Olin seal peol kõige vanem inimene.
Nagu päriselt.
See tegi mu täiega rõõmsaks.
Ometi kord oli päriselt arvudes ka tuvastatav, kuidas olen Kõige Elukogenum ja Kõige Elutargem ja boonusena MUIDUGI kõige veidram ja kõige väärakam.
Inimesed olid päris krdi lahedad.
See tähendab, et need, kes mulle kõige vähem meeldivad, on tasemel: "No ta mu absoluutne lemmik pole".
Mina meeldin neile ka päris hästi. Eks mõne leiab, kelle absoluutne lemmik ma just pole, ent mõned on alati minu vastu nii armsad, mina nende vastu samuti ja joonistan õhku suure südame.
Maailm ei saa ju päris mäda olla, kui sellised siin elavad?!
Mitte et ma ei oleks nüüd sitaks väsinud, mitte et mul ei oleks ära kulunud pool karpi sumatriptaani, mitte et pooled väikesed lihased tantsimisest ei valutaks. Kaelas miski ja ülaseljas teine miski, kaenlaalustes midagi ja käe hooga sirgulükkamise mingid väikesed lihased samuti.
Krt, vana inimene ju! Muidugi on kondid haiged jne.
Kuigi mu poeg, kes on 15, kurtis hoopis, et tema kondid valutavad. Ta magas nimelt minu ära olles loomade lohutamiseks minu voodis, kus pole kattemadratsit, ja ei toonud isegi oma patju, vaid ajas läbi minu madalaga.
Pärast kirus oma taipamatust.
Ja valusat keret.
Kusjuures ma tantsisin enamasti üksinda. Siis vahel kahekesi, vahel kolmekesi ja hiilgeaegadel viiiekesi. Kui viimaks palju inimesi tantsumajja tuli, kaebasid mitu tükki korduvalt, et nii jahe on, soojendajad lülitati sisse, klaasuksed, mille mina lahti kiskusin, pandi uuesti kinni, ja kuna minul jooksis selleks ajaks higi igalt poolt, kaasa arvatud kõrvataguseid mööda, läksin lihtsalt minema.
Sest noh.
Enda eest hoolitsemine on tähtis. Ja üldse, minusugused nõdrad vanainimesed võivadki kahe paiku magama minna. Jah, noored veavad vabalt neljani, mõned ka kuueni välja, aga ega ma ometi mingi lapsuke enam ole!
Lisaks mängisin ohtralt Dixitit, viimased korrad võitsin, sest tegin endale selgeks, kuidas inimesed mõtlevad, jõin kahe õhtu peale neli väikest pudelit siidrit ja käisin kaks korda ujumas.
Nii vähe, sest selle järve kaldaosa oli veetaimi täis kasvanud ja viimaks vabasse vette jõudmine võttis palju aega ja eriti palju vaeva.
Üldiselt: hea pidu.
Kuigi mul tekib tasakesi tunne, et järgmisel aastal peaksin estconi väisama, isegi kui see JÄLLE samal ajal on kui kolmiksünnipäev. Sest muidu ei osta mu raamatuid enam keegi ja selleks ajaks on vähemalt üks uus ju ikka väljas.
Krt, aga kahju oleks küll, kui sedasi läheks =(
Mina kui vana inimene vaimustusin oma üksildase tantsuseti algupoolel eriti sellest loost. Ise ka üllatusin, kui kiirelt liikuda suudan!
Muide, loomulikult olin ma peol ainus geront, kes suitsetas. Enamik pole seda iial teinud, kui mõni on, jättis ammu maha.
Mina isegi ei veibi, ma suitsetan päris vanakooli tervisetapjaid.
Nii tore on täiega valesti teha =)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.