kolmapäev, 19. aprill 2017

Inimesed! Lollakad!

Ehk siis - vahel on hea inimene olla.
Vahel on jube teiste inimestega liigilist kuuluvust jagada.

Alustades väga väikesest detailist:
mis mõttes on pasha "kaloripomm"? Just sõin oma teist selleaastast pashat (miks tehakse pühadetoite ainult kord aastas? A kui mulle maitseb, miks ei või rohkem teha?) ja mõtlesin, et see on täpselt nagu kirju koer, aga küpsisepuru asemel on kohupiim ja šokolaadi ei lähe.
Mis teeb temast oluliselt tervislikuma ja hetkel minu meelest ka maitsvama magusroa.
Aga "kaloripomm"? Näe, siin, siin, siin ja rohkem ma ei viitsinud otsida. Ma olen sama kuulnud ka päris inimeste käest, mitte vaid lugenud internetis liikuvast folkloorist. Kui pasha on kaloripomm, mida need nii ütlejad siis muidu söövad? Või nad pistavad pool kilo pashat korraga pintslisse (ja söövad kõiki teisi toite samuti poole kilo kaupa)? Või mida?!

Üldine jutt:
et inimesed ei ole lollakad, mulle ainult tundub?
Oh, oleks see nii! Olen täiesti valmis eksima ses asjas, mingit probleemi ei oleks.
Õnnetuseks tõestavad needsamad inimesed (TM) igapäevaselt, kuidas on ikka küll. Trumpi presidendiks valimine oli lihtsalt ere näide, mida meeles pidada, kui taas tuleb peale hämmastus, kuidas nii saama?!

Et pashat kirjeldatakse kui kaloripommi, on pisipisipisiasi. Et Aasta Ema peab reglemendi järgi olema abielus (millist nõuet pole vist sama Naisliidu valitaval Aasta Isa valimise juures), on natuke  suurem, aga siiski ka pisiasi, üks detail.

Ent mis paneb juukseid katkuma: lollus on üleüldine, igas eluvaldkonnas mitte ainult esile tulev, vaid vahel konkreetselt valitsev joon. Kuna see on nii krdi üleüldine, ei ole isegi mõte "Aga ma õpetan inimesi!" indu tekitav, sest alustama peaks väga baasilistest asjadest, A-st ja I-st. (Mismõttes A-st ja B-st? Kas B on mingi üldkasutatav täht, milleta eesti keelt ei ole v? Häälik, mis kogu aeg ette tuleb ja mille tähistamiseks ühtegi teist tähte kasutada ei saa?)
Mul ei ole huvi.
Ma ei taha ja ei jaksa vastutada teiste inimeste lusikate eest. Tehku nemad, mis nemad tahavad, mina teen, mida mina tahan.

Ka siin, võrgupäevikus. Ma lihtsalt kustutan rumalad kommentaarid või end rumalana tõestanud inimeste kommentaarid ja elan oma maailmas, mis on NATUKE vähem rumal.
Lihtsalt ei kanna inimeste üldist rumalust ära. Kui luban sel oma lauba taha ja rindu sisse, sügavale südamesse tungida, hakkab nii õudne, et suremine näib jälle hea valikuna.
Nii et siis ei luba.

Ma üldse püüan maailma eest nüüd natu vähem hoolitseda ja enda eest rohkem. Täna ei andnud raha ühele, kel oli seda raudselt rohkem vaja kui mul, aga mul on ka parajasti vaja poja korvpallireisiks ja talle Lätti kaasa antava taskuraha nimel säästa. Siiamaani veits kummitab, aga tunnen, et tegin õige valiku samas.
Hoolitsen enda eest. Pole siin midagi kogu maailma eest vastutada! Ma. Ei. Jaksa.

Nii, võiks veel midagi rääkida lisaks sellele, kuidas olen targem ja parem kui mõni teine =)
Huvitav, mida?
Et osad inimesed on ikkagi lahedad? On. Osad inimesed on lahedad. Ja vahel mul pole üldse piinlik inimkonna osa olla.

14 kommentaari:

notsu ütles ...

See tähtede sageduse teema hakkas mind huvitama ja leidsin, et seda on muidugi mõõdetud - kõige sagedasem on A ja tema järel E. I on kolmas.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/kes-enne-eksamit-a-tahte-vaatab-saab-parema-hinde?id=32030297

Mis pashasse puutub, siis mõtlesin praegu enda tehtu peale (kuummenetlusega, nõrutatud). Ma pakuks hinnanguliselt, et pärast nõrutamist moodustab või umbes poole selle tervikkogusest (sest nõrutades läheb vesi välja, eks ole, isegi kui alguses on võid natuke vähem kui kohupiima). Ja söön ma teda tavaliselt umbes torditüki suuruse tüki, tähendab, võikogus on umbes poole torditüki suurune. Ja ega ma tavaliselt tõesti ei söö korraga poole torditüki suurust võitükki ära, mis oleks pealegi veel suhkruga magusaks tehtud. Selles mõttes on tõepoolest paras laks. Aga eks sellest saabki siis kõht kõvasti täis ja pärast ei taha enam tükk aega süüa, nii et probleemi nagu pole.

