Lühike

Nii palju on juhtunud, et eriti ei jaksa seda üles kirjutada.

Lühidalt:

* üritasin saada "tasuta kutsikat armastavasse perre" ja kui olin maksnud 300 euri (tasapisi summa kasvas, algul oli juttu 160 transpordi eest Helsingist Tallinna, siis sai sellest 200, siis "transpordifirma mailis" 250 ja lõpuks taheti, et paneksin "ülekantava summa" lahtrisse 300), taipasin, et ilmselge skämm ja kui loll ma olen???
Taotlesin pangalt raha tagasi. Näib, mis saab.
Moraal petturitele: ei tasu ahneks minna, märklaud närib läbi.

* mu poeg täna hommikul nuttis, halas, värises ja HALAS ja kui ma pimesoolepõletiku kahtlusega ta kiirabiga haiglasse lasin viia, osutus mu diagnoos õigeks. Kuna nad said väga ruttu jaole ja pojal hakkas hea, nad analüüside ja kliinilise pildi järgi veel vaatavad, kas opereerivad või ei.
Noormees tellis haiglasse raamatuid, sest "ma pole üldse telefonipoiss ja siin ei ole midagi muud teha, kui lugeda".

* kandsin sooja ilma tõttu palja seljaga pluusi. Kaks meest (eraldiseisvad, 6 tunnise vahega umbes) tegid juttu, imetlesid tätokat, üks tahtis telefoninumbrit, teine arvas niisama, et saaks mõnikord kokku, teeks mõned õlled.
Kurat. Oli meelitav ja samas no way ma neid iial enam näha tahan!
Ja täna on mul mentaalselt niigi raske, kurat, vaja veel, kurat, suhelda ka???

* Rongis üks silma järgi umbes kuuekümnene proua rääkis teisele, kuidas ta oli lastega (õpetaja?) ekskursioonil, tagasitee rongipeatuses ja ühel poisil tuli janu. Küsis siis temalt (proualt), mis saab, mis teha. Tema küsis lastelt, kas kellelgi on veel vett alles?
Ja üks tüdruk võttis veepudeli, keeras korgi pealt ära ja kallas maha.
Sest "minu oma".
Kaheksa aastane.
Prouad olid tema käitumisest sama šokeeritud kui minagi.

* Palav on. Tahan aint pead külmaveekraani all hoida. Homseni suht võin ka. Siis haiglasse tagasi.