polegi nii hull!"
Ja teiseks "kuid niimoodi tunda, et unustad enda" ehk siis kui maru armunud olla päris inimesse, kes sellele vastab.
Peale sünnitusi oli ka, aga see läheb esimese punkti alla.
Osaliselt ikka esimese punkti alla: kui olen HULLULT rabelenud ja maailma paigast tõstnud ja siis on resultaat.
Siis on ka hea.
Muidu ongi ju elamine lakkamatu sära ja saavutusteta võitlus? Sul ju samuti? Teenid raha, et ellu jääda, koristad kodu, et mitte sita sisse uppuda, pesed pesu, teed süüa - ja see ei lõpe kunagi? Vähemalt kuni elad.
Isegi mina, kes ma teen ainult asju, mis toredad, kuna olen õppinud kõike, mida teen, endale toredaks looma, IKKA võitlen lakkamatult ja vahel on nii väga vaja panna pea kellelegi sülle ja lasta kellelgi teisel vastutada ... ainult et pole seda kedagi teist. Aidatakse küll, aga vastutan ikka ja alati ma ise.
Võitle edasi, naine!
Ja kui ma siis tahan teha, mida tahan, olen PAHA. Kurat, ma tahan endale põhjuseid, miks see võitlemine ära tasuks, dohh! Ellujäämine iseenesest ei ole põhjus!
Aa, et uneaeg ka?
Jah, head uned täiega on põhjus elada. Aga kui uned ei ole head? Kui uni on halb, ärkad üles, ja saad aru, et nii ongi? Või veel hullem, uni oli halb, ärkad üles ja TEGELIKULT ON VEEL HALVEM?!
Ei ole tore.
Selle jutu mõte ei ole: "Mu elu on nii halb, sest ma olen mina, ma sinu arvelt ju võin õnnelikum tahta olla, isegi kui sina ei taha mulle headmeelt teha!?"
Aga on küll: "Las ma olen, nagu ma olen! Nagunii teen oma parima, teistmoodi elamine oli veel hullem, ela sina oma elu, mitte ära püüa mind ümber kasvatada!"
Ma võin küll tahta, et mul hea oleks. Et elu oleks vähem kannatus ja rohkem midagi muud.
Aga teemal "inimesed ja asjad" ehk krt, blogivaidlus v, Tilda?! olen juba kirjutanud.
Ei, ma ei kiida heaks varastamist. Eriti kui varas võtab rohkem, kui vajab (kui sul on hädasti kreemi vaja ja teisel on kreeme igavene hunnik, oleks ok tema käest üht endale küsida - aga ma mõistan, et lapsed kardavad tunnistada, et nad ei saa midagi muidu, kui teiselt paludes).
Aga kui ma kütan sauna, ma päriselt ka arvaksin, et teised võivad seda kasutada. On ju isegi tava, et helistada tuttavad läbi: "Kle, sa sauna tahad, ma kütsin just?"
Ja kui mul oleks tube rohkem kui mina + poeg ja 2 tuba, võtaksin kasulapse.
Ok, ma tahan lapsi, aga ma olen ka "üksikemade kommuun ftw, üks käib tööl ja teine hoiab seni mõlema lapsi!" usku nt.
Sest miks tühja pinda hoida?! Ma ei saama aru.
Tohid mainida. Ma olen selle teema peale tohutult mõelnud ja hetkel häirib mind mitte teema iseenesest, vaid et arvestatav hulk minu meelest üsna arukaid inimesi omavad ses küsimuses minu omale suht vastupidist seisukohta. Ma pean tohutut hulka inimesi endast rumalamaks või sedavõrd erinevaks, et igasugune vaidlus on juba eos mõttetu, kuid mitte kõiki ometi. Järelikult on minu pilt kusagilt nihkes, aga ma ei näe, kus täpselt. Minu jaoks on siin piirid absoluutselt selged. Ma mõtlen veel ja võimalik, et siis kirjutan ka.
VastaKustutaMa arvan, sul on püha õigus elada nii, et sul on hea.
VastaKustutaLihtsalt mul ei ole ja ma saan haiget (see ei ole etteheide!), kui puutun kokku inimestega, kes on väga "sinu oma - minu oma".
Vahel muutun "ma olen paha? Oi, ma näitan sulle, mis PAHA on!" kättemaksuhimuliseks ka.
Ehk phmt: kõigil on õigus tunda, nagu nad tunnevad, noh.
VastaKustutaSinu puhul on megasuur vastuolu selles enesekuvandis "ma olen nii empaatiline, tahan teha, et kõigil oleks hea"; kirjutad raamatuid, kus tegelastel suured siseheitlused, pidevalt sisekaemus, lahkad tundeid jne jne - ja siis üle ühe postituse on mingi täiesti arusaamatu ahhetamine ja imestamine, et kuidas ikka võib olla nii, et inimesed mõtlevadki teistmoodi kui mina ja kuidas ikka nii saab ja mina kohe osasid teisiti arvajaid lausa kiusaks, sest no nahui ta mõtleb nii, see pole ju "kõigile hea" (ei hakka enam seda koerasitaeepost esile tooma, aga tõin ikka, sest hea näide).
VastaKustutaPluss see "sa arvad, et sa kannatad??? Sa pole kannatusi näinud, oota, need on minu kannatused, vaata!" ja "sa arvad, et ma olen paha? KOHE MA ALLES OLEN PAHA!"
Esimese kohta: sa ei ole neurotüübilt päris normaalne, aga väga paljud inimesed on. Ja nad pole depressiivsed. Nende maailmatajumine ongi teistmoodi. Lepi sellega, et sa vb ei suuda seda samamoodi mõista kui nemad sinu oma.
Teiseks, see kiusu pärast ekstra üle võlli reageerimine (räuskan inimesele, kes oma prükkerisse asju loopida ei luba, et "mine perse") on siuke..."arg koer läks agressiivseks" situatsioon, sest no ebakindel koer tajub rünnakuna mingit suvalist olukorda ja siis reageerib üle. Ebaadekvaatselt palju. Et oleks ikka näha, et tema ei lase ennast "rünnata", vaid ründab vastu.
Ega sa, Tilda, ei soovi konkreetset sissekannet parooli-vabaks teha?
VastaKustuta(See on vaid pehme ettepanek eks, ma ju ei tea, kui isiklik see on.)
Ma kardan, et ma sellest üliempaatilisusest lahti ei saa, mis siis, et kõiki ja alati ei mõista.
VastaKustutaJa ma OLENGI selles olukorras arg koer - ma tunnetan rünnakuna ja ründan vastu ehk ma tunnetan end nõrgemana, kes niigi üritab hästi pai ja tore olla ja kõigile meeldida - ja kui meeldi, siis mu vana reaktsioon oleks olnud tõmmata saba jalge vahele, vabandada ja minna koju ahastama, et teen, mis ma teen, ikka pole hea - nüüd ründan vastu. Pole teab mis edasiminek, aga on teistmoodi vähemalt.
Mus lihtsalt ei ole seda rahulikku "nojah, sa ei taha, et ma sinu prügikasti kasutaks, ma siis kasutan teisi, inimesed on erinevad" - enesekindlust.
Mus on "püüan olla hea, aga ikka ei suuda hea olla? TE TAHATE MUST LIIGA PALJU, TE OLETE NÕMEDAD, ELU ON NÕME!"
Siin ja praegu, virtuaalses elus, olen (enamasti!) rahulik ja suudan asju kõrvalt ja mitme nurga alt vaadata.
VastaKustutaAga päriselus, kui ärriti ootamatult peale tuleb, lähen lolliks.
Pluss see kannatustevärk: jah, ma TAJUNGI, et elu on kogu arg raske ja võitlus ja kui siis tuleb keegi halisema, et tal on juba mitu päeva raske, nii ikka ei saa, mul TÕESTI ei ole kaastunnet.
Raisk, mitu päeva??? Mul on faking mitukümmend sitta aastat olnud ja kui surin, sest teistmoodi kannatustest pääseda ei osanud, sain mitmelt-setmelt poolt ja korduvalt sõimata, et nii isekas!
Ma just eile kusjuures kirjutasin postituse, kus otsapidi mainisin ka sinu "teen, mida tahan" ja "ei taha abi, kui see tuleb eeldusega, et peaksin elama nii, nagu abistajale meeldib" - aga kustutasin ära, sest liiga isiklik sai.
VastaKustutaPoint oli siis see, et keegi ei peaks elama nii, nagu mulle meeldib, aga minu kogemus depressiivikute abistamisega on see, et nii kui sa ta elu korra kergemaks teed (annad raha, hoiad paar korda nädalas lapsi), on selle tulemus see, et tal tuleb peale tegutsemiskihk ja ta teeb OTSEKOHE midagi, mis pikas perspektiivis ei tee mitte ainult tema, vaid ka MINU elu raskemaks. Kasutan nüüd Totoro näidet, et mitte päris elu näiteid kasutada - inimene võtab kohe koera, sest hetkeks jäi energiat üle, aga hakkab hiljemalt kahe nädala pärast kirjutama, et keegi teine peaks koeraga väljas käima, sest kuidas tema üksikemana ... ja et koeratoit on nii kallis ... ja kindlasti lisab juurde, et keegi ei hooli ega aita, sest keegi pole teda kunagi armastanud (sest armastavad inimesed ometi tegelevad sinu eest iga su debiilse teo tagajärgedega, et sul endal oleks rohkem aega ja energiat uusi debiilseid tegusid teha). (Taas - ma ei arva ÜLDSE,et sina Totoroga ühtki neist asjadest teinud oleksid, koer on mugav näide lihtsalt.)
Mina olen jõudnud arusaamisele, et ainus nii minu kui ka sellise abivajaja suhtes aus tegu on ... mitte aidata. Sest muidu ma hiljem vihastan, kui ta ei ela nii, nagu mulle meeldiks, kuigi mul pole õigust seda eeldada - või solvub tema, sest uue sitaga ma ei aitagi, kuigi ta eeldas, et aidatakse (ja sellised hakkavad KOHE eeldama, et sa a la maksad igakuiselt ta laenumakseid, kui sa talle korra kohvi ostad). Nii et kõige lihtsam on mitte kummaski eeldusi ja ootusi tekitada, aidata vahel emotsionaalse toega ja oma aega/raha panustada tõesti ainult siis, kui seda endal parajasti laialt käes juhtub olema. See, et keegi teine arvab, et ta võiks oma sita minu prügikasti panna või et mul poleks raske teha talle seda teist või kolmandat? Õnneks müüakse prügikastidele tabalukke ja EI ütlemiseks on suu peas.
Kollektiiv? Pool ajast ei kannata ma enda varjugi, selleks, et mingi üksikema võiks minu kodus ka minu last hoida, peaks meil väga hea klapp olema. Selleks, et see kollektiivi tasandil toimida saaks, peaks see rohkematega olema, mul ei ole. Tahan ära oma urgu, ei taha kollektiivi. Seda enam, et kogemus näitab, et seda ihalevad inimesed, kes tahavad rohkem saada kui anda. Aga see-eest koristamine ja nõudepesu mind üldiselt ei häiri - ning kui parajasti häirivad, jätan nädalakese vahele ja ongi kõik.
(mul peaks ka teise üksikemaga hea klapp olema + tegelt praegu oleks jumala mõttetu, VÄIKESTE lastega oleks hea - aga juhtumisi on mul selliseid üksikemadest sõpru. Kui aus olla, mul peamiselt sellised sõbrad ongi =P)
VastaKustutaJa ma tegelt saan üleni aru, et minu pidev- ja pärisaitamiseks peakski phmt teine võtma selle osaks oma elust. Sest ma olengi siuke hädine lilleke.
Tõsi, ma ei oota midagi, ka siis, kui mul korra on aknad ära pestud või ebanormaalselt suur laekumine kontole olnud. Aga ei saa salata, et pidevabi meeldiks küll =P
Mul ka ei ole otse raske. Süüa teha mulle kohe raudselt meeldib (miska kui mul on muidu väga raske, kuhjuvad kodus tehtud toidud, sest selleks suudan end sundida ja siis on mingi kasulik asi ka tehtud - ei, väga ei ole seni halvaks läinud, aga ennast on naljakas kõrvalt vaadata). Aga see lõputuse tunne on julm. Jooksed kõigest jõust, et paigal püsida, miski ei ole lõplikult valmis, tehtud, enam ma sellega ei tegele.