A.-l on küll probleem, talle maitses see liiga palju, sõi mitu tükki järjest ja pärast oli paha olla ja nüüd ei julge ta neid pühademaiuseid üldse süüa. Vähemalt nende pühade ajal.

notsu ütles ...

aga mis üksikemadesse ja aasta ema tiitlisse puutub, siis kui ma lugesin õiendust, et "lesk võib siiski aasta emaks saada", tuli küll õel mõte, et ei tea, kas see on varjatud soovitus vägivaldses suhtes elavatele emadele - "nõksi oma mees parem vaikselt ära, mitte ära lahuta".

notsu ütles ...

a inimesed, kes söövad asju (mis neile maitsevad) poole kilo kaupa või rohkem, on samuti olemas. Mulle meenus mu kaugelt sugulane tädi, kellest sai hiljem mu ristiema - tema jälgis hoolega oma kaalu, järelikult ka söömist. Ja rääkis, et jäätist ei saa ta süüa, see teeb paksuks, vms juttu. Mis tekitas meie pere pea kohale suure küsimärgi, kuni me saime aru, et tema jäätisesöömine ei käi nagu meil kodus, et igaüks sööb kausikesetäie, vaid tema ostab liitri jäätist ja sööb selle kõik korraga ära.

kõigil vist ei ole seda looduslikku pidurit sees, mis ütleks, et nüüd on kõht täis. või annaks teada, et nii, nüüd hakkab juba vastu. mõnel sellisel inimesel on ka kadestusväärselt hea seedimine, nii et neil ei hakkaGi vastu. sööbki kasvõi järjest paki võid ära ega pilguta silmagi, vaid küsib sinna otsa jäätist magustoiduks.

väga väga naine ütles ...

No a) mina panen 100g võid umbes poole kilo kohupiima kohta (+vahukoorepakk, sest mulle maitseb vahukoor), kuigi keetmine on ka teema. Nõrutamine väga ei ole, kord olen proovinud, ei and mu meelest midagi juurde.
b) Mul oli täpselt selline seedimine, et kõik seedus ära. Liiter jäätist korraga ära süüa polnud ka probleem, tuli ikka vahel ette, kui mõistuslikud pidurid järele andsid. Aga ma ei arva, et mu sitad pidurid jäätise või pasha SÜÜ oleksid olnud, et mis nad siis on nii head ja rammusad. Ja no seda, et suvaline hea kook on kaloririkkam kui keskmise retsepti pasha (mida, mul oma retsepti pole, ma võtangi netist mingid juhendid ja siis improviseerin nende peale) see ju ei muuda? Kui ma arvaksin, et pasha on kaloripomm, ma ei saaks ühtegi HEAD kooki kunagi süüa! Või teeb pärmitaigna ka söödavaks, nii et ka kringlit või pirukaid ka mitte.
Et jaa, kui peamiselt porgandist ja kapsast toituda, on pasha kalorirohke, nõus. Aga minu arust on vähe haiglane põhiliselt porgandist ja kapsast toituda,

notsu ütles ...

Mina tegin sellise, kus oli kaks pakki võid (400g) kahe ja poole paki kohupiima (kokku 500 g) kohta pluss 400 ml vahukoort pluss 2 muna (ja mandlid ja sukaad). Niisiis võid peaaegu sama palju kui kohupiima ja osa kohupiima vedelikku valgus ka nõrutamise käigus minema. Enam-vähem Maire Suitsu retsept, sest see meenutas väljaotsituist mulle kõige rohkem mu perekonna pärimusretsepti (tsaariaegset). Menetlus on sama, mis sõira tehes, välja tuleb selline ühtlane ja siidine ja sulab suus (ja kus ta siis ei sula, kui koosneb peaaegu poolest saadik võist!), mulle meeldib.

Su esimese lingi kokk ütles, et "palju võid" ja tema taust on ilmselt samuti Venemaa pärimus nagu minu emapoolsetel esivanematel, nii et äkki tal on sama retsept. Teise lingi jutust ei saanud aru, mis retsepti "kaloripommi" rääkija mõtles, kolmas oli tõepoolest uskumatu, et no mis mõttes - see retsept oli enam kui kaks korda minu omast lahjem, eriti selle "lahja kohupiimaga" - ma ajan pashat tehes alati poest nii rammusat kohupiima taga kui vähegi leian, ükskord õnnestus saada 15%, tänavu oli aga täielik ikaldus ja mul vedas veel isegi, et viimased pakid viieprotsendist kätte sain.

