Mul jälle viskas adrenaliini üles ja hakkas hea.
Vaata, homme on mul rollimängijate kokkutulek. Ma lähen, mul on kõik plaanid tehtud, aga jumala tükk aega oli peamine, mida selles suunas tundsin, ööv. On võimalus, et mul hakkab pea valutama. Täna terve päeva valutas, nii et tundus ekstratõenoline. Nii palju inimesi, osad neist uued, uus koht, vaja vara tõusta. Jube.
Korraga jõudis mu teadvusse, et kaks tundi on pühendatud vaimse tervise teemalisele vestlusringile, mida veab õppinud psühholoog.
WHOA!!!!!
Ma osalen ja räägin, MILLINE prügi on keskmine vaimse tervise spetsialist ja KUI väga nende "abi" ei aita ja mu meel läks kohe heaks. Ma seisan tõe ja õiguse eest! Mina aitan inimesi päriselt, mitte mingi koolijuraga! Ma osalen nii suure vaimustusega!
Ohhhhh!
Läksin nii elevile, et tegin kaasa šokolaadiküpsiseid - ma pole neid aastaid enam teha viitsinud - ning lausa ootan homset. Kui mõni rollimängija seda loeb - ma oletan, et üsna vähesed - võib tulla ja minu käest küpsist küsida. Sest tervele seltskonnale mul neid jagada pole, aga üksinda söömiseks on neid kaugelt liiga palju =P
Kuigi pea ikka veidi valutab. Mis ei ole väga hea. Samas - võtsin 100 mg sumatriptaani ja mul on ikka veel TERVE KARP kaasavõtmiseks. Mis on imeline. Ma sõin varem kuus poolteist karpi või umbes nii. Nüüd on viimasest ostmisest pea kaks kuud möödas.
Neid asju on vähe, mis mind niimoodi ketta ajavad (jah, tänapäeva noored räägivad NIIMOODI sellest, ilma -sse lõputa) kui soovitus vaimse tervise spetsialisti juurde minna, kui mingi vaimse tervise mure tundub olema.
Samaväärne on ainult mure oma laste elu pärast. Ma lähen NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII närvi iga kord, kui keegi asub murest oma laste elu pärast piirama nende võimalusi elada täisverelist elu, olla uhke ja hea.
See on mu jaoks mitte lihtsalt mõistetamatu, aga teravalt vastuolus sellega, kuidas mina maailma kogen.
Kui keegi hakkaks päästma minu elu sellega, et võtab ära naudingud ja meetodid maailma paremaks teha, ma võitleks temaga, kuni suudan ja täiesti reaalne oleks, et tapaksin kas tema või enda.
Nagu ... ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!
Ma olen elus kahe inimesega (emad) suhtlemise lõpetanud seepärast, et nad oma laste elude pärast nii intensiivselt muretsesid, et üks ei lasknud oma kahest ja kolmest suvi otsa õue, sest mis ma teen, kui üks turnib trepil veel ja võib kukkuda, kui teine .juba liivakasti serval seisab ja sealt kukkuda võib, ja teine arutles tõsimeeli selle juhtumi järel, kus mees koomasse peksti Tartus prügikasti tagujatele meelde tuletamise peale, et nii ei tehta, kas ta peaks õpetama oma lastele hea olemist või ellujäämist.
ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!!!!
INIMESED!
Ma ei VÕI!
Mis krdi rõõmu on tal lapsest, kes ei ole julge ja hea?! Mida?! Öök! Api! Päästke! See olen mina, nodsu, api, api!
Mis krdi rõõm on ta lapsel elada, kui ta ei tohi midagi teha, mis äkki kuidagi ohtlik olla võib?! Elu on niigi raske ja julm, ta võtab kõik rõõmud ka sealt ära, et lapsel aga pikk ja hästi nõme elu oleks?! Väikesed lapsed said suve jooksul umbes kolm korda õue - kui tal laste isa ka kaasa oli võimalik võtta nende järgi valvama. 1 vanem ühe lapse kohta.
Ja omast arust on ta seepärast HEA ema?!
Ma lihtsalt ei.
Kui järele mõelda: ilmselt on mingit sellist laadi jälle inimesed, kes nördinult mulle teatasid, et kuidas on võimalik ennast tappa (üritada) ja pärast väita, et oled hea ema =P
VastaKustutaSellepärast, et hea ema on minu arust see, kes teeb oma parima, et ta lapsed õnnelikud oleks.
Ma tegin oma parima. Tegin edasi ka.
Aga kui tema - ivsh? tal oli mingi i-ga ebatavaline nimi - meelest on hea ema see, kes hoolitseb selle eest, et tema lapsed üldkehtivate hinnangute järgi normis, terved ja elusad oleksid, siis ma vist ei ole hea ema tõesti =P