On: "Valmis, tehtud, enam ma sellega ei tegele TÄNA. Homme jälle.Ja ülehomme. Ja üleülehomme. Jne."
***
Aga see kannatuseasi on selge armukadedus. Mis mõttes tema haliseb oma kahe nädala pärast, inimesed tunnevad kaasa ja patsutavad, ja mina sain sõimata, kui kolm aastakümmet kannatamist liig olid?!?!?!?!
Viimase lause kohta.
VastaKustutaOled sa päris kindel, et saad / said sõimata? Vbl sa _eeldad_ et saad sõimata, või võtad teise arust üsna normaalset suhtlemist lihtsalt väga teravalt sisse? Kui sa iga leebet nõuannet vaenad, siis on sul tõenäoliselt kõrgendatud taju ka muu suhtes.
Mul on endal sama - tõsi, minu teada vaid mõne konkreetse inimese ja konkreetse teemaga. Aga ma tean, et minu üldiselt paksus nahas on paar väga pehmet kõhualust lohku. Ja Bard teab seda ka. Ja kui sinna siis nool tabab, siis on kõik, pauk ja plahvatus ja pahandus.
Ma sain =)
VastaKustutaLoe neid vanade postide kommentaare kasvõi =) Aga ma ka olen olulisest arvust "sõpradest" ilma jäänud sellega seoses, et kui mulle öeldi "loll ja isekas", ma ei andnud andeks.
Hm? Blogis ma midagi sõimamiseks kvalifitseeruvat mina väga ei mäleta. (Ma kindlasti pole kõiki lugenud kah.) Inimestel on arvamused, ja nii avameelse ja otsese blogi puhul väljendatakse neid samuti kohati üsna otsekoheselt. Sõim oleks nagu midagi muud...
VastaKustutaOk, mulle piisas ka sellest, kui ÖELDI =)
VastaKustutaSiiamaani olen väga karvane selle pihta, et "kuidas sa oma lastele ei mõelnud?!" ja "elu suurim rumalus" ja muidugi "isekas".
Ma ei hakka siin pikalt, sest on ju räägitud küll, eks :)
VastaKustutaPõhimõtteliselt: mida AbFab ja Rents ütlesid.
Ja üks asi veel, mis mul teemaga seoses peas keerleb, ja millele eelmise kommentaarimaratoni ajal ainuüksi Lendav tähelepanu juhtis, kui ma nüüd õigesti mäletan. Nimelt KÜSIMINE. Vana hea küsimine, mis asub mu jaoks kusagil eraomandi ja ühisvara vahepeal. Kas ma tohin sinu prügikasti kasutada? Kas ma tohin ennast sinu saunas puhtaks pesta? Kas ma tohin sinu peenralt paar maasikat noppida?
See jätab ka prügikasti/sauna/peenraomanikule (eraomandi pooldajale) VALIKU – kas ta lubab oma prügikasti/sauna/peenart kasutada või ei luba. Vastasel juhul on valikuvõimalus ainuüksi ühisomandi pooldajal – tal on valik, kas kasutada hüve, millesse teine inimene on raha ja/või aega investeerinud (prügikast, saun, peenar), või mitte kasutada. Teisisõnu – küsimata tegutsedes rakendab ühisomandi pooldaja omaenda vaba tahet, jättes eraomandi pooldaja vaba tahte rakendamise võimalusest ilma.
No kui ma näen, et on vähe ja napilt, ma ei hakka küsimagi, sest tal ju endal vaja (nt maasikaid).
VastaKustutaSauna võin tuttavalt küsida, aga ma ju ei tea, millal võõras oma sauna kütnud on ja ma ei julge ka nii isiklikku asja üldse küsida.
Aga kui ma hernepõllu servast võtan paar hernest, ma ei lähe ju ometi enne otsima teavet, kelle põld see on üldse ja kontakte, et küsida? See nulliks täiesti ära selle "näe, siin on herned, keegi ei märkagi, kui kuus (või 60) kauna vähem on?" Ja no prügikonteineri kasutamine on sama: siin on prügikast, ma panen sisse - mitte et lähen ukse taha helistama ja küsima. Nagu wtf. Siis on kergem juba taskusse panna, kuni ühiskondlik prügikast tuleb.
Või nt sellise inimese konteiner, kes selle väljaspoole aed pani.
Sest mul jookseb IKKA juhe seepeale kokku, et krt, on prügikast, prügi jaoks, aga AINULT MINU PRÜGI.
Ma ei saa aru sellest.
Minu jaoks on prügikast prügi jaoks. Kogu moos.
(Ja natuke on mul ikka ka "te arvate, et ma ei ole üliempaatiline? Et ma ei ole isegi tavamõistes empaatiline, sest eeldan teisi olevat empaatilised, aga tegelikult inimesed ei mõtle teistele! Aga kurat, selles ongi mu needus ja mitte ainult minu! Et me eeldame, et kõik mõtlevad teistele kogu aeg ja siis oleme "AGAGAGAGA K U I D A S saama nii, et ei mõtlegi???? S.t. see ONGI üliempaatide nuhtlus, et nad ise mõtlevad kogu aeg teistele ja ei suudagi mõista, et teistel on tegelt kolmandad inimesed ja nemad ise suht pohhui.)
VastaKustutaTaas kord me sinuga räägime erinevat keelt sel teemal :)
VastaKustutaMa pidasin silmas küsimist laiemas, nö. filosoofilises võtmes, mitte konkreetse põllu pindala, või kummal pool aeda asub prügikast, vms. Rääkisin küsimisest selles võtmes, et ühisomandi pooldaja ei pruugiks OMA vaatenurka eraomandi pooldajale peale suruda, ükskõik kui õige või üllas (või lihtsalt mugav) see vaatenurk talle endale tundubki.
Vt ka mu eelmine kommentaar – seal seisab, et kõneksolevatel juhtudel ühisomandi pooldajal ON valik, eraomandi pooldajal EI ole. Herned hernesteks ja sitt sitaks, aga teist inimest VALIKUVÕIMALUSEST, VABA TAHTE rakendamise võimalusest ilma jättes tehakse pärispattu, mu meelest. Kui üldse keegi, siis sina, kes sa vahetpidamata vabast tahtest jutlustad, peaksid sellest ju ometigi aru saama :)
Ei =)
VastaKustutaMinu meelest vaba tahe printsiibina eeldabki, et inimene vaatab ja näeb vabadust, mitte piiranguid.
Jah, seal on "aga". Teistpidi on ka - ma arvan, keegi siin ei arva, et "minu koer, ise tean, mis teen, tahan, peksan, tahan, lasen nälga surra" või "minu laps" või "minu ori".
Minu jaoks on iseenesestmõistetav, et kõik on kõigi mõistlikult kasutada. Tilda juures Lendav kommenteeris, et tema oma profitööriistu suvalistele küll välja ei laena - ja mul on "aga miks sa peaksid?" Profitööriistu laenataksegi neile, kes suvaliste riistadega enam hakkama ei saa, vajavad peenemat riista".
Elik mu automaatne eeldus on, et kõik (noh, üldistusena) kasutavad ja tahavad mõistlikult ja hästi teha.
Ning eeldus "kõik teised on tainapead, lurjused, kiimakotid, persevestid" jne ei ole minu arust vabaduse teema, vaid "inimesed ei taha teistest head uskuda? nojah, vbla on see tark ... aga raudselt ei ole see kena! Miks inimesed ei ole KENAD?! Uäääää ...!"
Ja kui mult tuleb saagi küsima suvaline tuttav, kes paar korda on mingit saagi lähemalt näinud ning leiab, et "aga sa ei kasuta ju seda täna" ning ei adu tööriista väärtust? On küsitud. On solvutud, kui ma pole andnud.
KustutaInimesed on mõnikord kenad, aga mõnikord ka persevestid. Kui ma tahan ellu jääda, siis ma ei eelda automaatselt, et kõik teised on kenad. Muidu olen ma lõpuks vallavaene, kellel oskusi isegi oleks, kuid vahendeid mitte ja rist ja viletsus. Ühisvara töötab ainult väikeses kogukonnas, kus asjad on omavahel selgeks räägitud.
Ehk lühemalt: kui mõelda kastis, ei saa vaba olla, sest inimene ei mõtle vabalt.
VastaKustutaEt nimesel on vabadus kastis mõelda?
On. Aga uääääää, miks nad sedasi mõtlevad ...?!?!?!
No kui me kastidest räägime – “kõik on kõigi oma” on täpselt samavõrra kastmõtlemine kui “see on minu oma”. Sina mõtled oma kastis, mina oma kastis :-)
VastaKustutaon v? Minu arust ei ole.
VastaKustutaMina vaatan ja piiride asemel näen laiumas maailma.
Ma ei saa aru sellest, et minu kast on mingi ... päris asi.
Minu silmis on see väljamõeldis.
Sa ütled, et need on üheväärsed asjad "minu oma" ja "ma kasutan, kui vaja on, muidu kasutagu keegi teine, kel rohkem vaja".
VastaKustutaJa mina väidan, et need ei ole ühevääärsed, vaid üks on väga kitsas vaatepunkt ja teine on palju laiem.
Tal on omad vead (khm, vallavaene, khm - kuigi mul pole ka mingeid erilisi oskusi, kui kirjutamist mitte lugeda =P), ent MÕÕTMATULT laiem.
Ei, ma ei öelnud “need on üheväärsed asjad - "minu oma" ja "ma kasutan, kui vaja on, muidu kasutagu keegi teine, kel rohkem vaja". Ma ütlesin, et mõlemad mõtteviisid on kastmõtlemine.
VastaKustutaLisaks ütlesin, et ma tahan ISE otsustada, kas ma annan oma töö ja vaevaga hangitud tööriista/herned/sauna/misiganes kellelegi teisele kasutamiseks. Ma ei taha, et see keegi teine otsustab seda minu eest ja tembeldab mind selleks või teiseks, kui ma sel või teisel põhjusel EI anna oma herneid/saagi/prügikasti/midaiganes.
P.S. Ma olen tegelikult abivalmis ja heldekäeline inimene, igaüks, kes mind päriselus tunneb, võib seda kinnitada. AGA ma ei ole nõus sellega, et mult võetakse vabadus ISE otsustada, kas, millal ja kui abivalmis ja heldekäeline ma olen :)
Perse. Fuck it. Tulen selle koerasita juurde tagasi :D Sitt lugu, aga jäi kirjutamata sinna postituse alla üks kommentaar.
VastaKustutaSee inimene, kes karjus, et kutsub sulle politsei - tema reageeris ka ebaadekvaatselt. Põhjuseid ei tea. Eks tal mingid olid. Aga.
Nende aiaäärsete tänavaäärsete prügikastidega on see lugu, et inimesed tihtipeale ei pane sinna lihtsalt mingit ühte sitakotikest. Vaid nagu... mida iganes, mis käes juhtub olema. Palju. Sest saab. Sest siin on, näe, prügikast, kuhu, kui tsiteerida klassikuid, "käib prügi". Inimesed tegelikult toovad lausa prügiKOTItäisi sinna. Usu või ei. Needsamad inimesed, kes näiteks sodi metsa alla loobivad. Sinu pähe see jällegi ei mahu, sest sa ei viskaks seda metsa alla, sa korjaks seda sealt - aga nende käitumiste Venni diagrammis on tegelt kattuvus olemas.
No ja kui neid "ma niisama midagi viskan siia" inimesi palju saab - ja neid saab - siis tulemus on see, et su fkin prügikast saab liiga täis ja sa pead kuskil keset nädalat Ragn Sellsi vms tellima. Ja mitte ühte korda. Ja see maksab. Kui ei telli, võid ise oma prügikottidega mööda linna luusida ja kommunismi mängida. Või suurema prükkeri tellida ja selle äraveo eest maksta. Sest sa juhtumisi pead ülal ka kogu kuradi ümbruskonda ja nende prügivajadusi.
Nii et tõenäosus, et sina ei olnud teps mitte esimene ja ainus inimene, kes sinna kasti miskit poetas, on päris suur. Ja selle inimese jaoks sa ei olnud õilis vvn, maailma koerasitast puhastaja - sa olid järjekordne tropp, kes tuli prükkerisse midagi loopima ja siis hakkas veel vastu räuskama. Ma ausalt öeldes kasti omanikuna ütleks, et istu sisse see sitt omale, ja paneks edaspidi luku ette.