Kui mu maitsemeel mind ette ei hoiataks, siis oleks päris kerge sellest endale iiveldust süüa - ma teen teda sellise keskmise suurusega sõelaga (nii et taldrikule kummutamiseks ei ole isegi täiemõõdulist praetaldrikut vaja) ja veerand sõelatäit näeb välja nagu üks kobedam torditükk, aga tõenäoliselt teeks see juba olemise kehvaks. A. maitsemeel ei ole nii tundlik kui mul ja temal hakkaski halb.

Mis, nagu ma nüüd avastasin, ei heidutanud teda siiski ka täna proovimast, aga nähtavasti oli ta seekord ettevaatlikum ja see läks tüsistusteta.

Kui inimesel on seedimine, mis lubab tal liitri jäätist ära süüa, siis ma esimese hooga ei saagi nagu aru, miks ta siis ei võiks. Et ma saan aru, miks mina ei või - mul hakkab ju paha. Aga kui tal on ainult hea, mitte paha, sis oleks ju loogiline, et ta aeg-ajalt niiviisi sööb, kui rahakott kannatab.

Aga jutuks võtsin selle "liitri jäätist" puhtalt su postituse märkuse peale, et "kas nad söövad kõiki teisi toite samuti poole kilo kaupa" - sest mul oli omaenda suguvõsast infot, et mõni sööb jah. Ja ma suudan teoreetiliselt uskuda, et nende jaoks on paljusöömine suurem mõnu kui "heade asjade söömine". Et on nii suur isu oma pool kilo toitu kätte saada, et kui ei taha ümmarguseks minna, siis tuleb see pool kilo millestki vähetoitvast moodustada.

Mitte et ma sellest midagi ise teaks. Ainsad asjad, mis mul endal söögisedelit piiravad, on rahakott ja aeg-ajalt ka toidukilomeetrite mõtted (aga rahakott praagib muist eksootikat juba automaatselt välja, nii et see teema ei tule nii tihti üles).

Aga seda olen küll mõelnud, et isegi kui rammusad asjad mind peagi iiveldama ei ajaks, ei meeldiks mulle näiteks LCHF dieedil olla - kõik need "rasvatihase dieedi" pidajad kiidavad, kuidas selle toidu peal "ei tahagi pärast hommikusööki tükk aega süüa" ja mul oleks nii kahju, kui ma ei tahaks tükk aega süüa. Mulle meeldib ikka tihti süüa, sest nii mõnus on ja mulle tõesti maitsevad peaaegu kõik toiduained. Nii et selle kandi pealt saan ma neist, kellele on kogus tähtis, isegi natuke aru, kuigi mul avaldub see pigem vormis "vähe korraga, aga tihti". Porgandisalat on minu jaoks samamoodi "midagi head" nagu vahukoor.

notsu ütles ...

Muide. Kui sa kuumutad, aga ei nõruta, milline ta siis jääb? Mul läheb ta kuumutamise ajal täiesti vedelaks, vedelamaks kui mõni püreesupp. Kas ta tardub pärast sealsamas potis ära, olgu ta pealegi täitsa vedel? Või sinu retseptiga nii vedelaks ei lähegi?

Mul tuli seekord päris palju vadakut (mille ma integreerisin saia või õigemini pärmikeeksi sisse), mille ma panin kõik mornilt tolle va 5% kohupiima arvele, et seep see on, kui korralikku rammusat kohupiima enam poest ei saa, muidugi löriseb siis tükk aega vett välja...

notsu ütles ...

ah. nüüd sain alles aru.

et sa pidasid silmas, et kui inimesed ütlevad "kaloripomm", siis nad mõtlevad, justkui seda toitu ei võiks süüa. minu jaoks on "kaloripomm" ja "peab endale keelama" kaks täiesti ise asja. "kaloripomm" on puhtalt tehniline info ja tolle minu retsepti puhul ka täiesti adekvaatne - mis ometi ei tähenda, et ma seda süüa ei võiks, vastupidi. täna tulin just trennist ja mõtlesin rahuolevalt, et hea rammus pasha ootab kodus, kõige õigem asi, mida niimoodi äratreneeritud peast süüa.

ütlen ma inimesena, kes loeb poes hoolega juustupaki rasvasisalduse läbi, et ikka kõige rasvasem juust koju tuua, sest kui ma poodi lähen, tahan ma oma raha eest ikka kaloreid ka saada!

väga väga naine ütles ...

Läheb vedelaks ja tardub siis sealsamas potis ära, mhmh =)

väga väga naine ütles ...

Ja no ma mõtsin ise ka, et "kaloripomm" on tehniline info, aga ühes kohas (vabalt võib olla, et seda linki polegi, ei hakka üle vaatama) oli ka edasine selgitus, et "aga kord aastas ju võib" ja mul tuli kohe arusaamatus.

Triinh ütles ...

Kui Trump sai presidendiks, olin ma ahastuses. Nüüd ma hirmsas ahastuses enam ei ole. Poliitikud on nagu nad on, räägivad ühte, teevad teist, valetavad ja vassivad. Vähemalt on Trump ausalt nõme ja teeb seda, mida lubab. Praeguseks on ju Kim Jong Un ja Putin peale Trumpi jõu ja ilunumbreid natuke väiksemad mehed oma papist rakettide ja kõmmutistega. Eks näis, eks näis.
Mina sõin aastaid alati 1 liiter jäätist korraga, sest see oli minu jaoks kuidagi ideaalne kogus, ideaalne nauding. Tavaline valge jäätist, päris kakaoga, segada ei tohtinud, ainult keerata ringi, nõnda, et jäätisesse jäid kakao kihid ning magus ja mõru segunes suus, jäätise sametisus segunes kakao karedusega. Nüüd ma ei ole vist 5a jäätist söönud, sest lihtsalt ei taha, ju sõin oma liitrid täis.
Mulle meeldib süüa häid asju ja mõnuga, piiri ei pea, kuid ei õgi lolliks, sest stop tuleb ette. Nt enda tehtud leib hea hallitusjuustu ja oliividega, porgandi-kapsasalat, kõrvitsasupp, lihtne kohupiimakook jne. Mul on vist kehaga vedanud, et need kaloripommid ei jää mulle väga külge, kuid ega see keha neid väga küsi ka enam.

väga väga naine ütles ...

Ma olen seda korduvalt öelnud, aga kordamine ongi tarkuse ema: mul on Trump ise suht ükskõik. Elati ju ennegi, kui oja taga oldi jne. Aga see, mis äratab mus tuima õudust, on, et nii palju inimesi hääletas tema poolt, see tundus neile hea valik, mida elus teha. Õige asi. Tark tegu.

Söömine on mulle eraldi teema, aga ma mõneti igatsen taga neid aegu, kui söök oli hea asi, mida tahta, mitte "nojah, ma võin seda või toda süüa, vastu ei hakka."
Mõneti.
Mäletan küll, kuidas tahtsin süüa nii palju kui tahan, ilma et juurde võtaksin. Ja tegelt vist on see praegune variant ikka parem. Lihtsalt - uus.

Triinh ütles ...

Ühtin. Tegelt ma olen pikalt vaadanud silmad suured peas seda maailma (k.a ka aasta ema valimisi, õigemini neid tingimusi). Miks hääletati, võib olla tahetigi muutust, midagi muud? Valijamehed hääletasid, sest rahva häältega oleks Clinton võitnud. Mina ei oleks hääletanud Trumpi, minu kaasa oleks. Mingis mõttes ma mõistan seda, aitab lihtsalt sõnadest mis ritta seatud.
Mind väsitavadki just need tühjad sõnad ning ma ei näe mõtet paljude inimestega suhelda just sellepärast, et kõikjal on üks tühi sõnade mämmutamine. Sõnade taga ei ole midagi. Silmakirjalikkus.

Mõned aastad tagasi tundus, et mu keha kogub teistmoodi kui varem, ealised muutused arvatavasti, kuid siis kõik taastus (40 koputab varsti). Võib olla nüüd söön lihtsalt teadlikumalt ja kvaliteetsemalt.

väga väga naine ütles ...

Oh, sõnastasin sõbrale selle lolluseasja ära - et miks inimesed MIND samas lõhkemiseni targaks ei pea: "Jaa, ma väljendun üsna absoluutides, väga ei pehmenda. Eeldan, et kes on oletatavalt tark, saab nagunii aru või vähemalt küsib ja siis ma seletan, ja kes mitte, sellele ma ei hakka asju lahti seletama, sest alustada tuleks nii algusest, et ma ei jaksa."

väga väga naine ütles ...

Phmt ilmselt tekkis meil kauriga omal ajal (s.t. keegi teine ei tarvitse seda mäletada, aga mina küll, sest olin siiralt hämmeldunud, et mis mõttes ta solvus, ise selline arukas ka ju?!) selle pealt omavaheline arusaamatus.
Et tema arvas, et mina ei saa aru, kuidagi väga resoluutselt väljendusin ja ta luges sealt välja võimetust kõrvalasjaolusid mõista. Ja minul oli seepeale vastu "Kas vähe rumal pole mind lolliks pidada v?" sest loomulikult ma arvestasin ju mõttes, lihtsalt ei hakanud üles kirjutama kõiki aspekte, piirdusin järeldustega.