...aga need mingi 70 kommentaari filosofeerimist vaba tahte ja kes teab mille abstraktse ja üleva üle olid muidugi ka kenad lugeda.
Ma just mõtsin sama mis AbFab - here we go again... :)
VastaKustutaOh, aga ma spetsiaalselt ja mitupalju kordi rõhutasin, et ta nägi, et mul oli PISIKE asi, ma ei teinud isegi konteineri kaanmt eriti lahti, sain sisse poetada - ja ma täiesti usun, et on inimesi, kes tulevad oma suurte prügikottidega ja et nii ei tohiks, see pole hea.
VastaKustutaTäpselt, needsamad, kes metsa alla viskavad.
Aga mul oli pisike kotike! Ühe kakamise SITT, mitte kodupraht!
Kui ma näen, et keegi peksab koera või last, ma ka ei hakka mõtlema, et äkki ta on muidu kena inimene, vaid sekkun ja kohe. Aga kui ma näen, et keegi teeb oma lapse või koera peale kurja häält, ma EI sekku, kuigi võiksin mõelda, et näed, teeb kurja häält, nagunii peksab teda ka.
Sest ma ei kaldu arvama, et kui juba ühte teeb, teeb nagunii teist ka.
Ja muide, isegi kui lööb, ma ei mõtle, et ta tingimata halb inimene oleks, tal on võibolla endal juhe koos ja vajab ise võimalust korraks hinge tõmmata ja mõtteid klaarida. Ehk minu sekkumine ei ole "Nii ikka ei tehta, kuule, kontrolli ennast natuke!", vaid alguses: "Hei, ma näen, et sul on juhe koos, tahad, ma tegelen (hoian rihma, vaatan lapsele otsa ja hoian käest vms) ise, kuni kuskil nurga taga rahunemas käid?"
Kommunism (igaüks teeb vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele) on väga ilus, aga absoluutselt utoopiline idee. Sa tahad, et inimesed mõtleksid nagu sina, aga nad ei tee seda ja ei hakka iial tegema. Sa saad inimeste mõttemaailma sama vähe muuta, nagu ilma. Ja sa kas jääd ilmaga võitlema, vihastad, näitad rusikat, või kohaned ja paned selga sobiva riietuse. Inimestega sama lugu. Sa kas arvestad nende eripäradega (privaatsusvajadusega, eraomandiga, ahnusega, nõmedusega millega iganes) või jääd surmani halama, miks teised ei ole sellised, nagu sina tahaksid.
VastaKustutaSoovitan soojalt, püüa leida omasuguseid, kes jagavad sama maailmavaadet ja ma usun, et te võiksite moodustada ühe väikse õnneliku kogukonna. Aga ära arva, et sa saad kuidagi muuta neid, kes ei näe maailma nii nagu sina.
See on absoluutselt tõsi, välja arvatud et kohaneda püüdmine aitab ja on mulle abiks.
VastaKustutaMa püüdsin ja mis ma sellest sain? Olin üleni krampis ja meeleheitlikult hea ja IKKA polnud piisavalt, IKKA tahtsid inimesed rohkemat ja tõmbasid mu täiesti kuivaks.
Ehk phmt ma tegelt usun täpselt vastupidisesse, kui see kõigile mõtlemine.
Usun siiralt ja sügavalt, et kui sina (mina) ise enda eest ei seisa, ei tee seda keegi.
Lihtsalt ma ei oska sedasi ja olen üleni hädas, kui sellistega endalemõtlejatega kokku puutun =P
Mu sõnad ja teod ei käi ÜLDSE kokku, aga mul ei ole ka abi sellest, kui mulle öeldakse "ära ole selline, ole teistsugune". (Mitte et sina seda hetkel teinud oleksid, üldisem hala käib.) Ma ISE ütlen seda endale, aga ikka tuleb välja nagu alati.
Ma ka ei tea.
Phmt elukogemus ütleb, et mõned inimesed on niiiiiii toredad ja mõned niiiiii nõmedad ja see ei sõltu üldse sellest, mida mina teen, nad olid valmis juba ammu enne minuga kohtumist.
Aga raske on aduda, et ongi olemas inimesed, kes valisid Trumpi ja Ekret ja on nüüd rahul takkapihta tehtud valikutega. Ja ei, erinevalt paljudest blogijatest ja kommentaatoritest, mina ei arva, et sitta see poliitika, teed võib ikka koos juua. Mul on "MIKS INIMESED SELLISED ON?!?! KUIDAS nad selllllised on???" ja mingist ühisest teejoomisest ei saa juttugi olla.
Phmt kui maailm ei ole selline, nagu mulle meeldiks, ma jonnin.
Maailma see ei muuda, aga mul endal on ausam ja puhtam tunne.
Sellega on jah nii, et teraapias istud ja noogutad, et tõepoolest, nii on ja nii ma teen. Hiljem samal päeval on ikka ääääääaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa seesamaaaaaa asiiiiii etc etc ad infinitum.
VastaKustutaVot selles osas olen ma sinuga täiesti nõus. Mina ka ei "arva, et sitta see poliitika, teed võib ikka koos juua." Õigemini, ma tegelikult sooviks, et oskaksin end veenda, et pole hullu, igal inimesel ongi mitu tahku (kumbki teadagi külili) - aga ei, mu sisemine hääl sosistab, et kui kodanik X näiteks valis Trumpi ja, mis veelgi hullem, valiks lausa uuesti, siis pole X teps mitte selline inimene, kellega ma tahaksin koos teed juua.
VastaKustutaLeidis aset harukordne sündmus, kus vaidlus internetis viis üleüldise rahu ja teieneteisemõistmiseni =)
VastaKustutaHoidkem seda head tunnet!
Hah, "kõik inimesed võiksid olla nagu mina", viiks ju selleni, et pole kelleltki tööriista laenata või kellegi kasti oma hunnikut poetada, sest nad on kõik selle väljamineku tegemata jätnud, sest küll keegi teine maksab ja siis saab temalt laenata, kõik ju ühine nagunii. Linna peale oleks kolm ühiskasutatavat avalikku, sest ega neilt maksuraha ka piisavalt ei koguneks, et neljandat panna. 😁
VastaKustutaNii et soovi ikka, et teised oleksid jätkuvalt igavad kastis istuvad väikekodanlased, on vähemalt, kelle tagant varastada.
Eee... Rents =) Kammaaan. Arvad, et mu korteriühistul ei ole prügikonteinerit?
VastaKustutaMina annan, mida mul on. Vabalt kasutada - muuhulgas, krt, ka see blogi. Kirjutada ma oskan, kes lugeda tahab, saab. Ilma tasu ja maksuta v.a. see, mida ise tahetakse maksta. Et ma mingi tööriistakunn pole, ei tähenda, et mult midagi ei saa - ehk siis kui kõik oleks nagu mina ja jagaksid oma andeid ja oskusi vabalt, oleks nii palju lihtsam elada =)
Ma ei arva, et kommunism kuskil toimida saaks, sest inimesed, paraku, on inimesed.
Aga kui nad oleksid ellusuhtumiselt nagu mina, oleks ju lill =)
Hämmastav, aga ma EI ole tegelikult teiste turjal liugu laskev mittemidagitegija. Ma lihtsalt ei pane oma tegudele hinnasilti külge ega kire igal pool, et vaat' mis tegin.
Ma vaikselt ja fanfaarideta, sest mu arust SEE on õige viis. Pesen külas nõusid, teen vahvleid, võtan ema juures tolmu, korjan prügi maast, hoian sõbra lapsi ... Ei ole suur asi, et kellegi jaoks midagi teen, ei pea ka häbist surmaeelsesse seisundisse langema, et keegi minu heaks tegi ja oma JUBE VÄÄRTUSLIKKE ressursse raiskas.
Ehk phmt on Kauri definitsioon tabav: lawful ja chaotic erinevused. Mina ei suuda end mõelda "seadus lubab - teen (ja kaeban kohtusse, kui teine pool ei allu!), seadus ei luba - ei tee (ja kaeban kohtusse, kui teine pool ei allu!)" kasti, nemad jälle sealt välja.
VastaKustutaNii lihtsalt on.
Ma kommenteerin seda majanduslikku poolt. No et keegi peab selle tööriista ostma, mida teised siis laenata saaks. Sama teema oli mitmes teises blogis varem riietega. Paljud arvasid, et vaid loll ostab poest uue jope / kleidi, kui Humanast saab paari euroga.
VastaKustutaSee kõik oleks muidu loogiline, aga kapitalism on tehtud nii, et sissetulekute jaotus on a) väga väga erinev ja b) väga väga ebaloogiline. Ma sain kunagi suvaka progejana palka, mis oli presidendi ja peaministri palkade keskmine - ja siis seda tõsteti päevapealt kaks korda. Eh? Mis? Miks? Ma isegi ei küsinud!!! Ehk siis see, kes saab endale lubada neljarattavedu ja kes peab trolli ootama, on suhteliselt suvaline. Ja siis lisaks on tüübid, kes teenivad ühe Ferrari minutis vms.
Selle jama kõrval on siis loogiline, et peavad eksisteerima tasandavad mehhanismid. Me võime vinguda, et miks peavad miljardärid enamiku sissetulekust riigile andma bla bla. Aga ehk ei peaks lihtsalt korraldama sellist ühiskonda, mis toodab miljardäre?
Väikekodanlased mulle üldiselt meeldivad, aga kogu see süsteem üldises skaalas ikka väga mitutpidi katki.
Kahjuks tundub, et kõige töötavam alternatiiv liberaalsele kapitalismile on Hiina süsteem, mis on veel palju jäledam.
VVN, mina nt üldse ei arva, et sina oled teiste turjal liugu laskev mittemidagitegija. Igaüks teeb, mis suudab. Suurem jagu inimesi korjab kommipabereid, hoiab aega ajalt tuttavate lapsi jms - see on tavaline inimeseks olemine, sellel polegi hinnasilt. Sina jagad seda, mida sina saad, mida sul on ja mida sa jagada tahad. Mina jagan seda, mida mina saan, mida mul on ja mida MINA TAHAN jagada. Aga kedagi sundida jagama, kasvõi kommipaberi jagu ruumi prügikastis või võtta seda loata või vägisi - ei tohi. Ma olen täiesti veendunud, et me kumbki ei tahaks elada maailmas kus nii tohiks või üldiselt tehtaks.
VastaKustutaOk.
VastaKustutaÜks kommetaar enda vabaks laskmist.
Rohkem ma ei taha.
... ja mina usun vääramatult, et milleks see prügikast siis ON olemas üldse, kui mitte selleks, et sinna prügi saaks panna?
Ma saan aru, kui inimene kaotab rahas - et kui tuuakse suur kilekotitäis ja teine suur kilekotitäis jne prügi, ta läheb närvi ja paneb oma prügikasti lukku.
Aga kui häiritud saab ainult tema "SEE ON MINU OMA!" on see minu silmis TEMA puudujääk. Ma võin leppida sellega - hetkel rahunenud jne - et ok, tema on siuke lollakas, eks ma siis panen prügi mujale.
Aga see ei muuda, et ta on mu meelest lollakas. Sest kes muu teeb nii suure vahe sisse "minu" ja "ühiskondliku" prügikasti vahel? "Kes maksab?!?! Maksa ise!" koerasitakoti kohta, mille suurus on üks faking tuhsndik tema konteineri mahust!
Asi ei ole ju hinnas! Asi on selles, et teeme kõik nii, et meil oleks parem elada - ja tema meelest ei ole parem elada sõbralikus maailmas. Tema ja sina oletegi "seaduses on kirjas" ja seadus on mingi püha lehm, seadus on tähtis!
Minu arust ei ole. Seadused on üritus panna kirja "ära ole nõme, ole lahe", aga hästi täpselt ja hästi paljude sõnadega ja seadustes mängivad kultuurinormid - et pruun ja kahvatubeezh ei tohi abielluda, oli ka seadus. Et üks inimene võib teist omada, oli ka seadus.
Ei, seadused on ajutised ja hea ongi. Headus ja inimlikkus on palju tähtsamad!
See omaenda prügikasti kaitsmine "ka kommipaberi eest" on niivõrd jabur lihtsalt. Ja topeltjabur, et sina, keda ma pidasin üleni kenaks inimeseks, oled "KUIDASTAARUEISAA!?" minu pihta.
Sest ma TÕESTI ei saa aru.
Ma saan aru sellest, kui inimese minapiirid on hajusad (notsu seletas seda hästi) ja kui keegi paneb prügi tema prügikasti, on tal tunne, et kas mu riidekapp on nüüd suvalise "aga mul on sviitrit vaja" eest kaitstud??? Baasturvalisus rikutud! Aga. Sa enda pool ka ütlesid, et asi pole baasturvalisuses, vaid "omandiõiguses" jne.
Ja mul on "ah, istu sisse see omandiõigus"
Nagu - põhjendada midagi seadusega on minu meelest nõme.
Ja nii ongi. Seadused on parimad, mida need inimesed just sel hetkel on suutnud teha ja teised inimesed on need heaks kiitnud jne, aga phmt on tegu surnud kirjatähtedega. Elus inimesed elusates situatsioonides on hoopis midagi muud.
"Olla hea", ei ole kuidagi sama asi, kui "püsida seaduse piires".
Ja kui seadus lubab inimesi piinata, ei ole piinamine veel ok, eks ole.
VastaKustutaMinu meelest on nii, et seadust on vaja seepärast, et "olla hea" tähendab erinevate inimeste peades väga erinevaid asju. Headus ei ole mingi universaalne mõiste, seepärast me lepime kokku ja kirjutame seadusesse, mis on see, mida enamus meist (kultuuriruumi ja sadat muud asja arvestades) heaks peavad. Maailm muutub ja seadused niisamuti, on mitmeid viise algatada seaduse muutmine. Kui me leiame (enamus meist, eks), et kes iganes võib abielluda kellega iganes, siis kirjutame seaduse ümber. Võitleme seaduslike vahenditega selle poolt, et seadus kirjutataks ümber. Mitte nt ei põleta tuleriidal neid, kes arvavad, et pole sel oma aja ära elanud seadusel häda midagi.
VastaKustutaSt, põhiseaduslik õigus kodu puutumatusele, on minu jaoks ikka kindlasti heaolu ja turvalisuse sh küsimus.
Kui enamus meist arvab, et piinamine ei ole ok, siis me kirjutame seaduse ümber. Kui enamus nii ei arva, siis veename vastasleeri tegelasi, et hallo, nakake normaalseteks. Ideaalis veename sõnadega, mitte neid piinates :)
VastaKustuta*hakake normaalseteks
VastaKustutaJa veel, väikestest asjadest. Ok, kommipaber on väike asi. Kott koerasitaga on juba suurem asi, aga OKEI. Sauna kasutamine on juba päris suur asi ja see, kui sa helistad oma tuttavatele ja kutsud nad sauna, sest sul on sooja üle (ma ka mõnikord kutsun) ei ole absoluutselt sama, kui mingi võõras tont vaatab üle heki ja otsutab, et oh, seal on soojaülejäägiga saun ja minul perse sitane - pusle ja elu on lill. Samuti ei ole nt võrdsed asjad, kui mul on suur marjaaed ja kõik lähikonna lapsed eesotsas minu omaga lendavad siit kordi päevas üle ja söövad nagu ritsikaparv kõike, mis süüa kannatab, sh pooltoorelt. Ma leian, et see on ok, mulle meeldib, et nad käivad, nad käivad teistes aedades ka. Aga - nad käivad minu teadmisel ja nõusolekul. Ja hoopis teine asi on see, kui jällegi - mingi suvaline võõras vaatab, et ahah, sul on kasvuhoone täis tomatit, mul on tomatiisu, ma lähen võtan mõned - pusle ja jälle on elu ilus. Minu seisukohalt nii ei sobi. Minimaalne, mida see inimene teha tohib, on küsida minult, kas mul on üle ja kui on - siis ma annaks. Mina otsustan, kas mul on palju või vähe, mitte suvaline tont, kes pole lillegi minu aias liigutanud. Saad vahest aru? Hernepõllu omanikul on õigus otsustada, kas tal on vähe või palju ja seepärast on normaalne luba küsida. Ja kui ei tea, kellelt küsida, siis keegi pole veel herneisu kätte ära surnud. St, piir väikese ja suure asja vahel on ka erinevatel inimestel erinevas kohas ju.
VastaKustutaMax, mitte min peab olema, ma kohe lähen arvutist ära, frikadellisuppi keetma.
VastaKustutaNii kena, mul jätkub hommikukohvi juurde lugemist. Täitsa ilma sarkasmita, ausõna! Mulle meeldivad need õhtul poolelijäänud vestluste jätkud.
VastaKustutaJa ega ma muud omalt poolt ei oskagi öelda, kui korrata täpselt seda, mida Tilda on kirjutanud.
P.S. Minu ja teie jaoks on hommik ja õhtu muidugi erinevatel aegadel :)
Ma ikkagi pean lisama. Selle “ma annan, mida mul” kohta. Vahvlite küpsetamise ja külas nõude pesemise ja ja blogi tasuta (!!) üles riputamise kohta. Ja “tööriistakunn” kohta. Ma tundsin end viimasest pisut puudutatuna. Mina olen see tööriistakunn. Aga samal ajal teen ma ka kõiki neid eelmainit asju, kaasa arvatud blogimine. Ja mul ei tuleks eluski mõtet, et ma peaks külas nõude pesemise või tuttavate laste hoidmise või kommipaberite korjamise, või oma koera sita korjamise puhul fanfaari puhuma. Veel vähem rõhutama, et näe, ma blogin teile täitsa tasuta. VVN, kas sa ei näe, et sa ise riputad täpselt samamoodi oma tegudele hinnasildi külge nagu need tööriistakunnid, keda sa negatiivseks näiteks tood? Sa pead ennast teistest, meist, OK konkreetselt näiteks ka minust paremaks, väljendad seda häälekat, ja kui need, keda sa halvustad, turri lähevad, oled imestunud, et kuidas nii saama.
VastaKustutahäälekalt*
VastaKustuta"ma annan, mida mul on" *
VastaKustutaVabandust, vabandust, ma alles päeva esimese kohvi peal =)
No hetkel ma lihtsalt olin veits meta.
VastaKustutaÜldjuhul ei ole.
Ja ma ei mõelnud tööriistakunni ÜLDSE halvustavalt, mitte natukenegi - lihtsalt Rents tõi "polegi mingit tööriista, sest keegi ei hangi" näite ja mul, jah, on käelise osavusega suht sitasti. Oli juba Enne ROngi. Ma ei ole sellega kunagi hiilanud ja käsitöö oli mu vihatuim aine koolis. Kui vahepeal poleks toidutegemistunde olnud, oleks kaks tunnistusel ähvardanud, ja kuigi ma pirni saan vahetatud ja olen ka makil kunagi katkisi juhtmeid paiganud, ega mul sedasorti käsitööga paremini pole.
Ma ei oma mingeid vingeid tööriistu, sest ma ei oska nendega midagi teha.
Ja ei pea ennast paremaks. Kui just te ise end halvemaks ei otsusta pidada.
Mina eeldan, et inimesed on ilusad ja head, mina kaasa arvatud, ja lähen turri, kui üritatakse öelda, et me ei ole head, kurat, me siin ajame seadusetähte taga ja see ongi inimloomuse normaalsus!
VVN, sa kirjutad, et sul on valus ja sinu elu on võitlus.
VastaKustutaAga äkki selle prügikasti omanikul on ka valus, kui sa oma koerasita tema prügikasti poetad? Sest tema piirid võivad olla hoopis teised kui sul. Ta äkki kardab võõrast koerasita. Äkki ta tunneb ennast reaalselt ahistatuna, kui võõras käsi tema prügikasti kaant vägistab. Ja tema jaoks on ka elu pidev võitlus, näiteks nendega, kes ei saa aru, et ta tahaks kogu ülejäänud maailma oma elust hoida mitte kahe vaid viie meetri kaugusel. Äkki ta pärast seda tüli nutab päevi ja peseb oma käsi verilihale ja küürib oma prügikasti valgendiga, sest KUIDAS NAD OMETI ARU EI SAA!
See ei tee teda veel lollakaks. Erinevatel inimestel on erinevad kiiksud. Sinul oma, minul oma, temal oma. Sul tuleb lihtsalt leida see prügikastiomanik, kelle kiiksud on sinu omadega sarnased. Aga endast erinevat inimest lihtsalt lollakaks nimetada... Seda teevad kitsarinnalised ja piiratud inimesed vaid.
Eks ma siis olen sinu jaoks piiratud ja kitsarinnaline, ei tunne, et mu elu seepärast halvem oleks.
VastaKustuta(Sest noh, mul on hea mälu ja sestsaati, kui Rentsi juures empaatiavõime teemal raksu läksime, ma ei pea su arvamusest eriti midagi.)
Hmh, minul nii hea mälu ei ole. Kui sa aga tunned ennast paremini, kui saad kellelegi, nt minule, virtuaalse kõrvakiilu virutada, las siis olla pealegi.
VastaKustutaMul on meie vaidlustest meeles ainult see, kus mina väitsin, et spikerdamine on halb ja ebaõiglane ja sina ilmselt midagi muud. Antud juhul... Kui ma kirjutan, et endast erineva inimese hukka mõistmine on kitsarinnaline tegu, siis ma ju ei ütle, et sina oled kitsarinnaline vaid sa ise tahad ennast nende inimeste hulka paigutada.
Tegelikult tahtsin ma su tähelepanu sellele juhtida, et sa võisid sellele prügikastiomanikule põhjustada vaimseid kannatusi, mis ei ole vähem tähelepanu väärt kui sinu omad.
VastaKustutaTildale
VastaKustuta... ma pidasin rohkem silmas, et ma peidaksin enda juures inimesi ka "mõisnik võib oma talupoegadega kõike teha" või "ketsereid peabki põletama!" kehtiva seaduse ajal, et neid kätte ei saadaks ja ei piinataks - jumala seaduslikult. Või kui abordid ära keelataks ja minust oleks abi, töötaksin ebaseaduslikus abordikliinikus, sest seadus võib öelda, et see on vale, aga minu meelest ei ole, ma leian, et naisel PEAB olema vabadus oma keha üle otsustada.
Ma ei tee seaduse järgi. Ma teen seda, mis on mu meelest õige ja hea.
Ei, ma ei sure herneisu kätte. Aga ma ka ei arva, et inimene ei võiks teha, mida tahab, kuni ta teistele sõbralikult mõtleb.
Ja jah, ma ei saa sundida kedagi sõbralik olema. Aga ega keegi ei saa mind ka sundida mõtlema, et ebasõbralikkus on ok, oleme kõik täpselt nii kurjad, kui seadus lubab.
(Kui mul oleks oma prügikastiga kirglised tunded seotud, minimaalne, mida teeksin, oleks selle lukkupanek ja ilmselt ka kuskile aia tagumisse otsa panek, kust ainult prügiveole eelneval õhtul ta välja vean.)
VastaKustutaVõib-olla tal oligi prügiveole eelnev õhtu, kust ma tean, kust sinagi tead?
VastaKustutaMuidugi, ma ise eelistaksin ütleme valikule "võõras prügi minu krundi peal" valikut "võõras prügi minu prügikastis" ja ammugi käiks see eelistus mittelaguneva prügi, nagu jäätisepaberid, kohta. St koerasita saaks komposteerida. Kilekotti ja tsellofaani ei saa. Aga kui inimene ei taha lubada midagi mul oma prügikastiga teha, siis ma saan sellest ka aru. Igalühel on omad kiiksud.
Mulle jälle nii väga meeldib mõelda, et lukud on loomade jaoks. Inimestele piisab kokkulepitud korrast. Kahjuks nii ei ole ja see on mu meelest lõpmata kurb.
VastaKustutaMeil, mde, on abordi lubatud juba ja orjapidamise keelatud (ajaliselt oli vastupidi, enne kaotati orjus, aga no pole oluline),(sest nii enamus otsustas ja seadusesse kirja pani).
VVN - abordi, ketserite, talupoja näidete puhul oleks su käitumine kooskõlas nimetatute tahtega. Prügikastiepisoodi puhul asi nii ei ole. Prügikastiomanik EI TAHA, et sa ta prügikasti täidad. See ei ole TEMA MEELEST õige ja hea.
VastaKustutaPrügi teema on üleüldse valuline teema, hiljuti korjasin ma üles ühe muidu korraliku naabri krundi ääres maas vedeleva jäätisepaberi ja panin selle sellesama naabri prügikasti, mõeldes ka võimalusele, et äkki ta paneb pahaks ja kuidas ma talle seda siis seletan.
VastaKustutaOleks see mu oma paber, ma oleks selle taskus koju toonud. Võõrast ei taha nagu nii kaua tassida. Aga palju hullem oli see inimene, kes mittelaguneva sodi maha viskas. Samad ei pruugi naaber ju teada, et mina seda paberit sinna ei visanud. Äkki mõtleb et mina. Siis oleneb kõik sellest, kui sõbralikult ma ise oma teo põhjusi suudan talle selgitada ja prügikasti omaniku peale vihastamine ei aita siin teps mitte. Vaid nii, nagu Ritsik hiljuti oma venelastega kokku põrgates suutis sõbraliku tooni võtta.
St, kui oleks see aeg, kus orjad tõusid isandate vast, siis ma täiega heidin end selle eest ja hiljem kahetseks, aga tundes ennast, oleksin raudselt kusagil kokkupõrke keskmes esimeste seas, kes viglaga läbi torgataks. Võimalik, et kogemata omade poolt. Ma arvan, et sa oleksid ka kusagil seal lähedal :)
VastaKustutaVVN-le vastasin
Kustuta(Ma abordinäite tõin, sest EKRE. Pole ju võimatu, et saab seadus - ebatõenäoline, jah. Aga mitte võimatu.)
VastaKustutaEi ole jah tõenäoline. Aga kui nii juhtuma peaks )puhtalt fantaasia), siis mina suunaks kogu jõu sellele, et veenda või ka survestada vastasleeri tunnustama naiste õigust otsustada oma keha üle, nt otsustada abordi kasuks ning viia see läbi tervisele ohutus ja inimväärses keskonnas e spetsiaalses haiglas või haigla osakonnas. Kokkuleppele jõudmine tuleks ka ilmtingimata seaduses fikseerida. Mingil juhul ei panustaks ma põrandaaluste kliinikute tekkimisse - ajaloost on ju teada, kui palju surma ja viletsust see sünnitab. Põrandaalused kliinikud ei ole võit, ei ole isegi abi mitte.
VastaKustutaPõrandaalustest kliinikutest kujunes ju äri, räpane ja üpris kasumlik tegijatele, ohtlik abivajajatele.
VastaKustutaKõigis toodud näidetes ei ole halb mitte kasutamine vaid kuritarvitamine, lõhutud taimed ja tööriistad, väga kaugele ületatud piirid. Paraku tähendabki see, et piirid tuleb tõmmata seda kindlamad ja neid kaitsta isegi siis, kui nende ületamine on esialgu leebe.
Ja võidelda selle eest, et oleks rohkem avalikke, linna halduses prügikaste, sitanäitel võiks olla ka avalikke kompostikaste, sest nii oleks mõistlikum. Praktikas muidugi need ei toimiks.
A ja kõige suuremad jõud peaks muidugi ennetustööle suunama. Et ikka kaitstult kaitstult ja nii, et kummi ostmine oleks sama lihtne ja iseenesest mõistetav kui nätsu ostmine, jms.
VastaKustutaAborditeema on meil siin USAs täiesti aktuaalne hetkel, ning jaa, kokkuleppele jõudmine, seadustes fikseerimine on see, mis tagab naistele turvatunde ja tervise. Põiktänava-abordid seda ei taga.
VastaKustuta=) Sa oled väga tubli. (irooniata) (Tilda)
VastaKustutaMina eeldan muidugi, et põrandaalune kliinik ei ole mitte rahateenimiseks ja jobu, vaid seal töötavad korralikud arstid, kes lihtsalt seaduslikult enam ei saa oma tööd teha. Ja seaduse ümbermuutmine oleks kahtlemata kõigile hea, aga kui need idioodid juba on sellise seaduse vastu võtnud, siis selle ümbervaatamiseks läheb vähemalt aasta - mis on paljudele naistele selgelt liiga palju.
Tõe huvides, ega ma pole kindel, et ma kohe nii, personaalselt. Teoorias peaks seda lugema siiski nii, et "Minu meelest tuleks jõud suunata vastasleeri veenmisele või survestamisele..." Praktikas, jah, ma juhtun perioodiliselt igasuguste hangude otsa, sest kärsitu ja "no kaua võib, las ma näitan, kuidas täpselt...".
VastaKustutaAga ssee "Töötavad korralikud arstid jne... põrandaaluses kliinikus" on selgelt utoopia. Sest ka arstid, noh, on tavalised inimesed, neil on ka lapsed, kes tahavad õunaga telefoni ja naised, kes tahavad spaasse ja siis veel need prügiveoarved!.. St, mitte kunagi ajaloos ei ole see läinud teisiti, kui Morgie kirjeldas, pole mingit alust eeldada, et sel korral läheks. See, et sina tahaks, et kui, siis sel korral peaksid põrandaaluseid kliinikuid mingid üliinimestest omakasupüüdmatud õilishinged, ei tähenda, et see päriselt juhtub.
Ma muidugi kipun arvama, et günekoloogid on enamasti ise naised ja mõnel neist võib ju ka naine olla, ent mitte enamikul.
VastaKustutaJa ma siiski arvan, et vähemalt esialgu läheb minu moodi - hiljem, jah, tekib igasugu ... igasuguseid. Aga alguses on pool ühiskonda tagajalgadel, et kuidas sedasi saama?!?!?! ja lahkust ning omakasupüüdmatust tuleb päris palju.
Kas mina võin ka ilma luba küsimata võõralt põllult võtta 60 hernekauna? Kas minu naaber võib ka? Kas mu kaks sõpra võivad ka võtta? Aga teise naabri kümme last, igaüks 60? Kas naabervalla meeskoor tohib ka tulla -- igaüks nopib 60 kauna? Kas põhimõtteliselt oleks igal Eesti elanikul samaväärne moraalne õigus tulla ja võtta sellelt põllult oma 60 kauna? Ja põlluomanik peab olema õnnelik, et kaotas vaid herned, aga vähemalt jäeti ta ise ellu?
VastaKustutaKui tõenäoline on, et terve eesti sinna põllu äärde kokku tuleb? Eriti kui see ei asu suure maantee ääres, vaid kruusatee ääres, kus on keskmiselt 1 km järel 1 maja?
VastaKustutaMulle ei tundu eriti tõenäoline.
+ normaalne maainimene ju jala ei käi, nad sõidavad autoga. Jala käibki lollakas linnaturist aint.
VastaKustutaJala käimine ei puutu asjasse. Autoga saab ka põllu ääres kinni pidada. Ma just nägin mõni päev tagasi südaöösel Nõo taga külavaheteel üht autot teeääres ning pealambiga tüüpi herneid roobitsemas.
VastaKustutaTõenäosus ei puutu asjasse. Kui sa arvad, et miski on lubatud ja õige sulle, siis on see järelikult lubatud ja õige igaühele.
VastaKustutaEi.
VastaKustutaTõenäosus täiega puutub ja kui kõik võivad põllult herneid süüa, kehtib see KÕIGI põldude, mitte selle ühe kohta.
On demagoogia väita, et "kui kõik nii teeks, oleks surm ja häving". Kui kõik inimesed valiksid lastetu elu, sureks inimkond välja. Kui kõik eestlased tahaksid süüa aint lehtkapsast, tuleks hull lehtkapsakriis. Kui kõik tallinlasedki otsustaksid jalutada just täna Viru tänaval, ummistuks tänav ja inimesed saaksid surma.
Aga seda ei juhtu. Sest kõik ei tee nii.
Dohh.
sel aborditeemal, kuna elan riigis, millest osas (P-Iirimaa) oli abort veel väga hiljuti illegaalne, siis jutustan ajaviiteks, mis variante aitamiseks veel on põrandaaluse kliiniku ja seadusemuutmise vahepeal. ma nimelt toetasin regulaarse rahalise annetusega üht organisatsiooni, mis korraldas, et aborti vajavad naised saadeti üle mere Inglismaale (sama riik, erinev seadus, eksole) seda legaalselt ja turvaliselt tegema. seejuures protseduuri enda kulu kattis tervisekindlustus (sama riik!), aga paljudel naistel jäi see reis tegemata, sest see ju ka maksab; keegi peab võibolla hoidma su olemasolevaid lapsi; töölt tuleb vabaks võtta ja nende päevade eest ei saa palka; samal päeval kohe tagasi ei lenda/laevata, vaja öö või paari jagu kuskil ööbida; jne. kokku kulu ehk mõnisada naela, aga siiski selline summa, mis paljude naiste jaoks kättesaamatu.
VastaKustutapiirilinnade elanikud muide aitasid ka sellise lihtsa asjaga nagu tasuta öömaja pakkumine protseduurile/protseduurilt saabunud naistele.
ma ei räägi seda lugu mitte selleks, et väita, et kellelgi siin on või pole õigus, aga mõtlesin lihtsalt, et kas te teadsite, et sellise asjaga tegelesime veel eelmisel aastal siin 21. sajandi Euroopas? Iiri vabariigis legaliseeriti abort 2018, P-Iirimaal 2019.
Teadsin =(
VastaKustutaKitty, jaa, mina teadsin. Meil siin USAs on Iirimaa abordi-teemast ajakirjanduses palju juttu olnud, kuna mitmes osariigis on väga tagurlikud abordiseadused. Siin tegutsetakse muide samamoodi, toetatakse naisi rahaliselt ja muul moel, et nad saaksin naaberosariiki protseduurile minna.
VastaKustutaKas ma poes võin ka koti hernekaunu täis toppida (lattu jääb ju veel kastide kaupa!) ja maksmata kassast läbi jalutada? Kui ei või jah, siis miks?
VastaKustutaEi. Sest pood on asutus selleks, et sa saaksid endale vajalikku hankida teatud tasu eest, mis meil kokkuleppeliselt "raha" nime kannab. Või noh, sa võid muidugi üritada, aga nad kipuvad reageerima, kui vahele jääd =P
VastaKustutaTõenäosus, et terve Eesti sinna põllu äärde kokku koguneb, pole muidugi suur, aga tõenäosus, et sinna tuleb üks lurjus, kes ühel päeval korjab mütsitäie ja järgmisel ööl tuleb valge kaubiku ning pealambi ja kottidega tagasi ja lisaks korjele tallab ka hernetaimed ära, et siis järgmisel päeval Hauka laadal neid hernekaunu müüa, on juba üpriski suur.
VastaKustutaTõenäosus, et heatahtlikult meelestatud aga lihtsalt rumalaid inimesi satub samale põllule rohkem kui kolm, kes lihtsalt rumalusest põldu rohkem tallavad kui nad sealt saaki saavad, pole ka eriti väike.
Ma ei ole päris kindel, kas on hea mõte seda linki siia panna - VVN, kui arvad, et pole, kustuta kommentaar - aga mulle tuli käesoleva "kes maksab prügikasti eest" teemaga seoses meelde Daniel Suelo, üks mitmest ilmakuulsast " elu ilma rahata" inimestest. Me muide sattusine Utah osariigis täitsa juhuslikult sinnakanti, kus ta resideerus, teda ennast ei näinud, küll aga kuulsime kohalikelt legende ja vastakaid arvamusi. Anyway, siin on link:
VastaKustutahttps://www.theguardian.com/money/blog/2009/jul/23/daniel-suelo-caveman
Googeldades tuleb rohkem, muuhulgas ka pikem intervjuu temaga, The Man Who Quit Money: An Interview with Daniel Suelo by Joshua Becker.
Morgie, su eeldus on, et inimesed on lollid ja kurjad.
VastaKustutaJa see eeldus peab kindlasti mingil määral (halvemal juhul suurel määral) paika.
Aga mina ei taha elada maailmas, kus ma ootan inimestelt halba. Mulle piisab usust, et inimesed on head, ja kui see on vale, no sitt lugu, aga ma ei näe, et ma peaksin ennast sellepärast muutma, et mõned on lollid, ahned või mõlemat. (Kuigi selleks, et neid hernetaimi piisavalt kahjustada, et saaki kogudes põllumehel märgatavalt vähem herneid oleks, peaks selle kaubikuga otse põllule sõitma ja seal tiirutama. Ka kolm inimest, kes heidaksid pikali ja püherdaksid, ei suudaks seda teha, sest need põlluhernetaimed on vinstked ja neid on tihedalt, neid lihtsalt pealeheitmisega ei purusta.)
Ei, mitte eeldus vaid ma lihtsalt tean, et mõned on lollid ja mõned on kurjad ja see, et enamik on head ja mõned isegi targad, ei muuda tõsiasja, et need vähesed suudavad palju pahandust teha. Ka hea inimene pole kunagi sündinud tark ega oska alati võõras kohas käituda, sest oskused on miski, mida tuleb õppida.
KustutaKunagi oli juhtum, kus käidi teise viljapõllu sees pildistamas ja kuna pildid tulid ilusad, leidus sellele teole järgijaid. Et pildistajad seejuures põllu täiesti hukka tallasid, seda nad ise ei taibanud.
Võõra vara kasutamise puhul tuleks luba küsida kasvõi seetõttu, et sa ei pruugi teada, kuidas seda teha ilma kahjustamata.
Et siis poest varastamise ja põllult varastamise vahe on see, et poes on oht vahele jääda ja karistada saada? Aga kui oleks täitsa kindel, et ei jää poes vahele? Kui teaks, et turvakaamera on rikkis ja turvamees gripis?
VastaKustutaKui ma saan maksta, ma maksan, sest kõik need inimesed, kes poes töötavad, tahavad ka palka ja tegelt on seal soe, puhas ja meeldiv ja ma võin tasustada seda küll.
VastaKustuta+ produktid on ju ka natuke hinnast (kuigi mitte palju, väga heal juhul 2/3, oleneb poest ka.)
Aga kui mul ei ole üldse raha, ma vbla paneks küll nt juustutüki või paki päkleid taskusse ja maksaks ainult piima ja mineraalvee eest. Kindel ei ole, sest minu "kui mul pole üldse raha" on tegelt ikkagi "aga kodus on piisavalt toitu, et järgmise laekumiseni üle elada".
Aga kui EI oleks (ja ma tean seda tunnet, mul on veel meeles), üsna kindlalt varastaksin.
Kui sul üldse midagi ei ole, siis on ka alati võimalus küsida, sest alati on inimesi, kes on nõus sulle selle juustu andma. Ilma küsimata võttes aga võivad nad vihaseks saada, sest selline asi rikub nende õigusi.
KustutaVõtame vastupidi, kui keegi võtaks ära midagi sulle kuuluvat, koera näiteks? Sest mingil hetkel jääb mulje, et sa ei vaja seda koera. Mis tunne oleks.
No aga meil siin mõned blogijad on jõukamat sorti. Oletame, et sa tead mõne sellise elukohta ja kus ta lahtist sularaha hoiab. Tead ka, et ta välisust ei lukusta, koera ei ole ja valvekaameraid ka mitte. Risk on olematu. Temal on nii palju ja sinul nii vähe. Kas lähed ja võtad?
VastaKustutaEi. Miks?
VastaKustutama ka ust ei lukusta. Ma eeldan, et inimesed on head ja ilusad. Ja mul ei ole rohkem vaja, nii palju raha mul enamasti on, et ennast, oma poega ja koera toita. Jah, osaliselt annetusnumbrite pärast põhiblogi kõrvalveerus, vahel on tulnud raha ikka VÄGA abiks olnud.
... ma ei teagi, kuidas rohkem põhjendada.
Mul ei ole eriti rohkem vaja, kui mul on. Kui rahaga pähe saaksin, muidugi teaksin, millele kulutada, aga ise selle raha nimel kellelegi teisele teadlikult halba teha? Kammaan. Seda pole ükski raha väärt.
Põhiliselt hämmastus.
VastaKustutaKuidas sai tunduda, et ma ei vaja teda??? Kuidas see vaatleja vaatas? Mis värk?
+ kes tahab mingit suvalist krantsi? Mille jaoks? Ta pole isegi eriti treenitud ja karvamnütse saab ka paremast karvast.
VastaKustutaMIKS?
Ehk veel selgemalt: ma ei arvaks, et keegi on ta varastanud. Ma arvaks, et pääses kuidagi välja ja on nüüd kadunud.
Ilmselt see vaatleja vaatas sama moodi, nagu sina vaatasid võõrast prügikasti ja mõtlesid, et "minu prügi on siia parem kui maha". Vaatas sinu koera ja mõtles, et "mina vajan teda igatahes rohkem ja mina olen torm" ja nii oligi.
VastaKustutaFull disclaimer - olen ka ise pannud kommipaberit võõrasse prügikasti.
Aga VVN on leidnud tee ka perekooli - kuskilt on lisandunud ka hauaplatside vahel autoga sõitmine teemasse. Vähemalt üks patt, mida ei saa vist Muruka kaela ajada.
VastaKustutahttps://foorum.perekool.ee/teema/kust-jooksevad-piirid/
Ma arvan, ainus point mu koeral, ainus väärtus ongi minu armastus tema vastu. Ehk kui keegi võõras ta ära võtaks (sest ta ju ei saa teda eriti tunda), siis see väärtus lihtsalt oleks olematu tema jaoks ja miks, MIKS?
VastaKustutaMinu jaoks on prügikast prügi panemiseks, aga milleks talle Totoro?
Ei ole minu asi üritada maailma ära parandada. Aga ma ei muuda ennast seepärast, et keegi teine lollakas on. Pole minu asi.
VastaKustutaElik: minu jaoks on kõik väga lihtne. Ma kogesin. ma vihastasin. Tulite teie ja ütlesite, et ma ei tohi vihastada, nii on normaalne. Mina ütlen, et tohin küll ja mind ei huvita, et normaalne.
VastaKustutaAga jah. Kätte maksta ja kiusata on nõme, olen nõus. Ok.
Teie ütlete, et ikka ei, ta käitus hästi, täiesti ok-lt! Kui ta ei taha, ta ei taha!
Mina ütlen (nüüd ütlen, enne ei sõnastanud) et oleks ta kenasti öelnud, et kuule, palun ära pane siia, ma oleks kenasti vastanud, et no aga see ei tee ju kurja, mul on kaka käes kilekotiga (Morgie, kas sa kujutad ette, et inimesed peaksid seda ILMA kilekotita korjama? Või et kui on biolagunev kott, on see seesama kohelaguneb, kuhu toidujäätmeid pakitakse? Ei, see on tihkemast materjalist, et sitt läbi ei tuleks, dohh). Me oleks viisakalt arutlenud ja üsna kindlasti jõudnud mingile muule lahendusele kui et teine pool on eriline värd.
Aga läks teisiti.
Ja mina ütlen, et nii nagu tema käitus, ei ole ok käituda. Ei. On tema valik kiinduda oma prügikasti. On minu valik leida, et prügikast on prügi jaoks ja keelata teistel sinna pisikest prügi panna on väiklane.
Konkreetne tema muide lahendas probleemi, tõmmates oma prügikonteineri ümber rihma, nii et ma üleeile kaant lahti ei saanud.
Ok siis. Kui see talle nii tähtis on, olgu nii.
Aga ma keeldun mõtlemast, et tegin valesti.
Ei, mina tegin kõik õigesti ja pole minu asi, et osad inimesed on absurdselt väiklased.
Võtame kokku.
VastaKustutaEsiteks: kommunism ei saaks toimida, sest kõik inimesed lihtsalt pole sellised, et toimiks.
Aga vähemalt sina võid oma parema äranägemise järgi käia hernepõllus vms. Sest "kõik ju ei käi." Ja üldsegi sina eeldad, et inimesed siiski on ilusad ja head, mitte ahned ja õelad jne jne.
Küsimus ei ole selles, kui palju peale sinu veel keegi kuskilt midagi tasuta võtmas käib- et kui vähesed käivad, siis justnagu võib. Küsimus on põhimõttes: kui põhimõtteliselt võib, siis see kehtib kõigile. Ja inimesed oma äranägemise järgi tegutsedes võtavad pigem liiga. Ja pigem tulevad karjakesi, ja pigem lagastavad. Kui see nii ei oleks, siis ei hakkaks augustis põllumehed ahastama, et palun ärge tallake vilja ära, kui te siin põllus pilti teete. Palun ärge ronige kahekümne kaupa hernepõldu. Ma usun, et valdav enamik neist inimestest mõtlevad nagu sina: et neil parasjagu "on vaja", ja et nemad teevad ainult nii natuke. Ja neil siiski pole mingit tarumõistust, mis koordineeriks kõik need muidusööjad ja tallajad võrdselt mööda erinevaid põlde laiali.
Mu jaoks on täiesti hämmastav - no ikka ilmselt julgelt sama hämmastav, kui sinu jaoks see, et me kohe kuidagi ei saa aru, kui õigus sul oma universumis on - et sa nagu loodki oma peas mingi oma õigluse raamistiku, mis hõlmab teiste eraomandit, ja siis elad selles. Ja räuskad vastu või üritad ikka sinna prükkeri kallale ronida või seletad pikki kommentaare, miks poest asja võtmine poleks ok, aga põllult on, jne jne. See on nii fucking veider.
Vau, ma ei suuda uskuda, et pärast seda, kui ta selgesõnaliselt oli öelnud, et ei taha sind kasti kallale, üritasid sa seda uuesti teha. Pärast seda, kui oled siin suure suuga väitnud, et kui TEAD, et inimesed tegelikult ei taha oma asju jagada, on see ok. Ikka eriti munn käitumine.
VastaKustutaTeil on õigus leida, nagu te leiate.
VastaKustutaMul on õigus ealda nagu mulle õige näib.
=P
(Ja muidugi ma ei >PREMEERI inimest, kes nõmedalt käitub, sellega, et teen nagu tema tahab. Kammaaan =) Ma muide korra panin koerakakakoti sinna ka pärast tüli ja enne, kui ta langes meeleheitesse ja rihmastas oma konteiner ja olen rahul pealegi. Pole vaja nõme olla!)
VastaKustutaMul on selle postitusega seoses hoopis teisel teemal küsimus või õigemini mind huvitab sinu mõttekäik, sest mulle tundub, et see on miski, mida me näeme täiesti erinevalt ja ma tahan siiralt teada, et kuidas see minust erinev loogika töötab.
VastaKustutaNimelt see, et sa ütled, et elu on valdavalt kannatus, aga samal ajal soovid lapsi saada. Lihtsalt minu jaoks on just see elu kannatusterohkus olnud peamine põhjus, miks ma laste saamises kahtlen, samas kui minu elu ei ole üldse nii väga kannatus. Mul on oma 30 eluaasta jooksul olnud 3 tõsisemat depressiooniepisoodi, mis kõik kestsid umbkaudu 2 aastat ehk 6 aastat kokku ehk siis ütleme, et 20% minu elust on olnud kannatus. Aga ülejäänud 80% on olnud puhas rõõm ja entusiasm elada. Headel perioodidel ma olen see tüütu inimene, kes ärkab hommikul üles ja hõiskab, et "Tere, maailm!", sest elu tundub nii äge. Sellest hoolimata ma mõtlen vahel sellele, et kas mul on õigustatud saada lapsi, kui ma tõenäoliselt annan neile kaasa oma depressiivsed geenid (ka minu depressioonid on esivanematelt saadud) ja seega sunnin neid kannatama (sest ma sunnin neid elama, elama hakkamine ei ole nende valik antud olukorras, vaid minu otsus). Põhjus, miks ma olen otsustanud ikkagi lapsi saada on just see, et minu nägemuses enamus osa ajast ei ole elu kannatus, vaid äge seiklus.
Ehk et minu küsimus on see, et kui sa näed elu kui peamiselt kannatust, siis mis on sinu jaoks see tasakaalustav voorus/kasutegur (ma ei tea kuidas seda nimetada), miks elada siiski tasub ja miks tasub saada lapsi (ehk sundida teisi inimesi elama)?
"ma ei PREMEERI inimest, kes nõmedalt käitub, sellega, et teen nagu tema tahab"
VastaKustutabiheiviorism on ikkagi meeldima hakanud?
Ma ei sunni. Minu lapsed võivad ka end tappa, kui tahavad. Aga ma olen päris hea ema. Ehk nad on pigem keskmisest õnnelikumad.
VastaKustutaMINU lastel tundub olema hea elu =) Mis siis, et mul mitte =P
Nah, ei ole biheivorism meeldima hakanud. Aga kui minuga ollakse nõme, ma olen nõme vastu. Ei jaksa ka alati ja igal pool hea olla.
Antud hetkel oli lugu siiski nii, et sina riivasid (enda teadmata) tema piire -> tema karjus kõva häälega, et "kuule, värd, mul on piir siin" -> sina karjusid vastu -> sina jätkasid (nüüd juba teadlikult) piiride ületamist -> tema sai aru, et karjumine ehk aitab enda emotsioone välja elada, aga lolliga rääkimisest pole kasu, ja pani füüsilise piirangu -> sina leiad, et on alles tropp, ei lasegi endast julmalt üle sõita, kuigi ma olen torm ja tean paremini ju.
VastaKustutaVaata.
VastaKustutaKui minuga ollakse nõme, ma olen nõme vastu.
Minu silmis olen MINA see, kes ei lase endast üle sõita.
Kui inimene mind ründab, ei tasu olla üllatunud, et ma vastu ründan.
Jah, tema mulje, et teda rünnatakse jne - ta on ka inimene, tal on ka omad mured.
Aga kurast, mnina olen KA inimene ja kui sa minu peale karjud, on tagajärjed.
Jätan herned ja muud asjad kõrvale ja võtan Totoro küsimuse. Mul läksid silmad suureks, kui ma seda lugesin:” ainus point mu koeral, ainus väärtus ongi minu armastus tema vastu.” Mitte et sind kuidagi kallutada või veenda, aga: elus asi on ju ometi asi iseeneses, mu meelest. Ma ei kujutaks ette, et ma defineeriks elusolendit üksnes ja ainult OMAENDA tunnete kaudu tema vastu. Koer on koer on koer. Samamoodi lastega. Laps on omaette indiviid, ei ole ju nii, et lapsele annab väärtuse vaid kellegi teise (näit. lapsevanema) armastus. Mu meelest on su nägemus jahmatavalt enesekeskne. Õigemini, sind veebi kaudu juba üksjagu tundes ei peakski jahmatuma :)
VastaKustutaTotoro on ilus ja armas koer, teda tahta pole üldsegi imelik. Ja koeri varastatakse oi kui palju (ptüi, ptüi, ptüi). Tood paralleeli, et sinu jaoks on prügikast prügi panemiseks, sa VAJAD prügikasti. Keegi teine võib samamoodi Totorot VAJADA, et temasse oma armastust panna, või midagi vähemat või teistsugust kui armastust, aga VAJADUS on olemas, muidu ta ju ei võtaks (jällegi, sülgame kolm korda üle vasaku õla).
Veelkord, ma isegi ei vaidle siin, ma lihtsalt üldse aru ei saama, KUIDAS niimoodi on võimalik mõningaid asju näha, nagu sina siin välja tood.
Tal on kindlasti väärtus ka enda jaoks, eks ole, olendina.
VastaKustutaAga ma mõtlesin - noh - rahalist? Mul ei ole kunagi olnud hirmuraasugi (sina hoiatasid juba ennegi, mul oli "wtf" seepeale) et Totoro poe ukse tagant ära varastataks. Kes krt tahaks? Miks? Üldiselt on inimesed valmis peaaegu peale maksma, et neilt nende kutsikad või täiskasvanud krantsid ära võetaks, lihtsalt selleks küsivad raha, et oleks tunda, et uus omanik on ikka valmis mingeid omapoolseid panuseid ka tegema, mitte et võtab tasuta koera ja laseb tal siis keti otsas janusse surra vms.
Koeri ole vaja varastada, kes koera tahab =) On teisi ja paremaid võimalusi =)
Aa, OK, rahalist. Ma lugesin sind valesti siis.
VastaKustutaAga ma siiski toon sind maa peale selles osas, et kuigi sina arvad, et koerte saamiseks on teisi ja paremaid võimalusi, neid pole vaja avarastada, siis koeri varastatakse (mh ka krantse) nii et vähe pole. See on FAKT. Sellest ei saa üle ega ümber.
Veel rahalisest väärtusest - noh, ongi nii, et mina olin "ei, mul on ikka siukest elupaika vaja, kuhu KOERAGA võib kolida" ehk minu jaoks tal on väärtus.
VastaKustutaKuigi ma ei oska seda rahasse ümber arvestada.
Aga et koeri varastatakse, on tõesti fakt, ja ma ei saama sellest tegelt aru. S.t. see on igasugust loogikat eirav fakt minu jaoks. Kõik "eraomand on püha"-jutud kahvatuvad selle kõrval, sest ma vähemalt saan aru, kuidas inimeste mõte töötab "eraomand on püha"-asjus ja 10 aastat tagasi ma veel häbenesin, et põlluservast herneid varastan (kuigi ma pole iial häbenenud, et prügi prügikasti panen). Aga koeravarguste juures mul ei tule muud pähe kui et see on täiesti läbuspotaanne "näe, siin on koer, näe, sõbralik ka, nuusutab mind, üldse ei urise - oh, võtan kaasa!"
Ma lihtsalt ei saa aru, mis neid inimesi tegudele tõukab. Koeralihast šašlõkki ka enam ei tehta ...
Mis hernestesse puutub, siis kõiki põllukultuure myrgitatakse suve jooksul nii umbrohtude kui putukate vastu, mõnesid ka fungitsiididega, ja tooreste kaunviljade korjamine ei ole seetõttu tark. Olenemata sellest, kas /kaunviljaline/ läheb toiduviljana koristamisele, kuivatamisele jne või kyntakse haljasväetisena maa sisse. Väidelge teoreetiliselt, kuidas soovite, aga reaalis ärge neid suurpõldude herneid, ube jne värske ja toorena toiduks tarvitage!
VastaKustutaP.s. ma ei laena kah oma massinaid välja. Kyll aga pakun abi töö tegemisel, teene teene vastu, sest mul omal ju ka vahest abi vaja. Kellele ei sobi, leiab lihtsalt muu variandi.
Kui teine inimene ütleb sulle, ükskõik mis toonil, et ei, EI, ta ei taha sinu prügi oma prügikasti, ja sina selle peale lähed ja nimme paned tema prügikasti oma prügi veel üks kord vähemalt, siis see kvalifitseerub ju juba kiusamiseks.
VastaKustutaMille peale mul tekib küsimus, et kas sa VvN oled ise enda meelest ka sama hea ja tark inimene, kui sa teistest eeldad?
Ma tean seda, kusjuures =) Seda mürgiasja. Ja olen väga tagasihoidlikult tarbinud ka =) Kaks ühes stiilis "Mõned mürgised herned mind ei tapa ja põllupidaja ka ei märkagi seda kadu".
VastaKustutaMa arvan, Morgie, et olen. Ja mind on korduvalt kiusamises süüdistatud ja mina lihtsalt ei saa selllest aru, kuidas kui keegi on minuga nõme olnud (konteineriomanik, ebapärlikarp), siis MINA kiusan TEDA kui ma asja ei unusta ja niisama ei jäta.
VastaKustutaNagu ... ma ei tea. Inimesed kuidagi on väga ... heitlikud on tujudes ja tunnetes.
Minu jaoks on vaen vaen ja ma ei anna andeks, kui ei paluta, ja ei annagi.
Nagu ... ma ei ole ka oma vanaisale andeks andnud, kuigi ta suri, kui ma 17 olin. Mitte et ma seda meenutaksin igal võimalikul ja võimatul juhul, see vaen ei kurna mind raasugi, lihtsalt mul ei ole siiamaani kahju, et ta surnud on.
Vanaemaga läheb ilmselt samamoodi, v.a. et mul on HEA MEEL, et ta surnud on. Ei sega enam.
Kui sa oled minuga nõme ja pärast teed näo, et see on ju okei, noh, unustatud, mul on: "SINA jah võid selle unustada, aga mina jätan meelde!!"
Aga ma ei ütleks, et ma teda või kedagi teist kiusan.
Ma lihtsalt ei anna andeks, kui ei paluta. Kui teine pool ei tunnista, et on eksinud. Ja ei, ma ei arva, et olen sellepärast halb inimene, et kui minu peale karjutakse, et ma enam sinna tänavale ei tuleks oma vastiku koeraga, ma seda solvanguna võtan.
Ja ei, ma ikka veel ja ilmselt ei muuda te mu meelt ka kümne aastaga, ei arva, et mina midagi valesti tegin.
Mina viskasin prügi prügikasti ja sain selle eest pähe ja ma ei näe, et MINA siin süüdlane oleks kuidagimoodi.
Ma saaks aru, kui ma oleks prügi MAHA visanud, oleksin mina valesti teinud ja mu peale võiks karjuda. Või kui ma oma koera junne kokku ei korja - korra üks eideke küsis, kas ma kavatsen selle kokku ka korjata nüüd või? Ja mina ütlesin, et ma VÄGA tahaksin ja mul on VÄGA piinlik, aga mul on kotid otsas, ta täna kakas rohkem, kui ma taipasin ka igaks juhuks varuda.
Aga kui ma saan valjuhäälselt pahandada, et prügi prügikasti panen, ei, ma ei anna andeks.
"Kui teine inimene ütleb sulle, ükskõik mis toonil, et ei, EI, ta ei taha sinu prügi oma prügikasti..."
VastaKustutaMinugi arvates "ei" tähendab päevselgelt "ei". ÜKSKÕIK mis toonil see ka öeldud poleks. Muidugi, kenam oleks öelda lahkel toonil, maailm oleks parem paik. Kuid toon ei muuda sõna "ei" TÄHENDUST.
“Ja mind on korduvalt kiusamises süüdistatud ja mina lihtsalt ei saa selllest aru, kuidas kui keegi on minuga nõme olnud, siis MINA kiusan TEDA kui ma asja ei unusta ja niisama ei jäta."
VastaKustutaSee, kas sa unustad või ei, ei puutu asjasse, see on sinu enda valu ja vaev, kui sa vaenu pead, VVN. Jutt käib konkreetselt sellest, et konteineriomanik ütleb EI, ära tee, ja sina lähed ja teed IKKA. Kui see ei ole kiusamine, siis minu nimi pole Epp. Jeesus küll. Seleta nagu lapsele.
No kuidas te aru ei saa, et minu meelest ei ole konteineri omamine mingi ASI.
VastaKustutaMinu jaoks on EI TOHI sel teemal täiesti sama lamp reaktsioon, kui keegi hakkaks mind sõimama, sest ma kasutan ühiskondlikku prügikasti.
Minu jaoks ei ole olemas "minu" prügikonteinerit, kuni seda ei väärkasutata! No ei ole.
Lihtsalt ... ei ole.
Aga andeksandmisest rääkides – sellest oli Ritsiku? juures kunagi pikalt juttu – mu meelest andekandmine kui niisugune on üleüldse üks väga udune mõiste. Mõnesid asju – ei, paljusid asju ei saagi “andeks anda”, vähemalt mina ei saa või ei oska. Mul (ja inimesel, kes mulle haiget tegi) tuleb sellega lihtsalt edasi elada. Aga see ei tähenda, et ma peaksin maailma halvemaks muutma seeläbi, et ma käin ja piltlikult öeldes aasta aasta järel sitakotte nende haigettegijate prügikastidesse lennutan. Mul ei hakka sellest kergem. Lisaks, mulle endale jääb ju kah säärasel puhul sitahais lõpuks külge.
VastaKustutaÜhesõnaga, kui näiteks konkreetselt mina sulle ütlen, et ära viska oma koera kakakotti minu konteinerisse, siis sa tuled ja viskad ikka, sest a) sa ei tunnista eraomandit ja b) sa ei tunnista teiste, vaid ainult iseenda tahtmist? Sellest hoolimata, et ma palun sul mitte nii teha? (Sõna "palun" on siinkohal mitteoluline, me juba läbisime selle etapi, et "ei" tähendab "ei", olgu toon milline tahes).
VastaKustutaOn väga ebatõenäoline, et ma sinu Ameerika koju metsikul maal sattun oma koera jalutama ja arvan samas, et seal, metsikul maal, on mul vaja koerajunnid kilekotti korjata.
VastaKustutaAga phmt jah - kui ma nt viskan piruka tsellofaanist ümbrise ja sa tuled "Ei tohi!!!" Sest minu kõrvus ütled sa siis, et viska parem maha, aga mitte minu prügikasti, ja ma olen "WTF?! WTF?!?!?!" ja see ei ole ok mu arust.
Kunagi ma lugesin "Tomahookide ajast" kuidas ameerika pärismaalased müüsid oma maad klaashelmeste eest, sest nad ei saanud aru klaashelmeste väärtu(sestu)sest. Aga hiljem hakkasin mõtlema mingil teisel kohal, kui (siis teised) pärismaalased olid: "Aga ... maad ei saa ju omada? Müüa ega osta? See on ju kõigi oma, kes seal elavad, huntide ja hirvede, piisonite, hiirte, inimeste ...!" ja mõtsin, et nojah, kui valged tahtsid osta klaashelmeste eest midagi, mida tegelt ei saa müüa ega osta, on ka klaashelmeste väärtu(setu)st arvestades tegu indiaanlaste meelest hea tehinguga.
VastaKustutaSa ei saa midagi, aga vastu annad midagi? Lollid valged mehed.
Ma arvan, ma suhtun prügikastidesse samamoodi :D
See ei ole SINU arust OK. Aga oletame, et MINU arust on.
VastaKustutaJa see, et SINA oled WTF?, ei puutu antud juhul üldse asjasse. Oletame, et MINA olen samuti WTF?.
Asjasse ei puutu ka see, et sa tõenäoliselt Ameerikasse ei satu :), või kas ma elan metsikus või mitte metsikus looduses.
Minu küsimus oli, et kui ma palun sul oma koera kakakotti minu isiklikku prügikasti mitte visata (loe: minu vaba tahet austada), siis kas sa teed nii, nagu mina soovin, või nii, nagu sina soovid?
Ma teen, nagu mina soovin.
VastaKustutaSest ma leian, et antud juhul on sinu ja minu tahtmised võrdsed ja sel juhul ma eelistan enda oma.
Mina ei saa jätkuvalt sellest aru, et kui see kakakott on täiesti puhas ja lõhnatu ja olematult pisike, siis miks seda ei või kotis või taskus hoida kuni oma kodu prügikastini.
VastaKustutaSuht võibki, aga ma ei saa aru, miks ma peaks.
VastaKustutaOK.
VastaKustutaSa oled minu kodus külas, ja teed nii, nagu SINA soovid, mitte nii, nagu mina palun sul teda. Case closed =)
teha*
VastaKustutaHei, me ei rääkinud sellest, et ma sul külas oleksin! Mina rääkisin juhtust, kui ma millegipärast sinu majast ja prügikonteinerist niisama mööda jalutan!
VastaKustutaKui ma olen sul külas, on teine lugu. Siis ma küsin, mis ma siis peaksin tegema ja teen nii!
OK. Võtame siis situatsiooni, kus sa minu prügikonteinerist mööda jalutad.
VastaKustutaMina astun uksest välja ja avaldan soovi, et sa oma koera kakakotti minu konteinerisse ei paneks. Sa ilmselgelt adud, et see on minu kodu, kus minu arvates kehtivad minu reeglid (seadusest ma üldse ei räägigi). Aga sellegipoolest asetad sa omaenda tahtmise ja reeglid minu kui selle konkreetse kodu valdaja omadest ettepoole?
Vähe sellest, sa tuled järgmisel päeval tagasi ja paned järgmise kakakoti konteinerisse?
Hoolimata asjaolust, et mina olen oma tahet avaldanud, selgel sõnal - sest sinu jaoks ei ole olemas niisugust asja nagu kellegi isiklik prügikonteiner.
Elik - mina ütlen: ai, mul on paha, ära tee. Ja sina teed sellest hoolimata? Et vaid sinul hea oleks?
Niimoodi väljendades ei =) Kui sa alustad sõbraliku häälega, ma ei võta seda rünnakuna ja austan su soove.
VastaKustutaAga kui sa alustad sellest, et mis ma endast õige mõtlen, kes maksab, kutsun politsei, mul on hoopis teine hoiak.
VastaKustutaAga kui ma su peale karjun? Sest juhtumi kondikava jääb ju samaks, EI tähendab EI, ükskõik mis tooni ma kasutan. Karjumine ei muuda EId JAAks.
VastaKustutaJaa, aga siis ma tunnen, et mind rünnatakse ja ründan vastu. Kui mind rünnatakse, ma ei kuluta aega mõtlemisele, mis nüüd on sõnum ja mis on õige ja vale, mind rünnatakse ja järelikult ma ründan vastu.
VastaKustutaEi kahetse ka =)
VastaKustutaPhmt sama asi - kui mind rünnatakse, arvab teine pool, et ma olen PAHA ja oi, ma pole veel paha olnudki! Ma alles näitan, mis PAHA on!
VastaKustutaOK.
VastaKustutaVaatan, et me hakkame siin ringiratast käima juba.
Ma tõmban siinkohal joone alla.
:)
Vt ka seda - kui ma vihkan, ma vihkan, ja pole oluline, mida mulle TEHTUD on, oluline on, kuidas mind NÄHTUD on.
VastaKustutahttp://mahamure.blogspot.com/2008/10/allpool-teadvusepiiri-tagasi-phiteema.html
Nagu ma päris selle teema alguses ütlesin: see sinu reaktsioon oli ebaadekvaatne juba esimesel korral. See, mis sulle tehti, polnud rünnak. Oli mingi inimene, kes veidi karjus. Ja sa oled kordi ja kordi kirjutanud, kuidas sa ründad vastu, kui sind rünnatakse; filosofeerinud prügi, prügikasti suuruse ja eraomandi teemadel; ja korduvalt öelnud, et sina leiad, et sul on õigus, järelikult kiusamine ja oma jonni ajamine stiilis "panin sinna hiljem veel ja oleks veel pannud, aga kast on nüüd kinni."
VastaKustutaSee situatsioon ei olnud reageerimist väärt, ei ole kirjutamist väärt, ei ole arutlemist väärt.
Olen varem korduvalt mõelnud, et mis inimesed need on, kes üksteise piiritulpasid nihutavad, autosid kraabivad, ustele silte jätavad jne jne. Sest neil on ÕIGUS, RAISK, ja kogu maailm peab seda teadma!!!! Nüüd siis tean.
VastaKustutaSa ei tea tegelikult, kuidas see prügikasti omanik sind NÄGI, ta võis jumala vabalt lihtsalt oma stressi välja elada
Enamasti ei viitsita teisi inimesi, kes käituvad ühes olukorras nagu tropid, kuidagi isikustatult sildistada, mitte inimene vaid tegu on see mis ärritab, ja muide, heaks või mõistlikuks tavaks peetaksegi seda, et ühe teo põhjal ei sildista sa üleni ära kogu inimest.
Ma ütlesin, et ma ei mäleta mingit toimunud vaidlust, ja nii ongi. Küll aga mäletan ma üsna korduvalt sellist tunnet, et sina teed vaidluses mulle liiga, sina oled kuri ja ülekohtune. Jah, ka mina võisin tol hetkel vastata ülearu ägedalt, sest esimene emotsioon kipubki selline olema, ma ei ole aga seni võtnud vaevaks selle ülekohtususe tunde alusel sildistada ära tervet sind. Inimene ei ole tervik. Inimene koosneb erinevatest käitumistest ja kui üks nendest on minu meelest halb, siis see ei tähenda, et ma seda arvaksin kogu inimese kohta.
Kui halbu käitumisi saab ühe inimese kohta palju, siis kipub muidugi küll selline arvamus lõpuks välja joonistuma.
Sina paned kohe ühe juhtumise põhjal inimese plaksti sildi külge ja sinu arust on asi niimoodi lahendatud ja sul on kohe õigus mitte austada teise inimese piire. Minu arust hea ja tark inimene niimoodi ei toimi.
Kaks ilusat kommentaari + notsu ka kirjutas erakirja.
VastaKustutaMMhmh, ma küllap tunnetan ebaadekvaatselt. Et ma tunnetan ja mul ongi see tunne maailmasuurune ja jääb ajju ja ONGI.
Ja see tegude teema (inimene ei ole oma tegu, ta ei OLE, ta teeb) on asi, mida ma teoreetiliselt peaaegu usun, aga praktikas tuleb ikka "ta VÄGISTAS LAPSE, ükskõik kui häid filme ta teeb, ta VÄGISTAS LAPSE, nii et ma ei vaata ühtegi ta filmi ja ei hooli ühestki asjast, mida ta kuskil väljendab rohkem, kui vaidkerge kaldumine vastaspoole!!"
Ehk siis ma ei ole küll mitte "paha laps!" vaid "kõik lapsed on tublid" (tsitaadi autor Aap, 5-aastane, mina üritan sõna "tubli" vältida, kuigi alati ei õnnestu) usku, aga põhimõtteliselt ma kipun küll inimesi paika panema nende tegude põhjal. Ja see on "uue mina" "Jah, võib küll nii!" õiguse võtmine. "Vana mina" pani ka inimese paika. Mingi hea teo põhjal sai inimene sildistatud kui "tore inimene" ja siis võis temaga (minuga) ükskõik kui palju nõme olla, see on väike viga, mille tore inimene tegi, ega ma talle ei hakka ju seda pahaks panema.
Ma ei tea ... ma lihtsalt ... ei oska inimesi mitte paika panna, kui nad just väga palju pole vastukläivaid, aga umbes ühe kaalukusega tegusid teinud mu teada.
Ehk sis: ilmselt see ON minu ebaadekvaatsus.
Aga ... aga ... aga see ON! Ma TUNNEN nii ju!
Vaata... aga sa tood võrdluseks vägistamise. Või "kui keegi ikka EKRET valib", mis oli kuskil eespool. Üks on ränk kuritegu ja teine on täiesti sallimatu maailmavaate esindamine.
VastaKustutaSellega mitte leppimine on täiesti arusaadav ja ei tee sinust mingit imeveidrat erandit. Aga sa nagu paneks need iga väikese konfliktipojaga ühte patta.
Päriselt ei pane.
VastaKustutaKui mõtlema hakkan, kohe üldse ei pane.
Aga ma kaldun tundma absoluutides. Ehk kui keegi mind nõmedana näeb (reaalselt väga väike probleem, ma pole ka ideaalne jne), on ta ise nõme, mul ei ole tamaga enam asja, grrrr!
Vanasti, kui veel armusin, ma tundsingi, et see armumisobjekt ongi kõige parem inimene maailmas. Reservatsioonideta. Ja kui ma olin armunud mitmesse inimesse korraga, olid need mitmed inimesed lihtsalt ühel pulgal oma absoluutses täiuses.
Kusjuures see ei teinud mind pimedaks nende vigade suhtes, ma lihtsalt leidsin, et need vead on armumisobjekti eripära ja iseloom ja sama oivaline kui kõik muu. Need ei old VEAD. Need olid ERIPÄRA.
Aa. Sel juhul kas ei aitaks see vana hea elevandi kompimise ja kirjeldamise lugu. Et iga inimene on tegelikult suurem ja olulisem kui üks tema tegu (ehkki on muidugi tegusid, mis nullivad inimese muud head omadused täiesti ära). Siin on tegelikult võimalik luua süsteem, mis aitab ühest teost kaugemale vaadata, kui mitte kohe, siis ükskord.
VastaKustutaSt see lapsevägistamise asi on muidugi miski, millest pole üldse vaja kaugemale vaadata, see on piisavalt jõle, et kõik muu ära nullida.
KustutaVot aga oletame, et sa oled uppuvalt laeval ja keegi lähedalasuvalt laiult hakkab sealt paadiga inimesi ära vedama, muud abi pole. Ja muudkui aerutab edasi tagasi ja õngitseb inimesi veest välja ja topib neid oma osmikusse sooja.
Muidugi on kõik tänulikud.
Aga siis natuke hiljem tuleb välja, et see tüüp elas seal üksildasel laiul üldse sellepärast, et ta kunagi vägistas lapse ja kohtuprotsess ja värki. Mis siis saaks?
Ma ei oska sellele muide ise ka vastata.
Sama.
VastaKustutaRaske otsustada.
Eks oleneks, mis ta ise oma tegude kohta ütleb ja arvab. S.t. kui inimene kahetseb. päriselt ka kahetseb, saab mult peaaegu kõik andeks. Ka lapse vägistamise. (Lapse surnuks piinamist siiski mitte.)
Kui inimene on: "Olin noor ja loll ja jobu, aga nüüd olen parem", mingu ka persse.Võinoh - tegelt ta võib seda ükskõiksust ju teeselda?
Ma näen asja nii, et kui tal olid tükk aega suuured hingepiinad, siis on ta lunastatud. Kui tal oli pohh, sitt lugu, et vahele jäin, ei ole.
/fännan siin praegu kommide pealt Morgiet ja AbFabi, muud polegi öelda/
VastaKustuta